Murowe mpantta wa sirimuhina

Murowe mpantta wa myaha sirimuhina

Mootaphuliwa Mwaha wa Oreera Murima wa Muluku

Mootaphuliwa Mwaha wa Oreera Murima wa Muluku

“Etampi ehoweryekeni-tho, okhala wira . . . nyuwo munkhalela eparakha ya Muluku”.​—AROMA 6:14.

ISIPO: 2, 29

1, 2. ARoma 5:12, onnikhaliherya sai?

AROMA 5:12 onihimya wira: “Mutthu mmosá pahi t’oruhale etampi mulaponi: etamp’iyo yoruha okhwa. Siso okhwa ohaphwanya atthu othene, okhala wira atthu othene àttheka”. Hiyo ninnisuwela saana eversiikulu ela ni ninnirumeela okathi oniwiixuttiha ahu atthu Biibiliya.

2 Nave eversiikulu ela ennirumeeliwa ikwaha sinceene iliivuru iya: Biibiliya Oniixuttiha Exeeni Tthiri? ni Biibiliya Onniixuttiha Exeeni? Okathi nnaasomiha ahu aniihu ni atthu akina miru 3, 5, ni 6, ninnimusoma aRoma 5:12. Ninnirumeela eversiikulu ela, wira naakhaliherye osuwela nthowa naya elapo ehikhanle aya eparayiisu, xeeni vanikhwa ahu ni otthuneya waya yowoopola. Nave-tho eversiikulu ela, enninikhaliherya otheene ahu oxukhurela vanceene wataana wahu ni Yehova. Nave enninikhaliherya wuncererya yoolakela ahu ya omuhakalaliha Yehova ni ovikaniha olipelela itthu onileihenrye awe muhoolo.

3. Nihaana wuupuwelaka exeeni?

3 Mooriipiha murima, otheene ahu naalipa-oottheka. Nave ninnivonya khula nihiku. Masi Yehova toomoriwa ikharari. Owo onnisuwela wira naalipa-oottheka, nto oniphavela onilevelela. (Esalimo 103:13, 14) Yesu onleela wira nihaana onvekela Muluku wira onlevelele itampi sahu. (Luka 11:2-4) Vaavo Yehova onnilevelela awe soottheka sahu sa khalai, khivanireerela hiyo ovikaniha wuupuwelela itampi iyo. Nrowe nithokorerye moota Yehova oniwerya awe onilevelela.

MOOTA YEHOVA ONNILEVELELA AWE

4, 5. (a) Exeeni ennikhaliherya omwiiwexexa aRoma 5:12? (b) Anitaphulela exeeni masu oowi oreera murima aahiiso “eparakha ya Muluku”?

4 Eliivuru ya aRoma, vanceenexa ekapitulu 6, enninikhaliherya wiiwexexa moota Yehova onnilevelela awe soottheka sahu. Ekapitulu 3, enihimya wira: ‘othene ahu nottheka’. Paulo onitthokiherya wira: “Vano Muluku, n’urera wawe murima, onnaphwanyiha exariya ehiphwanenle, okhala wira Yesu Kristu ohaphwanyiha wopowa”. (aRoma 3:23, 24) Nuulumo na eGriki nirumeeliwe va noowi ‘orera murima’, nintaphulela wiireliwa etthu yootepa oloka, niire so, etthu ehiniphwanela ahu aahiiso ehinireerela ahu ovahiwa nihilipelelaka oliverya.

5 Musomi mmosa onitthokiherya wira nuulumo na eGriki noowi oreera murima wa Muluku ni wa Kristu, ikwaha sinceene onihimya ele Muluku ni Kristu apanke aya wira awoopole apinaatamu yoottheka ni okhwa. Tivonto, Biibiliya Solempwa Sowarya a emakhuwa nuulumo nno na eGriki nintaphuleliwa “eparakha ya Muluku”. Nrowe noone ele Muluku onipakenle awe ni moota oreera wawe murima onnikhaliherya aya vano ni onnivaha aya nlipelelo na muhoolo.

Omurumeelaka Yesu Kristu, Yehova oowooniherya apinaatamu otheene oreera wawe murima wuulupale

6. Ti pani anittottela mureerelo oreera murima wa Muluku ni moota xeeni?

6 Okhala wira Adamu yaahittheka, ahaaphwanyiha etampi ni okhwa apinaatamu otheene. Tivonto, Biibiliya vanihimya awe wira: “Mwaha wa yottheka ya mutthu mmosene yowo, okhwa ohawerya atthu otheene”. Masi Yehova ohooniherya oreera wawe murima wuulupale, owoopolaka apinaatamu otheene omurumeelaka “mutthu mmosene pahi, Yesu Kristu”. (aRoma 5:12, 15 ,17) Nto “wiwelela wa mutthu mmosá onnakhaliha anaxariya atthu yawo othene”. Tivonto, atthu awo annilipelela ophwanya “ekumi ehinimala” ephwanyihiwa ahu ni Yesu Kristu.​—aRoma 5:19, 21.

7. Xeeni yowoopola Muluku onivanhe awe enooniherya aya oreera wawe murima wuulupale?

7 Nkahaya muupuwele ela: Yehova khahiyo wira aamukhanyereriwa wira onivahe Mwanawe ntoko yowoopola. Masi oonivaha Mwanawe ooniheryaka oreera wawe murima wuulupale wira onoopole yoottheka ni okhwa. Tthiri khuuvo pinaatamu aareerela waakhela ele Muluku ni Yesu apanke aya. Mwekeekhai ninnixukhurela vanceene ele apanke aya wira nileveleliwe ni olipelela okhala mahiku otheene mparayiisu! Tivonto, moota oneettiha ahu okumi ahu nihaana wooniherya wira ninnimuxukhuru vanceene Muluku.

NIXUKHURELEKE OREERA MURIMA WA MULUKU

8. Muupuwelo xeeni onireerela ahu okhootta?

8 Noosuwela wira Muluku onniphavela onilevelela itampi sahu, hata siryeene suulupale. Masi nihikhala-khale nirumeelaka oreera murima wa Yehova wira nipakeke itthu soohiloka nuupuwelaka wira ‘Yehova onoonilevelela’. Eseekulu yoopacerya, arummwa akina ahinatthi okhwa, yaahikhala maKristau yaarina muupuwelo owo woohiloka. (Mmusome Yuda 4.) Olelo-va, nihaana okhalana ephoole wira atthu akina ahiniirihe vakhaani-vakhaani okhalana muupuwelo owo.

9, 10. Moota xeeni Paulo ni atthu akina yaataphuliwa aya etampi ni okhwa?

9 Paulo aahaaleela maKristau wira khivaarowa oloka wuupuwela wira akhala wira anoovikaniha opaka itampi, nlelo Muluku aarowa waalevelelaka. Paulo aahaaleela maKristau ale wira yahaana okhootta muupuwelo owo okhala wira ‘etampi yahakhwela’. (Mmusome aRoma 6:1, 2.) Anitaphulela exeeni masu ala?

Nihaana othanla akhala wira nimphavela weettihiwa ni soophavela sahu soohiloka aahiiso osyaka

10 Anitaphulela wira orumeelaka mukuttho wa Yesu, Muluku aahilevelela itampi sa Paulo ni maKristau makina a eseekulu yoopacerya. Yehova aahaathanla ni munepa wootteela wira akhale anaawe. Akhala wira yanvikaniha ororomeleya, yaarowa okhalaka wiirimu wira yalamuleleke ni Kristu. Nto, okhala wira nlelo yaakhala valaponi, ‘yakhwenle [sai] etampi’? Paulo aahipaka nlikanyiho nooniherya wira okumi aya waahiturukeya moomalela. Nave aahimmye wira nuumala Yesu okhwa, aahihihimuxiwa ovahiwa erutthu yomunepani ehinikhwa. Tivonto, “okhwa khuninwerya-tho”. Mwa enamuna emosaru, maKristau ale yaahikhwa. Maana okumi aya waahiturukeya moomalela okhala wira khiyeemererya-tho weettihiwa ni soophavela saya soohiloka. Okhuma okathi ole, yaaniimananiha opaka ele eniwerya aya wira amuhakalalihe Muluku. Tivonto, aahimmye awe wira: “Mwisupuweleke wira mw’àtthu yakhwenle etampi: nanso mmukhaleleke Muluku, mwatànaka ni Yesu Kristu”.​—aRoma 6:9, 11.

11. Moota xeeni maKristau olelo-va ‘akhwenle [aya] etampi’?

11 Ankhi hiyo? Moota xeeni ‘nakhwenle [ahu] etampi’? Nihinatthi osuwela ekeekhai, naanipaka itthu soohiloka nihuupuwelaka moota Yehova oonela awe sowiira sahu. Nto naari “epotha ya sonanara sothene ni y’ohìwelela”, niire so, “ipotha s’etampi”. (aRoma 6:19, 20) Masi nuumala wiixutta mBiibiliyani moota Muluku oniphavela awe wira nirumeeleke okumi ahu, naahituruka makhalelo ahu, niivahererya ni khubatiziwa. Nto ninninyokha soophavela soohiloka wira nimwiiwelele Yehova ni okhala mwa enamuna enimuhakalaliha. Tthiri hiyo ‘nihakiheriwa etampi, khukhalihiwa arumeyi a xariya’.—aRoma 6:17, 18.

12. Yoothanla xeeni khula mutthu orina awe?

12 Nnaamwi vari siiso, nihaana opaka soothanla. Paulo ohimmye wira: “Etampi ehettiheke erutthu anyu enrowa okhwa, ehokhanyererihekeni-tho wira itthu sininlelaya erutthu”. (aRoma 6:12) Nihaana othanla akhala wira nimphavela weettihiwa ni soophavela sahu soohiloka aahiiso osyaka. Mwiikoheke so: ‘Kiireke kinnihiya soophavela saka soohiloka sinnuwaka mpakha okiiriha opaka etthu yoohiloka? Aahiiso kinnikhootta mowaakuveya?’ Akhala wira ninnixukhurela vanceene oreera murima wa Muluku, nnoopaka eniwerya ahu wira nimuhakalaliheke.

MUNOOWERYA OXINTTA ETAMPI

13. Xeeni vanitthuneya ahu okupali wira nnoowerya opaka itthu sooloka?

13 Eseekulu yoopacerya, atthu akina oKorinto yaari anawiiye, yaarupihana alopwanaru aahiiso athiyanaru, anamararuwa, yaakokhorela amuluku eethiru ni yaari anamuhapaliwa. Masi nuumala osuwela ekeekhai, yaanimphenta Yehova ni yaahituruka mweettelo aya. Awo yahuuliwa muru mwaha wa itthu yaapaka aya. (aRoma 6:21; 1 aKorinto 6:9-11) Nave maKristau a oRoma yaahaana opaka marukunuxo mamosaru. Paulo aalenle so: “Muhihiyé hat’etthu y’erutthu anyu erumelaka etampi, evaraka miteko s’etampi. Nto mmukhaleleke Muluku, ntoko atthu akumi ahihimunwe mokhwani: erutthu anyu emurumeleke Muluku, evaraka miteko sa xariya”. (aRoma 6:13) Paulo aanikupali wira yanwerya opaka etthu yooloka ni ovikaniha ottottela muraarelo oreera murima wa Muluku.

14, 15. Exeeni enireerela ahu wiikoha?

14 Etthu emosaru enniiraneya olelo-va. Anna ni arokora akina pooti wira yaarina mweettelo mmosaru ntoko anna ale oKorinto. Nto, nuumala omusuwela Yehova, awo aaturuka mweettelo aya. Awo anikhala ntoko wira aroorapihiwa. Masi, wira nimuhakalalihe Yehova, otheene ahu ninnipaka marukunuxo mookumini mwahu. Nave nihaana oxukhurela oreera murima wa Muluku. Tivonto, noolakela owanana soophavela sahu soohiloka wira nimurumeeleke Yehova.

15 Tthiri, nihaana osyaka opaka soottheka suulupale saapakiwa ni aKorinto. Maana khivaniweryaneya ovikaniha opaka itthu iyo soohiloka, nuupuwelaka wira Muluku onrowa onireerela murima ni onilevelela. Ankhi itampi seiye akina anoona aya okhala saamukhaani? Niireke noolakela omwiiwelela Yehova mwa inamuna sotheene?​—aRoma 6:14, 17.

16. Ninsuwela sai wira nihaana osyaka ohiya paahi itampi siromoliwe 1 aKorinto 6:9-11?

16 Nkahaya mmuupuwele murummwa Paulo. Owo aalempe wira: “Miyo ki mutthu òhilipalipa; kitumihiwe ntoko epottha y’etampi. Vekekhai kinnitikhina itthu sinvaraka: tthiri, nkinìra itthu satthunaka wira, nto kinnìra itthu sokinyonya”. (aRoma 7:14, 15) Nnaamwi ahiira itthu siromoliwe 1 aKorinto 6:9-11, Paulo aaheemererya wira aanittheka. Owo aaphavela omuhakalaliha Yehova, tivonto, aimananiha awe osyaka opaka itthu soohiloka. (Mmusome aRoma 7:21-23.) Nrowe nimutakihe Paulo nipakaka ele eniwerya ahu wira nimwiiweleleke Yehova.

17. Exeeni eniwiirihani okhala oororomeleya?

17 Mwa ntakiheryo, ninnisuwela wira omurumeela Yehova onivekela okhala oororomeleya. (Musome Miruku 14:5; aÉfeso 4:25.) Hiyo khanniphavela okhala ntoko Satana, yoowo ori “tithi a wothá”. Nave, ninnuupuwela wira Ananiya ni mwaarawe yaahikhwa mwaha wa wootha. Tivonto, hiyo khannootha. (Yohani 8:44; Miteko 5:1-11) Masi ororomeleya khonitaphulela paahi ohootha. Nave-tho, akhala wira ninnixukhurela oreera murima wa Muluku, ninrowa wiimananihaka ororomeleya mwa inamuna sikina.

18, 19. Ontaphulela exeeni ororomeleya?

18 Wootha onnimwiiriha mutthu ohiroromeleya. Mwa ntakiheryo, Yehova aahaaleela aIsarayeli wira: “Muhiyeryaneké, muhotheryaneké, muhìrelaneké sotakhala mukina ni mukhw’awe”. Nto xeeni awo yaatthuneya aya opaka eyo? Yehova aahimmye so: “Mukhaleke òwarya, okhala wira miyo ki òwarya”. (Onamukuttho 11:45; 19:11) Nnaamwi nihoothaka, akhala wira ninniwiiriha atthu akina okupali etthu ehikhanle yekeekhai, nto naatthu oohiroromeleya.

Niireke noolakela ohootha ni ohaawoka akina? (Nwehe ettima 19)

19 Mwa ntakiheryo, namuteko onnimuleela patarau awe aahiiso ale anivarana awe muteko wira oniphavela okhuma ehinatthi ophiya ewoora ohimyaka wira oniphavela okumana meediku. Masi orowa “okumana meediku” khahiyo etthu enimwiiriha okhuma. Maana oniphavela okhuma vahinatthi wira eette mukwaha awe aahiiso orowa opasiyari ni emusi awe. Niireke namuteko ola toororomeleya aahiiso onaawoka atthu akina? Owo oowiiriha atthu akina okupali etthu ehikhanle yekeekhai. Okathi mukina atthu annaawoka akhwaaya aphavelaka etthu aahiiso aphavela osyaka ohukhummwa. Masi hiyo nimmwiiwelela Yehova yoowo ohimmye wira: “muhotheryaneké”. Hiyo nimphavela opaka etthu Yehova onihimya awe okhala yooloka ni yowaarya.​—aRoma 6:19.

20, 21. Akhala wira ninnixukhurela oreera murima wa Muluku, itthu xeeni-tho ninrowa ahu osyaka?

20 Tthiri, ninnisyaka oraruwa, ohapaliwa ni itampi sikina suulupale. Nave, ninnisyaka khula etthu yaarowa omunanara Yehova. Mwa ntakiheryo, khahiyo paahi ninsyaka orupihana woohiloka, masi-tho ninnisyaka matthekulelo anooniherya itthu sa ekhapa. Nave, khahiyo paahi ninsyaka ohapaliwa, masi-tho ninnisyaka owurya moohikhalana mphimo. Vanniweryaneya okhootta soweeha iyo, akhala wira nnimwiimananiha vanceene.

21 Yoolakela ahu omutakiha Paulo, yoowo aahimmye wira: “Etampi ehettiheke erutthu anyu enrowa okhwa, ehokhanyererihekeni-tho wira itthu sininlelaya erutthu”. (aRoma 6:12; 7:18-20) Ekeekhai wira khaninwerya osyaka soottheka sotheene. Masi vaavo vaniwanana ahu vanceene itampi sotheene, ninnooniherya wira ninnixukhurela oreera murima wa Muluku ni wa Kristu anoonihenrye aya.

22. Etthuvo xeeni eniwehererya ahu, akhala wira ninnixukhurela oreera murima wa Yehova?

22 Yehova onninlevelela soottheka sahu ni onrowa ovikanihaka onilevelela. Tthiri ninnixukhurela oreera murima wa Muluku! Tivonto, nrowe niimananihe osyaka opaka itthu sihinimusivela Muluku, nnaamwi atthu akina yoonaka wira khahiyo itampi. Masi, ninrowa ophwanya exeeni namananiha opaka eyo? Paulo ohimmye so: “Nto vano, mwakiheriwanyu etampi, munnimurumela Muluku: siso mophwanya ephiro ya makhalelo òrera, ammalela mwekumini mohimala”.​—aRoma 6:22.