1. Abram pilgi dongal paim mal buro pisamen kunum, nal ki ende kenem kenem ngonamen?

 ALAMB puli Abram yubol aiyem pisim, ba olom ye nalmal ga puli kanpolnarom. Ba nim olom ye nalmal kanpol weironon. Nim pilkane enen Baibel Abram kin yubol to embe dom, “Got alamb porpor mambnem dulto karkar esim alamb, olom danjep panim nalerim, enjep pilgi pam.” (Rom 4:11) Nim embe ne pisel, ‘Abram, Got bol pilgi dongal pam mal, na pra pilgi embe dongal panda mo?’ Weieri, nim pilgi embe panda kaple enem.

2. Nalende Abram mambnem erim mal, duwom er kanamen wal kerma paim? (Jems 2:​22, 23)

² Wusngam ende kenem pilgi nimen mem erkelpe wose dongal punda ne pinjin dal, Abram erim mambnem duwom kawei er kanamen. Abram kunum kunum Got yu nim karkar erim, olom garem wei sikele se kulu kolbar ende pu, kongar puli sell gar tau pam. Ala olom kanka kanim ngangem Aisak, to golo opa ere Got ngonal ne erim eri. Abram mambnem embe erim nalerim, olom Johova bol pilgi nim mem dongal pam. Embe erim er kelnge Johova olom bol kapim, ala seno tapka ye mom. (Jems 2:​22, 23 gere.) Johova kenem porpor na—nim pra—olom bol seno tapka ye mo amb ende morol kapisem eri. Mem embe pange, Johova murmulom dongal ngongo aposol Pol na Jems, Abram mambnem ka erim Baibel a bolmene kenjil. Pi kenem Baibel Rom sapta 4 na Jems 2 a, Abram pane yubol tombol omukro kanamen. Sapta tal e, Abram wal kerma ende erim yubol tombol.

3. Aposol Pol na Jems aima yu bonjil bar, nal Baibel wes yu kerma e, neori kerem?

³ Aposol Jems na Pol aima bonjil yu, Stat 15:6 a paim embe  dom: “[Abram] Johova bol pilgi nim pile, Got olom ye dulto mal pim.” Mambnem dulto panimen e, alamb ende mambnem dulto karkar enambe, Got kapisem e pildom. Kenem sin nganja paim alamb mambnem dulto karkar enamen kaple enem pane Got dom bar, pile malmal wei esmen! Got nim mambnem dulto karkar enen ye mo amb paninda kapisen mo? Weieri, embe ninda kaple enem. Yu duwom yipe enamen bar Got, Abram mambnem dulto karkar erim ye panim. Ala kenem nawal pende erpe Got mambnem dulto karkar esmen ye mo amb paninda mal, omukro kanamen.

4. Alamb mambnem dulto karkar enam ne esim bar, nawal ende enjep koltungnom?

⁴ Aposol Pol pepe bolo Rom Kristen ngom bar embe nim, kenem porpor sin alamb panim. (Rom 3:23) Embe pile, nalende Got kenem bol kapile mambnem dulto karkar esim ye mo amb paninda? Aposol Pol Kristen ka walem pakerono ki e pundom sinam ne, Abram wal erim mal yubol tom.

5. Nalernge Johova, Abram mambnem dulto karkar erim ye panim? (Rom 4:​2, 4)

⁵ Abram kulu Kenen mom kunum, Johova olom mambnem dulto karkar erim ye panim. Abram, Mosis Lo karkar kawei erim bar olom mambnem dulto karkar erim ye pananim mo? Ma, embe pilnanim. (Rom 4:13) Johova, Mosis Lo nangom kunum yero, Abram mambnem dulto karkar erim ye panim, ala kongar 400 wopungo bulto, Johova, Mosis Lo Israil ga ngom. Embe pile, nalernge Johova, Abram mambnem dulto karkar erim ye panim? Johova, Abram bol mambnem ka ere, mem dulto karkar erim panim nalerim, olom pilgi dongal pam.—Rom 4:​2-4 gere.

6. Nalende sin esim alamb, Johova alamb dulto paninda kaple enem?

⁶ Aposol Pol nim, alamb ende Got bol pilgi dom, “Got olom ye dulto mal pisem.” (Rom 4:5) Aposol Pol yu pende eri nim bar: “Depit yu ding yu ne embe nim, ye ende kapisem bar Got olom ye dulto mal pisem, kongan enem bar ma. Olom embe nim: ‘Alamb Got lo mom karkar nare to kenjip, Got enjep sin wakro binim enjep kapisam, ala alamb ende sin enem Johova olom sin aiyem buro napisem olom kapisa.’” (Rom 4:​6-8; Sng. 32:​1, 2) Alamb ende Got bol pilgi dom, Got enjep sin aijep porpor wakro bidom. Olom enjep sin aijep weieri wakro sikerem, ala buro napisem. Embe pile enjep pilgi nim bar, Johova enjep dingding ne mambnem dulto karkar esim alamb padom.

7. Nalende Got kongan alamb komna monjup, mambnem dulto karkar enjip paninamen?

⁷ Abram, Depit na ga pende sin alamb monjup ba, Johova lotu erngojup bar mambnem dulto karkar enjip ga panim. Nalerim, enjep Got bol pilgi nijip, ba Got lotu er nangojup ga pilgi napam ga panim. (Efe. 2:12) Aposol Pol pepe bolo Rom Kristen monjup bar ngo yu ne aunim, kenem pilgi dongal pande Got bol senonamen panim. Weieri, Abram na Depit, Got bol pilgi dongal pam, embe pile kenem Got bol senonamen ne pinjin dal, pilgi dongal mem sinamen eri.

8-9. Alamb pende aposol Pol na Jems yu bol mokjil, kanpolnaro kun napaim panijip ala nalernge embe nijip?

⁸ Kongar andet puli tuwalto pilgi pande, ala kongan esmen bar lotu pengem enjip ga yu yemyem nijip. Lotu pengem enjip ga pende embe nijip, nim Ye Kerma Karis Jises bol pilgi nindel bar siyem kera panijip. Yu ende embe nijip pisapin, “Jises bol pilgi nindel nim siyem kera.” Lotu pengem enjip ga aposol Pol yu nim bar yu pende ne tuwal kele embe nijip: “Got alamb mambnem dulto esim bar kanem, kongan esim bar nakanem.” (Rom 4:6) Ba, ga pende embe ninam, “Got nim siyem kera” nepin dal, Jises wo ya  mala wanim kuru seim kulu pundol mo, lotu gar kongan pende ninam endel paninam. Enjep Jems 2:24 paim bar kane yu embe nim. Yu ele paim embe dom: “Ye ende kongan enem bar Got olom ye dulto paninda, pilgi dom wusngam mongse ma.”

⁹ Alamb pilgi jeljel pam bar, erkelnge Baibel sape pam ga pende embe ne pinjip, aposol Pol na Jems yu bonjil bar alamb pilgi paim mal kongan pende enambe, Got enjep bol kapisa mal yu bonjil woding napum panijip. Lotu pengem enjip ga pende embe nijip, aposol Pol yu bom bar olom pilgi nim, alamb ende pilgi pande mambnem dulto karkar enem bar Got olom bol kapisem, kongan enem bar ma. Ba aposol Jems pilgi nim, alamb ende kongan kumbol ngo ere, mambnem ka enda bar Got olom alamb dulto paninda nepim. Lotu sape kerma paim ye ende embe nim: “Aposol Pol yu bom bar pilgi nim alamb Got enjep [mambnem dulto karkar esim alamb] panim, kongan esim bar ma.” Nalernge yu embe nim, aposol Jems yu mem kanpolnarom. Ba Johova murmulom dongal aposol Pol na Jems aima bu ngongo, enjel kongan enjil mal yu Baibel a bolmene kenjil. (2 Tim. 3:16) Embe pile mem pende pange, aposol Pol na Jems yu bonjil yu mem ding mal napam. Kenem yu pende eri—omukro kane yu mem kanpol weironamen.

10. Aposol Pol nal “kongan” ende enam, pase ngimba punom panim? (Rom 3:​21, 28) (Piksa pra kane.)

¹⁰ Rom sapta 3 na 4 yu pam bar aposol Pol nal “kongan” pane yubol tom? Olom Johova Lo Israil ga ngom Mosis pu min Kongom Sanai sim, Lo e mongse karkar enam nepil nanim. (Rom 3:​21, 28 gere.) Aposol Pol kunum Juda Kristen pende Mosis Lo karkar ere konganem enam bar, kanapile pesil paim ne pinjip, ba pende Mosis Lo karkar er moramen ne pinjip. Embe pile aposol Pol, Abram wal erim mal yubol to ninde ga pilkane enam ne embe nim, alamb ende olom “Lo”  karkar enda bar, Got olom mambnem dulto karkar enem ye mo amb paninda pananim. Olom pilgi dongal panda bar, Got ye mo amb dulto paninda panim. Yu e, nim bar kenem er dongal enem nalenem, Got na Krais Jises bol pilgi ninamen bar Got kenem bol kapisa.

11. Aposol Jems kongan ende enam panim, nal “kongan” ne pilnim?

¹¹ Jems sapta 2 “kongan” enam padom e, “Mosis Lo” karkar ere kongan enam pane aposol Pol nim e pilnadom. Aposol Jems kongan enam panim e, Kristen nomolpa esim bar kunum dingding ne, kongan esim e pilnim. Kristen kongan embe mal esim bar, enjep Got bol pilgi nim moma tanim. Kongan tal ende enamen mal aposol Jems yubol tom omukro kandpe.

12. Aposol Jems kongan esmen na pilgi nimen mem, nalmal ding mal paibel panim? (Piksa pra kane.)

¹² (1) Aposol Jems nim kenem Kristen porpor bol, mambnem ding mal enamen panim. Embe enamen mal yu pende eri ne aunim, ye ende kumoni puli kannonda alamb bol mambnem ka enda, ba konbengle mora alamb bol mambnem kananda. Jems yu mem nepol tom, ye mambnem embe enem bar nam pilgi paim ne pisa, ba weieri olom pilgi napaim. (Jems 2:​1-5, 9) (2) Aposol Jems nim alamb ende kanja, pilgi angam mo ambam konkongol mo mokun aka ende tambem enda, ba olom wal ende ngo pake naronda. Mambnem embe enem bar olom pilgi paim nepisa, ba weieri pilgi napaim. Aposol Jems pepe bom bar nim, “pilgi panda ba konganem kanarim dal, pilgi e gol sikerem.”—Jems 2:​14-17.

13. Aposol Jems kenem pilgi dongal pande konganem enamen panim, namal erim mal enamen ne pilnim? (Jems 2:​25, 26)

¹³ Jems amb Reap pilgi dongal pange kongan ka erim, pilkane er nim. (Jems 2:​25, 26 gere.) Reap, Johova Israil ga pakero kantawol erim  mal, yu bolom pilkane erim. (Jos. 2:​9-11) Olom pilgi dongal pam mal mambnem erim bar tanim—olom Israil ye tal kulu nalmal seim kanambel ne okul er punjil, alamb enjel to goram mal pamba Reap enjel si okul erim. Reap na Abram enjel sin nganja pam ala Mosis Lo karkar najil ba, Johova enjel talima mambnem dulto karkar enjel panim. Reap mambnem erim bar kenem wal kerma ende duwom esmen e, pilgi paim mal konganem er taninamen.

14. Nalende aposol Pol na Jems yu bonjil, ding mal paim paninamen?

¹⁴ Aposol Pol na Jems, Baibel bonjil bar pilgi ne konganem endel panijil, wusngam jeljel karkar er nijil. Aposol Pol Juda ga Kristen nengom, enem Mosis Lo mongse karkar ere konganem enam bar, Johova enem bol kanapisa panim. Ala aposol Jems yu nim, Kristen ga pilgi dongal paim tane, alamb porpor bol mambnem ka enam mal nim.

15. Nal wusngam pende kenem pilgi paim, konganem esmen bar taninamen? (Piksa meim pra kane.)

¹⁵ Johova kenem mambnem dulto karkar esmen alamb paninda nepinjin dal, Abram mambnem erim mal ding mal eiya nadom. Kenem pilgi paim mal konganem ere, tane penem keramen wusngam puli meim. Pende embe mal, alamb kolnga ende kongrikeisen make gar wonam jebenware ne sindel, pilgi ding angnem ambanem ende pake sinam ambsik wei panda pakerondol, ala pemili aiyem bol mambnem ka endel. Mambnem ka embe endel Got kapisa, ala nim topum ka ngonda eri. (Rom 15:7; 1 Tim. 5:​4, 8; 1 Jon 3:18) Wusngam kerma wei ende kenem pilgi paim mal tane penem keramen, Baibel yu neori kesim kongan kumbol wei ngo enamen. Ala Got Gapman yu kawei ne alamb ende ngo pakeronamen eri. (1 Tim. 4:16) Johova yu dongal nekem meim weieri min wonda pane kenem pilgi nimen mal ne alamb ende ngomon, e wusngam kawei ende.  Weieri, kenem mambnem embe esmen bar Got kenem mambnem dulto esmen alamb mal kanem, ala kenem senond ga paninda.

16. Abram pilgi ne kui erim wal, olom pilgi nim mem kin nalmal ding mal pam?

¹⁶ Rom sapta 4 a, kenem wal kerma ende Abram bol duwom enamen: Sapta ele pilgi ne kui esmen wal, weieri min wonda ne kui anjngo enamen mal omukro kanamen. Johova yu dongal ende ne Abram ngo embe nim, na nim wusngam a erkelne “alamb dulom puli danjep” morol. E, wal kawei wei ende Abram bol min wonda. Wal ka Abram bol min wonda pilgi ne kui erim mal, buro pile! (Stt. 12:3; 15:5; 17:4; Rom 4:17) Kui erim ba, Abram kongar 100-poro mom ala Sarai kongar 90 mom, ba Johova yu dongal nengonal panim ngal nakangjil. Embe pile, kenem alamb bunuman embe mal sinamen, Abram na Sara tuwa wei seibel pile, ngal kangilrambel kaple nanem nepisamen. Wal embe min wom, Abram pilgi dongal paim moma erkanal ne erim. Ba olom “pilgi wei nim alamb dulom puli danjep morol ne pilgi ne kui erim.” (Rom 4:​18, 19) Ala Abram pilgi ne kui erim wal, weieri olom bol min wom. Olom ngal ende kangral ne kui-kanan-mom ngal kangim, e ngal Aisak.—Rom 4:​20-22.

17. Kenem mambnem dulto karkar erpe, Got kenem senond alamb paninda nalmal pilkane esmen?

¹⁷ Abram mambnem dulto karkar ernge Got olom bol kapile senond ye panim mal, kenem pra mambnem dulto karkar erpe Got kenem senond alamb paninda kaple enem eri. Weieri, aposol Pol pepe bom bar yu e nim: Yu e Baibel a meim embe dom, “Got ‘olom ye dulto mal pim,’ yu e [Abram] mongse pilnanim ma, e kenem pra pilnim. Alamb dulom ende, Got enjep yeamb dulto pane oirom nalenem, kenem Ye ende Jises si akim Ye e bol pilgi nimen.” (Rom 4:​23, 24) Abram erim mal, kenem Johova bol pilgi dongal pande, konganem ka enamen. Ala pilgi dongal pande, wal min wonda padom wal weieri min wonda ne, pilgi ne kui enamen. Aposol Pol yu pende eri kenem pilgi ne kui enamen mal Rom 5 a, nim yu duwom miro enamen bar omukro kanamen.