1. Kenem nalmal ere Johova kunum aiem kerma min wonda, akilgi ne moramen?

 BAIBEL “Johova kunum aiem” padom e, olom kin opyem ere meim alamb toporo ne, olom alambem man siyem ninda kunum e pildom. Komna kunum, mambnem kes er monjip alamb Johova toro erim. (Ais. 13:1, 6; Ese. 13:5; Sef. 1:8) Yipe kenem kunum “Johova kunum aiem” pulnombol min wonda e, gapman ye nom walem Johova bunuman ngondo Babilon Kerma, e, lotu gend porpor tonam. Embe enam kunum, Got nganmal Amagedon min wonda. Embe pile, Johova kunum aiem min wonda akilgi ne moramen ne pinjin dal, yipe er nombro moramen “kunum” seim. Ala Jises kenem nengom, “ombun kerma” min wonda bar mongse kannamoram, enem enem “er kun er moram” panim. —Mat. 24:21, Luk 12:40.

2. Nalende 1Tesalonaika yu meim kenem pakeronda paninamen?

² Aposol Pol pepe ngimba bolo Tesalonaika ga ngom bar, olom yu ekin pende ere Kristen ele monjip ngom, Johova kunum kerma min wondo alamb kot er ngonda bar er kun er moram ne erim. Pol pilkane erim kunum e, pi mand min wonda napam. (2 Tes. 2:1-3) Ba, olom pilgi ding angam man ne ngondo, kunum e topla eri min wonda mal pile er kun er moram ne nim, kenem pra olom nim yu karkar enamen eri. Pi olom yu pende ne aunim mal kenem omukro kanamen: (1) Johova kunum aiem nalmal min wonda, (2) Alamb namal kunum ele akilgi ne namora, ala (3) kenem nalmal ere akilgi ne moramen.

3. Kunumb ye ende emilpal wonom mal, Johova kunum aiem nalmal min wonda? (Piksa pra kane.)

³ “Kunumb ye ende emilpal wonom mal wonda.” (1 Tes. 5:2) Johova kunum aiem min wonda pane aposol Pol yu ekin talende erim bar yu e, ngimba nim. Kunumb alamb emilpal wonam ne napil meim kunum wamnam wom, Johova kunum aiem embe ding mal wanam min wondo alamb puli malmal enam. Ala Kristen wei meim wal puli wamnam min wonda bar malmal enam eri. Ba mambnem kes esim alamb ombun sinam, kenem nasinamen.

4. Nal wusngam Johova kunum aiem, amb ende ngal kangral ne nganj ngimbil sinem mal embe min wonda?

⁴ “Amb ende ngal kural ne nganj ngimbil sinim mal.” (1 Tes. 5:3) Amb ende ngal kumbol a meim kangra pisim, ba nal kunum kangra pilkane nanem. Olom bunuman tal napaim kunum kun ngal kangra. Ba wamnam ngal kangra kunum, nganj ngimbil tuironda kaple nanem. Embe ding mal, nal kunum na nal anj dunglom Johova kunum aiem pulnombol min wonda, kenem nakanmen. Ba kenem pilgi nimen, Johova alamb kes kot er ngonda kunum min wonda enjep tuironam kaple wei nanda.

5. Nal wusngam ombun kerma wei, kinimba tang au dom mal embe min wonda?

⁵ Kulu tang au dom mal. Pol yu ekin namba tri erim bar ala kunumb ga emilpal kunumb nom mal panim. Ba, Pol yu ele nim bar si ende kele, Johova kunum aiem, kinimba koltang au dom mal panim. (1 Tes. 5:4) Kunumb ga emilpal wom kunumb nonam bar bunuman kerma paim, kulu tang wonom mal pilkane nasim. Kulu tang au ne sikerem er kelde alamb enjep kanam okul enam kaple nanem. Embe ding mal, ombun kerma wei min wonda kunum, kunumb alamb mal molo Got kanapisem mambnem anjngo er meim, okul enam kaple nanda.  Embe pile, kenem enjep mambnem tuiro, Johova ka pisem mambnem karkar enamen. E, “mambnem ka porpor, mambnem dulto na yu wei.” (Efe. 5:8-12) Bulto, Pol yu ekin tal ende ding mal paibel konganem ere, ombun kerma tui naronam ga yubol tom.

6. Nal wusngam a, alamb puli yipe wur mal paim? (1 Tesalonaika 5:6, 7)

⁶ “Wur paim ga.” (1 Tesalonaika 5:6, 7 gere.) Aposol Pol, Johova kunum aiem min wonda tui naronam ga bol, wur paim alamb mal panim. Wur paim alamb mand seim wal nakanim ala anj dunglom punom mal nakanim eri. Embe pile, wal kerma ende min wonom pilkane nasim ala wal ende nanam eri. Yipe kunum alamb puli kes, pilgi a wal wur mal embe paim. Yipe “kunum pordom” bar meimen wal pende min wo ombun kerma min wonda, mand wei enem tadom pilkane nasim. (Rom 11:8) Mala wal kerma pende min wonom bar alamb kapile, Got Gapman yu neori kesmen napisim, alamb puli wur mal pa akil kane nameim. Ala alamb pende Got alamb kot er ngonda pilkane esim ba, kunum e, mand nawonom ne pisim. (2 Pita 3:3, 4) Embe esim ba, kenem kunum dingding ne, kanpol weiro moramen wal kerma paim.

7. Got alamb kot er ngonda kunum min wonda, alamb nalmal nol no spak esim ga mal moram?

⁷ “Nol no spak esim alamb.” Aposol Pol Got bol ka nameim alamb, olom enjep kot er ngonda kunum, nol no spak mal er moram panim. Nol no spak esim alamb, meim bar wal min wonom kanpol narom, ala bunuman ka konganem nasim eri. Embe ding mal, Got bol kanameim alamb, pilsinam yu ne ngonom pilpol narom. Enjep wal esim er pu ombun sinam wal esim. Ba, Kristen wal kanpolto bunuman au ninde moya dom. (1 Tes. 5:6) Kenem bunuman au ninde moya dom bar, Baibel sape pam ye ende embe nim: “Bunuman au dom ga, bunuman ka kunum kunum karkar esim ala wal ende esim kun paim mal esim.” Nalende kenem bunuman ka pande moramen? Nalenem, bunuman ka er kelde mala polotik na alamb yu gend nim bar bu se napisamen. Johova kunum mand wei wonom bar, yu gend ninam kenem pilgi ne ninamen. Ala kenem nal enamen ne kisal nagoramen, Got murmulom dongal kenem pakerondo, kine molo wal ende enamen bar bunuman ka karkar enamen.—Luk 12:11, 12.

8. Yu ekin 1 Tesalonaika 5:8 a paim, nal mambnem pende pakero kelde Johova kunum aiem min wonda wur napa, kanpolto moramen? (Piksa pra kane.)

⁸ “Kapa kontos . . . kele . . . elmet kaudol.” Pol kenem soldia nganmal punam ne, konkongol kele er kun er meim mal moya nim. (1 Tesalonaika 5:8 gere.) Alamb pilkane esim soldia ende, nganmal min wonda bar tuwal punal ne kunum kunum er kun er meim. Kenem embe ding mal esmen, Johova kunum aiem min wonda ne pilgi er kelpe kapa kontos mal paim, ala kanka mambnem tane, wal ka kui esmen peng elmet mal paim. Mambnem embe kenem pake kerma wei ronda.

9. Pilgi nimen kenem nalmal kantawol ka enem?

⁹ Soldia ende kapa kontos kerem, olom kumbol kantawol ka enem. Embe ding mal, pilgi na kanka mem kenem kumbol kantawol ka enem. Ala mambnem e, kenem pakero kelde Got konganem anjngo ere Jises karkar enamen. Kenem pilgi ne pilkane esmen, Johova kumbol pel ngomon bar bulto topom ka ngonda. (Hib. 11:6) Ala pilgi er kelde ombun wonom kauwo akilgi ne, Lida aijen Jises bol ka meimen. Kenem nomolpa esmen bar ombun kanem kanem min wonom, ba pilgi ding angjen ambajen man, enjep to er kes esim mo ku ombun paim ba akilgi  nim bar kenem pakero pilgi er dongal enem eri. Ala pilgi ding angjen ambajen man, nganj wal sikele Kingdom wal si ngimba kesim kenem kanamen, pakerondo mambnem ding mal karkar enamen eri. b

10. Kenem meimen bar mand meim alamb na Got kanka kanmen mem, nalmal pakero kelde akilgi ne meimen?

¹⁰ Kanka mem er kelde kenem bumuman ka pande kane moramen. (Mat. 22:37-39) Got kanka kanmen mem er kelde Baibel yu kumbol ngo neori kele, ombun ende min wonda kunum akilgi ne moramen. Ala kanka mem er kelde, alamb kenem meimen kulu meim yu wei sinam ne pismen. (2 Tim. 1:7, 8) Kenem telepon mo pepe wusngama yuwei neori anjngo kesmen, ala kunum ende kenem meimen bar mand meim alamb, yuwei si mambnem dulto enam ne pismen er kelde yuwei neori kesmen mambnem waknaromon.—Ese. 18:27, 28.

11. Pilgi ding ga kanka kanmen kenem nalmal pakeronom? (1 Tesalonaika 5:11)

¹¹ Mand meim ga kanka kanmen pa nimen e Pilgi Ding ga pra. Kenem kanka, mem taninamen anjngo “ende ende kumbol er dongal ere kumbol amin ngonamen.” (1 Tesalonaika 5:11 gere.) Soldia walem nganmal paim bar ende ende pakerom mal, kenem ende ende kumbol er dongal enamen. Weieri, nganmal paim bar soldia ende kanpol naro er kelde angam ende wal bora, ba e olom kanse nanem. Embe ding mal, kunum pende ne kenem er kelpe pilgi ding angjen ambajen man, ombun sinam ba kenem kanse nasmen. (1 Tes. 5:13, 15) Ala kenem angjen man kongrikeisen a kongan kantawol esim ga kakane, molmene kesmen taninamen. (1 Tes. 5:12) Pol pepe e bom kunum, kongrikeisen Teaslonaika min wo sem kongar ende wo napum, kongrikeisen a kongan si enjp ga sape puli napaim ala, alla pende enda enjip eri. Ba, kongrikeisen ga enjip bol molmene kele kanka kanam ne pinjip eri, ombun kerma min wonda kunum, angjen elda walem bol yu puli si karkar enamen. Kunum pende ne etkota na brens opis angjen man kenem wal enam mal yu ne keram, sinamen kaple nanada. Embe pile, wal kerma paim kenem angjen elda walem kanka  kane molmene kele yu ninam karkar enamen. Embe pile, kenem bunuman ka karkar ere enjep alla enam bar buro napisamen, ba kenem weieri pilkane enamen, Johova, Jises wusngam a, pilgi dongal paim angjen man kantawol enem.

12. Kenem wal ka kui esmen, bunuman aijen nalmal kantawol ka enem?

¹² Elmet soldia ende pengem kantawol ka enem mal, Johova kenem siyem kera ne kui esmen mem kenem bunuman kantawol ka enem. Kui esmen wal bunuman dongal paim er kelde, mala wal porpor esim mem kanapaim ne pismen e, pakerondo kenem akilgi ne kine meimen. (Fili. 3:8) Weieri, Walis na Laurinda Aprika kongan er meibel bol wal embe weieri min wom. Wakan talende tuwalto, enjel aiwa danjel manjel tal gonjil. Kes COVID-19 tom pile, enjel seyem gara pu pemili bol morabel napam. Walis embe nim: “Gonjip alamb akil seyem wonam pane pilgi ne kui esmen kil pakerongo pi mol gonjip mal napinjil, ba kunum koll sende akil seyem wonabel mal buro pinjil. Na wal ende tai kend mal kes wei pinj kunum, akil wonam ne pilgi nimen mem na dongal ngom.”

13. Kenem nal ere murmulom dongal mo oli spirit sinamen?

¹³ “Murmulom dongal dop mal do paim to namungdol.” (1 Tes. 5:19) Pol murmulom dongal kenem bol dop ende do paim mal embe panim. Got murmulom dongal kenem bol meim kunum, kenem dongal si elem konganem kolnga kele esmen. (Rom 12:11) Kenem nalmal ere murmulom dongal mo oli spirit sinamen? Sinamen ne yane ninamen, Got Yuwom Baibel a meim duwom enamen ala murmulom dongal, Got okanaiseisen aiem kantawol enem bar tuwal moramen. Embe enjin ende, “murmulom dongal mambnem aiem” karkar enamen.—Gal. 5:22, 23.

14. Got murmulom dongal kenem bol mora ne pinjin dal, nawal pende tuironamen? (Piksa pra kane.)

¹⁴ Got murmulom dongal kenem ngom dal, dop mal do panda “to mung ninamen ne kanpol weironamen.” Alamb bunuman ka pande mambnem ka esim alamb Got murmulom dongal ngonom. Alamb bunuman jengimb moldo  mambnem ka nasim alamb oli spirit mo murmulom dongal anjngo nangonda. (1 Tes. 4:7, 8) Murmulom dongal anjngo sinamen ne pinjin dal, “yu propet meim ne kes nanamen.” (1 Tes. 5:20) “Yu propet meim” mem Got murmulom dongal bu ngongo bol kenjip meim, Johova kunum aiem min wonda na kenem nalmal er kanpolto moramen yu meim pra. Yu meim kenem pil yas kele Got nganmal Amagedon kenem kol meimen kunum min nawonda ne napisamen. Kenem bunuman a— kunum e, kamkam min wonda ne pisamen—Embe pile, kunum ding ding ne kenem mambnem dulto karkar ere “Got bol kumbol wei ngo konganem enamen.”—2 Pita 3:11, 12.

15. Satan alambem man yu gend nim bar, kenem nalmal tuironamen? (1 Tesalonaika 5:21)

¹⁵ Kanan napundo Got bol opyem esim alamb, yu gend ne: “yipe kumbol amin sende ka moramen paninam!” (1 Tes. 5:3) Yu gend embe mal yem yem porne sipnambe, alamb puli pilgi ninam. (Rev. 16:13, 14) Kenem nal enamen? “Kenem wal poro kanpol tonjin dal, yu gend ninam [“pilgi”] naninamen.” (1 Tesalonaika 5:21 gere; stadi nout kane.) Grik yu a “wal kanpol tondol paninjip e” alamb ende gol na silpa dop gale, gol na silpa wei mo gend paim kanpol tonam esim bol, ding mal paninjip. Embe ding mal, kenem yu ende pisamen mo ger kanamen wei mo gend paim mane omukro kanpol tonamen. Tesanolaika alamb monjip, wal omuk mane tonam wal kerma pam. Ala yipe kenem kunum wal kerma wei paim nalenem, ombun kerma min wonda kunum mand wei wonom. Embe pile, alamb ninam yu porpor pilgi eri naninamen. Baibel a yu meim na Johova okanaiseisen yu dom bol omuk manero kanamen. Embe enjil dal, satan alambem man bol yu gend porpor nim e, pilgi naninamen.—Prov. 14:15; 1 Tim. 4:1.

16. (a) Kenem nawal weieri min wonda ne kui esmen? (b) Kui esmen mem er kelde kenem nawal enamen ?

¹⁶ Got konganem alamb porpor ombun kerma min wonda tuironam. Kenem ding ding ne tolpa min wonda wal kanpol naromon. (Jems 4:14) Ba, kenem ombun kerma min wonda tuironam mo yero gonjin dal, koll aimanj men sinamen ne kui esmen weieri sinamen. Got oiro sim ga Karis Jises bol min epen moram. Sipsip dulom kerma ya mala paradais senda bar moram. Kenem porpor wal ka min wonda ne kui esmen bar, pilgi ne Johova kunum aiem min wonda ne er kun er moramen!