ʼAua Tatatou Fakamauʼi ʼo Mulimuli Ki Te Meʼa ʼAe ʼe Ha
“Tuku takotou fakamauʼi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha, kaʼe kotou fakamauʼi ʼaki he fakamau ʼe faitotonu.”—SOANE 7:24.
1. Kotea ʼae neʼe fakakikite e Esaia ʼo ʼuhiga mo Sesu, pea he koʼe ʼe fakalotomalohi?
KO TE lea fakapolofeta ʼa Esaia ʼo ʼuhiga mo Sesu Kilisito ʼe ina fakalotomalohiʼi tatou mo ina foaki mai he ʼamanaki. Neʼe fakakikite e Esaia ko Sesu “ ʼe mole ina fakamauʼi anai he tahi ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe sio ki ai ʼona mata, pea ʼe mole ina fakatonutonuʼi anai he tahi ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe logo ki ai. Pea ʼe ina fakamauʼi anai ia natou liliki ʼaki te faitotonu.” (Esaia 11:3, 4, MN) He koʼe ʼe fakalotomalohi te ʼu palalau ʼaia? Koteʼuhi ʼe tou maʼuʼuli ʼi he malama ʼe lahi ai te fakapalatahi, pea ko te hahaʼi ʼe natou fefakamauʼiʼaki pe tanatou sio. Koia, ʼe ʼaoga moʼoni ai kia tatou ia Sesu, te Tuʼi Fakamau haohaoa, ʼae ʼe mole ina fakamauʼi anai tatou ʼi he temi ʼaki pe te meʼa ʼae ʼe ha.
2. Kotea ʼae neʼe fakatotonu mai e Sesu ke tou fai, pea kotea anai ka tou vakaʼi ʼi te alatike ʼaeni?
2 ʼI te ʼaho fuli, ʼe lahi ʼatatou manatu ʼe tou maʼu ʼo ʼuhiga mo ʼihi. Kae ʼe mole tou haohaoa ohage ko Sesu pea ʼe toe feia pe ki ʼatatou manatu. ʼE fakahalaʼi gafua tatou ʼi te ʼu aluʼaga pe ʼae ʼe tou sio ki ai. Kae neʼe fakatotonu fenei e Sesu: “Tuku takotou fakamauʼi ʼo Soane 7:24) ʼE ha lelei mai, ʼe loto e Sesu ke tou faʼifaʼitakiʼi ia ia ʼo mole tou fakamauʼi ʼihi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha. ʼI te alatike ʼaeni, ʼe tou vakaʼi anai aluʼaga ʼe tolu ʼe feala ke natou fakahalaʼi ʼatatou manatu ʼo ʼuhiga mo he tahi: tona lanu peʼe ko tona fenua, te falā ʼae ʼe ina maʼu, mo tona taʼu. ʼI te ʼu aluʼaga takitahi, ʼe tou vakaʼi anai pe ʼe feafeaʼi hatatou fakalogo kia Sesu ʼo mole tou fakamauʼi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha.
mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha, kae kotou fakamauʼi ʼaki he fakamau ʼe faitotonu.” (ʼAUA TATATOU FAKAMAUʼI ʼO MULIMULI KI TE LANU PEʼE KO TE FENUA
3, 4. (1) He koʼe neʼe fetogi e Petelo tana faʼahiga manatu ʼo ʼuhiga mo te kau Senitile? (Vakaʼi te ʼuluaki pāki.) (2) Kotea te mahino foʼou ʼae neʼe akoʼi e Sehova kia Petelo?
3 Fakakaukauʼi age muʼa te meʼa neʼe logoʼi e te apositolo ko Petelo ʼi tona fekauʼi ki Sesalea, ki te ʼapi ʼo Kolonelio. Neʼe ko te tagata Senitile, ko tona fakaʼuhiga neʼe mole ko he Sutea. (Gaue 10:17-29) Neʼe lahilahi ake ia Petelo mo te manatu ʼae ko te kau Senitile ʼe ko he hahaʼi neʼe heʼe maʼa. Kae ʼaki te ʼu aluʼaga neʼe hoko neʼe fetogi leva tana manatu. Ohage la, neʼe sio ki te meʼa neʼe ha age ki ai mai te ʼAtua. (Gaue 10:9-16) ʼI te meʼa ʼaia neʼe ha age ki ai, neʼe sio ia ki he meʼa neʼe hage ko he kie lino ʼe hifo mai te lagi pea neʼe maʼu ai te ʼu faʼahiga manu kehekehe ʼe heʼe maʼa. Hili ia, neʼe ui fenei e te leʼo ki ai: “Petelo, tuʼu ake, matehi he manu pea ke kai!” Neʼe tuʼa tolu te fakafisi ʼa Petelo. Kae neʼe ui tuʼumaʼu pe e te leʼo ʼo fenei: “Tuku tau ui ʼae ʼe ʼuli te ʼu meʼa ʼae kua fakamaʼa e te ʼAtua.” Hili te aluʼaga ʼaia, neʼe mole mahino ia Petelo pe kotea ʼae neʼe fia ui age e te leʼo. Kae ʼi te temi pe ʼaia, neʼe tau mai te ʼu tagata neʼe fekauʼi mai e Kolonelio. Neʼe fakaha e te laumalie maʼoniʼoni kia Petelo ʼe tonu ke alu kio Kolonelio, pea ina muliʼi ai te ʼu tagata ʼaia.
4 Ka na pau la neʼe fakamauʼi e Petelo ia te aluʼaga “ ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha,” neʼe mole alu ia kio Kolonelio. Ko te kau Sutea neʼe mole olo ʼi he temi ki te ʼu ʼapi ʼo te kau Senitile. Kae he koʼe neʼe alu ia Petelo kio Kolonelio? Logo la te ʼu manatu fakapalatahi ʼae neʼe ina maʼu ʼo ʼuhiga mo te kau Senitile, kae neʼe fetogi tana faʼahiga manatu ʼuhi ko te meʼa ʼae neʼe ha age ki ai mo te takitaki ʼa te laumalie maʼoniʼoni. Hili tana fagono ki te faifakamatala ʼa Kolonelio, neʼe ui fenei e Petelo: “Kua au mahino lelei leva ʼi te lakaga nei, ʼe mole fakapalatahi te ʼAtua, kaʼe ʼi te ʼu puleʼaga fuli pe, ko te tagata ʼae ʼe manavasiʼi kia te ia pea mo ina maʼuliʼi te faitotonu, ʼe ina tali leleiʼi ia ia.” (Gaue 10:34, 35) Neʼe fiafia ia Petelo ʼi te mahino foʼou ʼaia, pea ʼe toe fiafia anai mo te kau Kilisitiano fuli. ʼO feafeaʼi?
Tatau aipe pe ʼe ke manatu ʼe mole ke fakapalatahi, kae ʼe lagi kei ke maʼu pe he ʼu manatu fakapalatahi ʼi tou loto
5. (1) Kotea ʼe loto e Sehova ke mahino ki ai te kau Kilisitiano fuli? (2) Tatau aipe pe ʼe kua tou nofo ʼi te moʼoni, kae kotea te ʼu manatu ʼe kei feala ke tou maʼu?
5 ʼAki ia Petelo, neʼe tokoni ia Sehova ki te kau Kilisitiano ke natou mahino ko Ia ʼe mole fakapalatahi. Pea ʼe mole tokagaʼi e Sehova totatou lanu, fenua, telepi peʼe ko tatatou lea. Koteʼuhi ʼe ʼofa te ʼAtua kia tatou mo kapau ʼe tou manavasiʼi kia te ia ʼo tou fai te meʼa ʼae ʼe lelei. (Kalate 3:26-28; Fakaha 7:9, 10) ʼE mahino ia neʼe kua ke iloʼi pe te faʼahi ʼaia. Kae ʼe feafeaʼi la mo kapau neʼe ke lahilahi ake ʼi he fenua peʼe ʼi he famili ʼe lahi ai te ʼu manatu fakapalatahi? Tatau aipe pe ʼe ke manatu ʼe mole ke fakapalatahi, kae ʼe lagi kei ke maʼu pe he ʼu manatu fakapalatahi ʼi tou loto. Ohage la ko Petelo, logo la neʼe tokoni ki ʼihi ke natou mahino ko te ʼAtua ʼe mole fakapalatahi, kae neʼe kei ina maʼu pe he ʼu manatu fakapalatahi. (Kalate 2:11-14) Kae, ʼe feafeaʼi hatatou fakalogo ki te fakatotonu ʼae ʼa Sesu, ke tuku tatatou fakamauʼi ʼihi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha?
6. (1) Kotea ʼe lava tokoni mai ke tou taʼaki te ʼu manatu fakapalatahi ʼae ʼe kei tou maʼu? (2) Kotea ʼae ʼe tou mahino ki ai ʼo ʼuhiga mo he tagata ʼafeā ʼaki te tohi neʼe ina fai?
6 Ke feala hatatou iloʼi pe ʼe tou maʼu he ʼu manatu fakapalatahi, ʼe ʼaoga ke tou vakavakaʼi ia tatou totonu. ʼE ʼaoga ke tou fakatatau tatatou faʼahiga manatu mo te ʼu faʼahi ʼae ʼe tou ako ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua. (Pesalemo 119:105) ʼE toe feala pe foki ke tou kole ki hotatou kaumeʼa lelei pe ʼe tou maʼu he ʼu manatu fakapalatahi, he ʼe mole faigafua te fai ʼo te faʼahi ʼaia e tatou totonu. (Kalate 2:11, 14) Pea kapau la neʼe kua tou mahani ki te ʼu faʼahiga manatu ʼaia, ʼe lagi kei tou maʼu pe he ʼu manatu fakapalatahi kae mole tou tokagaʼi. Neʼe hoko te aluʼaga ʼaia ki te tagata ʼafeā. Neʼe faitohi ki te filiale ʼo ʼuhiga mo te taumatuʼa faʼafai ʼi te selevisi temi katoa. Ko te tagata ʼohoana ʼe kau ki he lanu ʼe fehiʼaʼinaʼi. Neʼe lelei te ʼu palalau ʼae neʼe tohi e te tagata ʼafeā ʼo ʼuhiga mo te tehina, kae neʼe ina toe tohi fenei: “Tatau aipe pe ʼe kau ki te lanu ʼaia, kae ko tana aga mo tona faʼahiga maʼuli, ʼe tokoni ki ʼihi ke natou mahino ko he tahi ʼe kau ki te lanu ʼaia, ʼe mole fakaʼuhiga leva ko he tahi ʼe aga ʼuli, peʼe mole maʼuhiga ohage pe ko te hahaʼi ʼo te lanu ʼaia.” Kotea te ako kia tatou? Tatau aipe pe ʼe kotea ʼotatou pilivilesio ʼi te kautahi ʼa Sehova, kae ʼe tonu ke tou vakavakaʼi ia tatou totonu ʼo tou tali ke tokoniʼi tatou ke tou iloʼi te ʼu manatu fakapalatahi ʼae ʼe lagi kei tou maʼu. Kotea he tahi faʼahi ʼe feala ke tou fai?
7. ʼE feafeaʼi hatatou fakaha te ‘ ʼofa moʼoni’?
7 Kapau ʼe tou maʼu te ‘ ʼofa moʼoni,’ ʼe tou fetogi anai te fakapalatahi ʼaki te ʼofa. (2 Kolonito 6:11-13) ʼE ke fia fakatahi pe koa mo te hahaʼi ʼo tou lanu, tou fenua, tou telepi peʼe ko tau lea? Kapau koia ʼaia, faigaʼi ke ke fakatahi mo ʼou tehina mo tuagaʼane mai te ʼu lanu kehekehe. ʼE feala pe ke ke kole age ke kotou faifakamafola fakatahi. Peʼe ke fakaafe natou ke kotou inu ti ʼi tou ʼapi peʼe ki he kiʼi fakafiafia. (Gaue 16:14, 15) ʼAki te temi, ʼe tuputupu anai tou ʼofa pea ʼe mole ke toe maʼu anai he ʼu manatu fakapalatahi. Kae tou talanoa ʼi te temi nei ki te tahi faʼahi ʼe feala ai ke tou fakamauʼi “ ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha.”
ʼAUA TATATOU FAKAMAUʼI ʼO MULIMULI KI TE ʼU KOLOA PEʼE KO TE MASIVA
8. Kotea ʼe feala ke tou ako mai ia Levitiko 19:15?
8 ʼE feala pe ke tou fakamauʼi ʼihi ʼo mulimuli ki ʼonatou koloa peʼe ki tonatou masiva. ʼE ui fenei ia Levitiko 19:15: “E mole ke sio anai ki te masiva o he tagata, pea e mole ke sio anai ki te mauhiga o he tagata, kae e ke fakamaaui anai tou oloi o mulimuli ki te lao totonu.” Kae ʼe feafeaʼi anai tatatou faʼahiga sio ki he tahi mo kapau ʼe koloaʼia peʼe masiva?
9. Kotea te ʼu palalau ʼae neʼe tohi e Salomone, pea kotea te ako kia tatou?
Taaga Lea 14:20) Kotea ʼae ʼe tou ako mai te Taaga Lea ʼaia? Kapau ʼe mole tou tokakaga, ʼe feala pe ke tou fia kaumeʼa mo te ʼu tehina ʼae ʼe koloaʼia kae mole tou fia fakaovi kia natou ʼae ʼe masisiva. He koʼe ʼe fakatupu tuʼutamaki te fakamauʼi ʼo ʼihi ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe natou maʼu peʼe kailoa?
9 Neʼe takitaki Salomone e te laumalie ʼo te ʼAtua ke ina tohi te ʼu palalau ʼaeni: “E toe fehia foki te kaumea o te tagata masiva kia ia, kae e lahi te u kaumea o te tagata mau koloa.” (10. Kotea te fihifihia ʼae neʼe fakatokaga ki ai e Sakopo ia te kau Kilisitiano?
10 Kapau ʼe tou fakamauʼi ʼotatou tehina mo tuagaʼane ʼo mulimuli ki ʼonatou aluʼaga pe ʼe natou maʼu koloa peʼe natou masisiva, ʼe feala ke femaveteveteʼaki ai te kokelekasio. Neʼe hoko te aluʼaga ʼaia ʼi ʼihi kokelekasio ʼi te temi muʼa, pea neʼe fakatokaga e te tisipulo ko Sakopo ki te kau Kilisitiano ʼaia te faʼahi ʼaia. (Lau ia Sakopo 2:1-4.) Koia, ʼaua naʼa tou fakagafua ke hoko he ʼu femaveteveteʼaki ʼi totatou kokelekasio. Kae, kotea ʼe lava tokoni mai ke mole tou fakamauʼi he tahi ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe ina maʼu?
ʼE tonu ke tou vakavakaʼi ia tatou totonu ʼo tou tali ke tokoniʼi tatou ke tou iloʼi te ʼu manatu fakapalatahi ʼae ʼe lagi kei tou maʼu
11. ʼE fakalogo koa te ʼu felogoi ʼa he tahi mo Sehova ki te ʼu meʼa ʼae ʼe ina maʼu? Fakamahino.
11 ʼE tonu ke tou maʼu te faʼahiga sio ʼa Sehova ʼo ʼuhiga mo ʼotatou tehina mo tuagaʼane. Kapau ʼe maʼuhiga he tahi kia Sehova, ʼe mole ʼuhi ko ʼona koloa peʼe ko tona masiva. ʼE mole fakalogo ʼatatou felogoi mo Sehova ki tatatou Mateo 19:23) Neʼe toe ui fenei e Sesu: “Manuʼia ia koutou ʼae ʼe masisiva, he ʼe ʼa koutou te Puleʼaga ʼo te ʼAtua.” (Luka 6:20) Kae ʼe mole fakaʼuhiga leva ʼe fakalogo fuli anai te kau masisiva kia Sesu mo natou maʼu anai he ʼu tapuakina ʼe makehe. Pea tahi, ko te tokolahi ʼi te kau masisiva neʼe mole natou muliʼi ia Sesu. ʼI tona fakahagatonu, ʼe mole feala ke tou fakamauʼi te ʼu felogoi ʼae ʼe maʼu e he tahi mo Sehova ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe ina maʼu.
foʼi falā peʼe ko te ʼu meʼa ʼae ʼe tou maʼu. ʼE moʼoni, neʼe ui e Sesu “ ʼe faigataʼa anai ki he tagata maʼu koloa hana hu ki te Puleʼaga ʼo selo,” kae neʼe mole ina ui ʼe mole feala anai. (12. Kotea ʼae ʼe akoʼi ʼi te Tohi-Tapu ki te hahaʼi maʼu koloa mo masisiva?
12 ʼI te hahaʼi ʼa Sehova, ʼe maʼu ai he ʼu tehina mo tuagaʼane ʼe koloaʼia pea mo ʼihi ʼe masisiva. Kae, ʼe natou ʼoʼofa fuli mo tauhi kia Sehova ʼaki tonatou loto katoa. ʼE ui ʼi te Tohi-Tapu ki te hahaʼi koloaʼia “ke ʼaua naʼa natou . . . falala ki te ʼu koloa ʼae ʼe fakatemi, kaʼe ki te ʼAtua.” (Lau ia 1 Timoteo 6:17-19.) ʼE toe fakatokaga foki ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua ki te ʼu kaugana fuli ʼa Sehova, koloaʼia peʼe masisiva, ko te manako ki te paʼaga ʼe fakatupu tuʼutamaki. (1 Timoteo 6:9, 10) Ka tou maʼu te faʼahiga sio ʼa Sehova ki ʼotatou tehina mo tuagaʼane, ʼe mole tou fakamauʼi anai natou ʼo mulimuli ki te ʼu meʼa ʼae ʼe natou maʼu peʼe mole natou maʼu. Kae ʼe feafeaʼi ki te taʼu ʼo he tahi? ʼE lelei koa te fakamauʼi ʼo he tahi ʼo mulimuli ki tona taʼu?
ʼAUA TATATOU FAKAMAUʼI ʼO MULIMULI KI TE TAʼU
13. Kotea ʼe akoʼi mai ʼi te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te aga ʼae ʼe tonu ke tou fakaha ki te hahaʼi matuʼa?
13 ʼE ui tuʼumaʼu mai ʼi te Tohi-Tapu ke tou fakaʼapaʼapa ki te hahaʼi matuʼa. ʼE ui fenei ia Levitiko 19:32: “E ke tuu anai ki oluga ia mua o te kau ulu hina, pea e ke fakaapaapa anai ki te uhiga matua. E ke [manavasiʼi] anai ki tou Atua.” ʼE toe ui fenei ia Taaga Lea 16:31, MN: “Ko te ʼu ʼulu hina ʼe ko he kolona matalelei moka ʼe maʼu ia natou ʼi te ala ʼo te faitotonu.” Pea neʼe ui e Paulo kia Timoteo ke ʼaua naʼa fefeka ʼana palalau ki te hahaʼi matuʼa, kae ke natou hage ko hana ʼu tamai. (1 Timoteo 5:1, 2) Tatau aipe pe neʼe ina maʼu he faʼahiga pule, kae neʼe tonu ke fakaʼapaʼapa tuʼumaʼu mo manavaʼofa ki te hahaʼi matuʼa.
14. Kotea te aluʼaga ʼae ʼe feala ke tou fakatonutonuʼi ai he tahi kua matuʼa age ia tatou?
14 ʼE feafeaʼi moka agahala he tehina kua matuʼa he neʼe loto ki ai, peʼe lagolago ki he ʼu meʼa ʼe mole leleiʼia e Sehova? ʼE mole leleiʼia e Sehova te kilisitiano ʼae ʼe agahala mo tona loto katoa, tatau aipe pe ʼe kua matuʼa mo fakaʼapaʼapaʼi. Tou fakatokagaʼi te pelesepeto ʼaeni ʼe tou maʼu ia Esaia 65:20: “Ko te tagata agahala ae e tau teau e malaia anai.” ʼE toe feia pe mo te pelesepeto ʼae ʼe tou maʼu ʼi te meʼa ʼae neʼe ha kia Esekiele. (Esekiele 9:5-7) Ko te faʼahi ʼae ʼe maʼuhiga, ke tou fakaʼapaʼapa kia Sehova, te Matuʼa ʼo te ʼu ʼAho. (Taniela 7:9, 10, 13, 14) Kapau ʼe tou fakaʼapaʼapa kia te ia, ʼe mole tou tuʼania anai ʼi te fakatonutonuʼi ʼo te kilisitiano ʼae ʼe ʼaoga ke fakatonutonuʼi, tatau aipe pe ʼe taʼu fia.—Kalate 6:1.
15. Kotea ʼe tou ako mai te faʼifaʼitaki ʼo te apositolo ko Paulo ʼo ʼuhiga mo te fakaʼapaʼapaʼi ʼo te ʼu tehina tupulaga?
15 Kae ʼe feafeaʼi ki he tehina ʼe kei tupulaga? Ko tona fakaʼuhiga koa, ʼe mole tuha ia mo te fakaʼapaʼapa? Kailoa. Neʼe tohi fenei e Paulo kia Timoteo: “Ke ʼaua naʼa meʼa noaʼi koe e he tahi ʼuhi ko tau kei tupulaga. Kaʼe ke ke liliu ko he faʼifaʼitakiʼaga maʼa te kau agatonu, ʼi te palalau, mo te aga, mo te ʼofa, mo te tui pea mo te agamaʼa.” (1 Timoteo 4:12) Neʼe lagi taʼu 30 ia Timoteo ʼi te temi ʼae neʼe tohi ai e Paulo te ʼu palalau ʼaia. Kae neʼe hinoʼi e Paulo ia Timoteo ki he ʼu gaue maʼuhiga. Kotea te ako kia tatou? ʼE mole tonu ke tou fakamauʼi he tahi ʼo mulimuli ki tona taʼu. Tou fakakaukauʼi age muʼa te ʼu gaue fuli ʼae neʼe fakahoko e Sesu kae neʼe kei taʼu 33 pe.
16, 17. (1) Kotea ʼae ʼe mulimuli ki ai ʼihi tagata ʼafeā ke natou iloʼi pe ʼe kua feala ke liliu he tehina ko he faifekau fakaminisitelio peʼe ko he tagata ʼafeā? (2) ʼE lava fakafeagai feafeaʼi te ʼu manatu peʼe ko te agaʼi fenua ʼa he tahi ki te Tohi-Tapu?
16 Ko ʼihi agaʼi fenua, ʼe mole fakaʼapaʼapaʼi te hahaʼi tagata tupulaga. Koia ʼae ʼe lagi mole loto ai e ʼihi tagata ʼafeā ke fakanofo he tupulaga ko he tagata faifekau fakaminisitelio peʼe ko he tagata ʼafeā, logo la te ʼu kalitate ʼae kua ina maʼu. Kae ʼe mole fakaha mai ʼi te Tohi-Tapu te taʼu ʼae ʼe feala ai ki he tahi ke tagata faifekau fakaminisitelio peʼe tagata ʼafeā. (1 Timoteo 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9) Kapau ʼe fai e he tagata ʼafeā hana lao ki te aluʼaga ʼaia ʼuhi ko tana agaʼi fenua, ʼe mole mulimuli ia ki te Folafola ʼa te ʼAtua. ʼE mole tonu ke fakamauʼi e te kau tagata ʼafeā ia te kau tupulaga ʼo mulimuli pe ki ʼanatou manatu peʼe ko tanatou agaʼi fenua, kae ʼe tonu ke natou mulimuli ki te Folafola ʼa te ʼAtua.—2 Timoteo 3:16, 17.
17 Kapau ʼe mole mulimuli te kau tagata ʼafeā ki te Tohi-Tapu, ʼe feala pe ke mole fakanofo he tehina ko he faifekau fakaminisitelio peʼe tagata ʼafeā logo la kua ina maʼu te ʼu kalitate ʼae ʼe fakamaʼua ki ai ʼi te Tohi-Tapu. ʼI he fenua, ko te tagata faifekau fakaminisitelio neʼe ina fakahoko leleiʼi ʼona maʼua fakalaumalie ʼi te kokelekasio. Pea neʼe loto tahi te kau tagata ʼafeā ke liliu ia ia ko he tagata ʼafeā he neʼe ina maʼu te ʼu kalitate ʼae ʼe fakamaʼua mai ʼi te Tohi-Tapu. Kae neʼe mole hoko te faʼahi ʼaia, koteʼuhi ʼi te manatu ʼa ʼihi tagata ʼafeā kua matuʼa, neʼe kei tupulaga fau ke liliu ko he tagata ʼafeā. Koia ʼae neʼe mole fakanofo ai te tehina ʼaia ko he tagata ʼafeā ʼuhi pe ko tana kei tupulaga. Ko te faʼahiga manatu ʼaia kua mafola ʼi ʼihi fenua. Koia ʼe maʼuhiga ʼaupito ke tou falala ki te Tohi-Tapu ʼi hatatou falala ki ʼatatou manatu, peʼe ko ʼatatou agaʼi fenua. ʼAki te faʼahiga fai ʼaia, ʼe tou fakalogo ai kia Sesu ʼo mole tou fakamauʼi he tahi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha.
KE TOU FAKAMAUʼI ʼAKI HE FAKAMAU ʼE FAITOTONU
18, 19. Kotea ka tokoni mai ke tou maʼu te faʼahiga sio ʼa Sehova ki ʼotatou tehina mo tuagaʼane?
18 ʼE moʼoni ʼe tou agahala, kae ʼe feala pe ke tou maʼu te faʼahiga sio ʼa Sehova ki ʼotatou tehina mo tuagaʼane ʼo mole tou fakapalatahi. (Gaue 10:34, 35) Koia la ʼae ʼe tonu ai ke tou tokagaʼi tuʼumaʼu te ʼu fakamanatu Fakatohi-tapu. Ka tou maʼuliʼi te ʼu fakamanatu ʼaia, ʼe tou fakalogo ki te fakatotonu ʼae ʼa Sesu ke ‘tuku tatatou fakamauʼi ʼo mulimuli ki te meʼa ʼae ʼe ha.’—Soane 7:24.
19 Ko totatou Hau ko Sesu Kilisito, kua vave pe tana fakamauʼi te hahaʼi fuli. ʼE fakatafito anai tana faifakamau ki te ʼu pelesepeto faitotonu ʼa te ʼAtua, kae mole ki te ʼu meʼa ʼae ʼe sio peʼe logo ki ai. (Esaia 11:3, 4, MN) ʼE tou fakaʼamu ke hoko vave mai la te ʼaho ʼaia.