Tou Tauhi Agatonu Ki Te ʼAtua Logo La Te Lahi ʼo Te ʼu Mamahi
“E lahi te u mamahi e tonu ke tou fakalaka ai ki te puleaga o te Atua.”—GAUE 14:22.
1. He ko ʼe ʼe felaveʼi ia te ʼu kaugana ʼa Sehova mo he ʼu “mamahi”?
ʼE TONU koa ke tou punamaʼuli moka tou felaveʼi anai mo he ʼu “mamahi” ʼi muʼa ʼo tatatou maʼu ia te maʼuli heʼe gata? Kailoa ia. Koteʼuhi ʼe tou maʼuʼuli ʼi te malama ʼa Satana. Koia, logo ai pe ia tatatou kua fualoa ʼi te moʼoni, kaʼe ʼe tou tau fuli mo he ʼu fihifihia.—Apokalipisi 12:12.
2. (1) Kotea ia te tahi age mamahi ʼae ʼe tau mo te kau Kilisitiano? (Vakaʼi te ʼuluaki pakī.) (2) Ko ai ia te tupuʼaga ʼo te ʼu fakataga pea ʼe tou iloʼi feafeaʼi ia te faʼahi ʼaia?
2 ʼE tau ia te hahaʼi agahala fuli mo ni fihifihia. Kaʼe ʼo hilifaki ki te ʼu fihifihia ʼaia, ʼe toe felaveʼi ia te kau Kilisitiano mo te tahi age ʼu mamahi. (1 Kolinito 10:13) Ohage la, ʼe fakatagaʼi natou ʼuhi ko tanatou fakatotonu ʼae ke natou nonofo agatonu ki te ʼAtua. Neʼe ui fenei e Sesu ki ʼana tisipulo: “E mole lahi age te [tagata] faifekau i tona pule. Kapau nee natou fakatagai au, pea e natou toe fakatagai anai mo koutou.” (Soane 15:20) Kaʼe ko ai koa ia te tupuʼaga ʼo te ʼu fakataga? ʼE ko Satana. ʼE fakaha ʼi te Tohi-Tapu ʼe “ko he laione gugulu” pea ʼe ina ‘kumi ke ina kai’ te hahaʼi ʼa te ʼAtua. (1 Petelo 5:8) ʼE faiga malohi anai ia Satana ke ina maumauʼi ia tatatou nofo agatonu kia Sehova. Tou vakaʼi muʼa pe kotea ʼae neʼe hoko ki te apositolo ko Paulo.
TE ʼU MAMAHI ʼI TE KOLO KO LISITIA
3-5. (1) Kotea ia te ʼu mamahi ʼae neʼe tau mo Paulo ʼi Lisitia? (2) Pea he ko ʼe neʼe fakalotomalohi ʼana palalau ʼo ʼuhiga mo te ʼu mamahi?
3 Neʼe tuʼa lahi ia te fakatagaʼi ʼo te apositolo ko Paulo, ʼuhi ko tana nofo agatonu ki te ʼAtua. (2 Kolinito 11:23-27) ʼI te tahi ʼaho, ʼi Lisitia, neʼe fakamalolo e Paulo ia he tagata neʼe ketu talu mai tana tupu. Pea ʼo tupu ko te milakulo ʼaia, neʼe manatu ai ia te hahaʼi ko Paulo mo Palenapa neʼe ko he ʼu ʼatua. Kaʼe neʼe nā kole mamahi ki te hahaʼi ke ʼaua tanatou atolasio age kia naua. Mole faʼa fualoa ki ai, neʼe tau age leva ia te kau takitaki lotu Sutea pea neʼe natou palalau kovi ʼo ʼuhiga mo Paulo mo Palenapa. Neʼe tui ai te hahaʼi ki ʼanatou loi, ʼo natou taumakaʼi ai ia Paulo pea neʼe natou manatu kua mate.—Gaue 14:8-19.
4 ʼI te ʼosi ʼaʼahi ʼae e Paulo mo Palenapa ia te kolo ko Telepe, “nee na liliu leva ki Lisitia, mo Ikonia pea mo Atiokia, nee na fakamalohii te u loto o te kau tisipulo ke natou hoko atu aipe tanatou taofi malohi o te tui, pea nee na ui age: E lahi te u mamahi e tonu ke tou fakalaka ai ki te puleaga o te Atua.” (Gaue 14:21, 22) ʼE moʼoni ia, ʼe mole tou lotomalohi anai moka tou tau mo he ʼu mamahi. Kaʼe neʼe ‘fakamalohiʼi feafeaʼi e Paulo pea mo Palenapa ia te ʼu tisipulo,’ ʼaki tanā ui age ʼae ʼe natou felaveʼi anai mo he ʼu mamahi ʼe lahi age?
Neʼe fakaha lelei e Paulo ia te fakapale fakaofoofo ʼae ka maʼu e natou ʼae ʼe nonofo agatonu ki te ʼAtua
5 ʼE feala hatatou maʼu ia tona tali ʼi te ʼu palalau ʼaeni ʼa Paulo. Koteʼuhi neʼe ina ui fenei: “ ʼE lahi te u mamahi e tonu ke tou fakalaka ai ki te puleaga o te Atua.” * Neʼe mole ina ui fenei age pe: “ ʼE lahi te ʼu mamahi ʼae ʼe tonu ke tou katakiʼi.” Kaʼe neʼe fakaha lelei e Paulo ia te fakapale fakaofoofo ʼae ka maʼu e natou ʼae ʼe nonofo agatonu ki te ʼAtua. Pea ʼe mole ko he moemisi ia. Neʼe ui fenei e Sesu: “Ko ae e kataki fualoa anai o kaku ki te fakaosi e haofaki anai.”—Mateo 10:22.
6. Ko te fakapale fea ʼe tou maʼu anai moka tou katakiʼi te ʼu mamahi?
6 ʼE fakapale anai tatou mo kapau ʼe tou katakiʼi ia te ʼu mamahi. Ko te fakapale ʼa te kau Kilisitiano fakanofo, ʼe ko te maʼuli tuputupua ʼi te lagi ʼi tonatou ʼuhiga kaugā hau mo Sesu. Pea ko te fakapale ʼa te tahi ʼu ovi, ʼe ko te maʼuli heʼe gata ʼi he kele ʼe maʼu ai anai ia te tokalelei. (Soane 10:16; 2 Petelo 3:13, MN) Kaʼe ʼi tatatou fakatalitali ki ai, ʼe tou felaveʼi anai mo he ʼu “mamahi.” Tou vakaʼi ia faʼahiga ʼahiʼahi ʼe lua ʼe feala ke tou felaveʼi mo ia.
TE ʼU ʼOHOFI FAKAHAGATONU ʼA SATANA
7. Kotea ʼae ʼe kau ki te ʼu ʼohofi fakahagatonu?
7 Neʼe fakakikite fenei e Sesu: “ ʼE ave anai koutou ki te u telepinale, pea e haha anai koutou aki ni akau i te u sinakoka; e koutou tutuu anai ia mua o ni kovana pea mo ni hau.” (Maleko 13:9) ʼE ha mai ʼi te ʼu palalau ʼa Sesu, ʼe felaveʼi anai ʼihi Kilisitiano mo te ʼu ʼohofi fakahagatonu, ohage la ko te ʼu fakataga. ʼI ʼihi temi, ʼe feala ke haʼu ia te ʼu fakataga mai te kau takitaki lotu peʼe politike. (Gaue 5:27, 28) Pea tou toe fakakaukauʼi age muʼa ia te faʼifaʼitaki ʼa Paulo. Neʼe mataku koa ia Paulo ki te ʼu fakataga ʼaia? Kailoa ia.—Lau ia Gaue 20:22, 23.
8, 9. Neʼe fakaha feafeaʼi e Paulo ia tana faʼa kataki? Pea ia ʼaho nei, ʼe katakiʼi feafeaʼi e ʼihi tehina ia te ʼu ʼohofi fakahagatonu?
8 ʼAki he lototoʼa neʼe tauʼi e Paulo ia te ʼu ʼohofi fakahagatonu ʼa Satana pea neʼe ina ui fenei: “ ʼE mole au tokaga ki toku maʼuli ohage ia ko he meʼa ʼe maʼuhiga ʼaupito kia au, kehe pe ke au fakaʼosi taku lele pea mo te minisitelio ʼae neʼe foaki mai kia au e te ʼAliki ko Sesu, ʼae ko te fai ʼo he fagonogono ʼe katoa ʼo ʼuhiga mo te logo lelei ʼo te ʼofa makehe ʼo te ʼAtua.” (Gaue 20:24, MN) Neʼe mole mataku ia Paulo kaʼe neʼe faiga malohi ke ina katakiʼi ia tona fakatagaʼi. Pea ko tana fakatuʼutuʼu ke ina fai ia “he fagonogono ʼe katoa” maʼia ʼi te ʼu ʼahiʼahi.
9 ʼE toe feia ia ʼaho nei, tokolahi te ʼu tehina mo tuagaʼane ʼe natou nonofo agatonu ʼi te ʼu temi fakataga. ʼI te tahi fenua, neʼe pilisoniʼi ʼihi kau Fakamoʼoni ia teitei taʼu ʼe ʼuafulu, kaʼe neʼe mole fakamauʼi natou. Kotea tona tupuʼaga? Koteʼuhi neʼe natou fakafisi ke mole natou kau ki te politike. Ne’e mole tali ke haʼu ia he tahi ʼo fakasiosio natou tatau aipe pe ko ʼonatou famili. Pea ko ʼihi ia natou ʼaia, neʼe gaohi koviʼi.
ʼE ʼi ai te tupuʼaga lelei ke ke falala ai kia Sehova pea mo ke katakiʼi ia te ʼu fakataga ʼaki he lototoʼa
10. He ko ʼe ʼe mole tonu ke tou matataku ki te ʼu aluʼaga fakatupu mamahi ʼae ʼe hoko fakapunamaʼuli?
10 ʼI ʼihi fenua ʼe katakiʼi e ʼotatou tehina ni aluʼaga fakatupu mamahi, ʼe hoko fakapunamaʼuli. Pea kapau ʼe hoko te ʼu aluʼaga ʼaia kia koe, ʼaua tau mataku. Kaʼe ke ke manatuʼi ia te faʼifaʼitaki ʼa Sosefo, ʼae neʼe hoko ki ai ia he aluʼaga fakapunamaʼuli. Neʼe fakatau ia ia ke liliu ko he tagata kaugana, kaʼe neʼe ‘haofaki ia ia e Sehova mai ʼona mamahi fuli.’ (Gaue 7:9, 10) ʼE feala pe ke toe fakahoko e Sehova ia te faʼahi ʼaia kia koe. ʼAua naʼa galo kia koe “ ʼe iloʼi e Sehova pe ʼe feafeaʼi te haofaki mai te ʼahiʼahi te hahaʼi ʼae ʼe pipiki ki te ʼAtua.” (2 Petelo 2:9, MN) ʼE ʼi ai te ʼu tupuʼaga lelei ke ke falala ai kia Sehova pea mo ke katakiʼi ia te ʼu fakataga ʼaki he lototoʼa. Koia, tuku tau falala kia Sehova koteʼuhi ʼe feala ke ina fakaʼateaina ia koe mai te malama agakovi ʼaeni pea mo ina foaki atu ia te maʼuli heʼe gata.—1 Petelo 5:8, 9.
TE ʼU ʼOHOFI FAKAKAKĀ ʼA SATANA
11. Kotea ʼae ʼe kehekehe ai ia te ʼu ʼohofi fakakakā mai te ʼu ʼohofi fakahagatonu?
11 ʼE lagi tou toe katakiʼi mo tatou ni ʼohofi fakakakā. Kaʼe kotea tona kehekehe mo te ʼu ʼohofi fakahagatonu ohage la ko te ʼu fakataga? ʼE hage ia te ʼu ʼohofi fakahagatonu ko he ʼahiohio ʼe hoko fakapunamaʼuli pea ʼe ina maumauʼi ia tou ʼapi ʼi te temi pe ʼaia. Kaʼe ʼe hage te ʼu ʼohofi fakakakā ʼaia ko te ʼu kiʼi manu ʼae ʼe natou kai mamalie ia te ʼakau ʼo tou ʼapi. ʼAki te temi, ʼe ke tokagaʼi anai te kaina ʼo tou ʼapi e te ʼu kiʼi manu, kaʼe kua tauhala koteʼuhi ʼe kua popo.
12. (1) Kotea te tahi puleʼaki kakā ʼa Satana, pea he ko ʼe ʼe fua lelei ʼaupito? (2) He ko ʼe neʼe lotovaivai ia Paulo?
12 ʼE loto e Satana ke ina maumauʼi ia tau fakakaumeʼa ʼae mo Sehova. ʼE feala ke ina fakaʼaogaʼi ia te ʼu ʼohofi fakahagatonu ohage la ko te ʼu fakataga. Peʼe ko te ʼu ʼohofi fakakakā ohage la ko te lotovaivai, ʼae ʼe ko he tahi puleʼaki kakā ʼa Satana ʼe fua lelei ʼaupito. Kotea tona tupuʼaga? Koteʼuhi ʼe feala ia ke ina fakavaivaiʼi mamalie ʼatatou felogoʼi ʼae mo te ʼAtua. ʼI ʼihi temi, neʼe lotovaivai ai ia te apositolo ko Paulo. Pea ʼi te tahi ʼaho, neʼe ina fakahigoaʼi ia ia ko he “tagata fakaofaofa.” (Lau ia Loma 7:21-24.) He ko ʼe neʼe feala ki he tagata ohage ko Paulo ke lotovaivai? ʼE moʼoni, neʼe ina maʼu he ʼu felogoʼi lelei mo Sehova pea neʼe kau ki te Kolesi Pule ʼo te temi muʼa, kaʼe neʼe lotovaivai ia ʼuhi ko tona ʼuhiga agahala. Neʼe ina fia fai ia te meʼa ʼae ʼe lelei kaʼe ʼi ʼihi temi neʼe faigataʼa kia ia. Kapau ʼe ke maʼu ia te ʼu taʼi manatu ʼaia, pea ʼe feala ke ke lotofimalie moka ʼe ke iloʼi neʼe tau ia Paulo mo te ʼu fihifihia ʼaia.
13, 14. (1) He ko ʼe ʼe lotovaivai ʼihi kaugana ʼa te ʼAtua? (2) Ko ai ʼae ʼe ina fia pulihi ia tatatou tui, pea kotea tona tupuʼaga?
13 ʼI ʼihi temi, tokolahi te ʼu tehina mo tuagaʼane ʼe natou lotovaivai, mo lotohoha pea mo lagi natou manatu ʼe mole honatou ʼuhiga. Ohage la, ʼe ui fenei e te tuagaʼane pionie faʼafai: “ ʼE au manatu tuʼumaʼu pe ki te agahala ʼae neʼe au fai, ʼo au lotomamahi ai ʼi te temi fuli. Moka au manatu ki te ʼu aga kovi fuli ʼae neʼe au fai, pea kia au ʼe mole kei ʼofa mai he tahi maʼia mo Sehova.”
14 He ko ʼe koa ʼe lotovaivai ʼihi kaugana faʼafai ʼa Sehova ohage la ko te tuagaʼane ʼae neʼe tou talanoa ki ai? ʼE lahi ʼona tupuʼaga. Ohage la, ʼe lagi mole lelei ʼanatou manatu ʼo ʼuhiga mo natou totonu peʼe ko te ʼu aluʼaga ʼo tonatou maʼuli. (Taaga Lea 15:15) ʼE lagi maʼu e ʼihi ni manatu fakatupu lotovaivai, koteʼuhi ʼe natou mahamahaki pea ʼe malave ki te ʼu meʼa ʼae ʼe natou logoʼi. Tatau aipe pe kotea ia te tupuʼaga ʼo tatatou maʼu ni manatu fakatupu lotovaivai, kaʼe ʼe tonu ke tou manatuʼi pe ko ai ʼae ʼe ina loto ke tou maʼu ia te ʼu taʼi manatu ʼaia. Ko ai ʼae ʼe ina loto ke tou lotovaivai pea ke tou tuku tatatou tauhi ʼae kia Sehova? ʼE ko Satana. Kaʼe kua tauteaʼi ia ia ki te mate pea ʼe ina loto ke ke toe manatu mo koe ʼe mole hau ʼamanaki. (Apokalipisi 20:10) ʼE loto e Satana ke tou maʼuli hoha pea ke vaivai ia tatatou faʼafai. Koia ko tana fakatuʼutuʼu pe ʼe tahi, ke tou tuku ia tatatou tauhi ʼae kia Sehova tatau aipe pe ʼe ina fakaʼaogaʼi ia te ʼu ʼohofi fakahagatonu peʼe fakakakā. Kaʼe ʼaua naʼa tou faihala, koteʼuhi ko te hahaʼi ʼa te ʼAtua ʼe natou kau ki he tau fakalaumalie moʼo tauʼi ia tanatou nonofo agatonu ʼae kia Sehova.
ʼAua naʼa tou faihala, koteʼuhi ko te hahaʼi ʼa te ʼAtua ʼe natou kau ki he tau fakalaumalie moʼo tauʼi ia tanatou nonofo agatonu ʼae kia Sehova
15. ʼO mulimuli kia 2 Kolinito 4:16, 17, kotea ʼae ʼe tonu ke tou fai?
15 Tou haga kataki ʼi te tau pea mo tou tokakaga tafitō ki te fakapale. Neʼe tohi fenei e Paulo ki te kau Kilisitiano ʼo Kolinito: “ ʼE mole ma fakafisi . . . , kaʼe tatau aipe pe ʼe ko toma ʼuhiga ʼi tagata ʼae ʼi tuʼa ʼe fakaauau sino, ʼe mahino papau ia ko toma ʼuhiga ʼi tagata ʼae ʼi loto ʼe fakafoʼou ʼi te ʼaho mo te ʼaho. Koteʼuhi, logo la ko te mamahi ʼe fakatemi pea mo maʼamaʼa, kaʼe ʼe ina fakatupu maʼa tatou he kololia ʼe fakaofoofo age tona mamafa pea ʼe heʼe gata.”—2 Kolinito 4:16, 17, MN.
TOU TEUTEU ʼI TE TEMI NEI KI TE ʼU MAMAHI
Ko te kau Kilisitiano tupulaga pea mo natou lalahi, ʼe natou akoako moʼo tauʼi ia tanatou tui (Vakaʼi te palakalafe 16)
16. He ko ʼe ʼe maʼuhiga ke tou teuteu ʼi te temi nei ki te ʼu ʼahiʼahi?
16 ʼE lahi “te u puleaki kaka” peʼe fakatuʼutuʼu kovi ʼe fakaʼaogaʼi e Satana moʼo fakahalaʼi ʼo tatou. (Efeso 6:11) Koia ʼae ʼe ʼaoga ai ke tou mulimuli ki te tokoni ʼae ʼe tou maʼu ia 1 Petelo 5:9: “Koutou tekei ia aki he tui malohi.” Ke tou fakahoko ia te faʼahi ʼaia, ʼe ʼaoga ke tou teuteuʼi totatou ʼatamai pea mo totatou loto ʼi te temi nei ke feala ai hatatou fai ia te meʼa ʼae ʼe lelei. Tou toʼo he kiʼi faʼifaʼitaki: ʼI muʼa ʼo te olo ʼa te kau solia ki te tau, ʼe natou akoako muʼa ke feala hanatou teuteu ki te tau. ʼE toe feia pe mo tatou. ʼE mole tou iloʼi pe kotea ia te ʼu mamahi ʼae ka hoko anai ʼi te ka haʼu. Koia ʼae ʼe tonu ai ke tou akoako ia te fakamalohiʼi ʼo tatatou tui ʼi te ʼu temi faigamalie ʼaeni. Neʼe fakalotomalohiʼi fenei e Paulo ia te kau Kilisitiano: “Kotou fakasiosio kia koutou totonu, ke iloi pe e koutou nofo i te tui; koutou ahiahii [ia] koutou totonu.”—2 Kolinito 13:5.
17-19. (1) ʼE feafeaʼi hatatou lava sivisivi ia tatou totonu? (2) ʼE teuteu feafeaʼi ia te kau tupulaga ke natou tauʼi ia tanatou tui ʼi te fale ako?
17 ʼE feala ke ke sivisivi ia koe ʼaki ia tau fai ia te ʼu fehuʼi ʼaeni: ‘ ʼE au faikole tuʼumaʼu koa? ʼE au fakalogo koa ki te ʼAtua ohage ko hoku pule ʼi te tagata, moka fakaneke au ke au fai ia te meʼa ʼae ʼe kovi? ʼE au fono tuʼumaʼu koa? ʼE au palalau koa ʼaki he lototoʼa ki te ʼu akonaki ʼae ʼe au tui ki ai? ʼE au fakamolemole koa ki ʼoku tehina ʼae neʼe laka hala mai, ohage pe ko taku loto ʼae ke natou fakamolemole mai? ʼE au fakalogo koa ki te ʼu tagata ʼafeā ʼo taku kokelekasio pea mo natou ʼae ʼe tokakaga ki te kokelekasio fakamalamanei?’
ʼE ʼaoga ke tou teuteuʼi totatou ʼatamai pea mo totatou loto ʼi te temi nei ke feala ai hatatou fai ia te meʼa ʼae ʼe lelei
18 ʼE kaugā malie ia natou ʼae ʼe natou faigaʼi ke tou maʼu ia tanatou faʼahiga manatu. Tokolahi te ʼu tehina mo tuagaʼane tupulaga ʼe natou palalau ʼaki he lototoʼa ki te ʼu akonaki ʼae ʼe natou tui ki ai ʼi te fale ako. Pea ʼe mole natou ufiufi mo matataku ʼi te fakahoko ʼo te faʼahi ʼaia. Kotea koa ʼae neʼe tokoni ki te kau tupulaga ʼaia ke natou palalau ʼaki he lototoʼa? Neʼe natou fakaʼaogaʼi ia te ʼu tokoni ʼaoga ʼae ʼi ʼatatou nusipepa. Ohage la, ʼi Te Tule Leʼo ʼo te ʼaho 15 ʼo Maio 2013, ʼi te pasina 6, ʼe fakamahino ai pe ʼe feafeaʼi te maʼu e he fanau ia te lototoʼa moʼo palalau ki tana tui ʼaki hana fai he ʼu fehuʼi fakapotopoto ki hona kaugā ako. Koia ʼu matuʼā, kotou teuteuʼi ʼakotou fanau ke natou popoto ʼi te tauʼi ʼo tanatou tui ʼi te fale ako.
ʼU matuʼā, kotou teuteuʼi ʼakotou fanau ke natou popoto ʼi te tauʼi ʼo tanatou tui
19 ʼE moʼoni, ʼe mole faigafua tuʼumaʼu ia te tauʼi ʼo tatatou tui peʼe ke tou fai ia te meʼa ʼae ʼe loto ki ai ia Sehova. Ohage la, moka tou ʼosi gaue ʼaho katoa, pea ʼe lagi tonu anai ke tou faiga malohi ke tou olo ʼo fono. Peʼe lagi faigataʼa anai hatatou tutuʼu ake ʼi te uhu ke tou olo ʼo faifakamafola. Kaʼe ʼe tonu ke ke manatuʼi ia te faʼahi ʼaeni: Kapau ʼe ke kau tuʼumaʼu ki te ʼu fono pea mo te faifakamafola, pea ʼe feala ai ke ke teuteu ki te ʼu ʼahiʼahi ʼae ka hoko mai ʼi te ka haʼu.
Neʼe tali e Paulo ia te totogi pea neʼe ina fakaʼuhiga kia ia totonu
20, 21. (1) Ko tatatou metitasio ʼae ki te totogi, ʼe tokoni feafeaʼi mai ke tou tauʼi ia te ʼu manatu fakatupu lotovaivai? (2) Kotea ʼae ʼe tonu ke tou faiga malohi ki ai?
20 Kaʼe ʼe feafeaʼi ki te ʼu ʼohofi fakakakā ohage la ko te lotovaivai, pea ʼe feafeaʼi anai ia tona tauʼi? ʼE lelei ke tou metitasio ki te sakilifisio faitotogi ʼa Sesu. Pea neʼe ko te faʼahi ʼaia, neʼe fai e te apositolo ko Paulo ʼi te ʼu lakaga ʼae neʼe manatu ai ko ia ko he tagata fakaʼofaʼofa. Kaʼe neʼe mahino kia ia neʼe mole mate ia Kilisito maʼa te hahaʼi haohaoa, koteʼuhi neʼe mate ia maʼa te kau agahala ohage pe ko ia. Neʼe ina tohi fenei: “E au mauli i te tui ki te Alo o te Atua, ae nee ofa kia au, pea nee ina foaki ia ia uhi ko au.” (Kalate 2:20) ʼEi, neʼe tali e Paulo ia te totogi pea neʼe ina fakaʼuhiga kia ia totonu.
21 ʼE feala foki ke toe fua lelei kia koe mo kapau ʼe ke tali ia te totogi ohage ko he meʼa ʼofa neʼe foaki atu e Sehova kia koe totonu. ʼE mole fakaʼuhiga leva ʼe puli atu aipe anai ia te lotovaivai. Ko ʼihi ʼe lagi tonu anai ke natou tauʼi ia te lotovaivai ʼo kaku ki te malama foʼou. Kaʼe ʼe tonu ke tou manatuʼi ia te faʼahi ʼaeni: ʼE maʼu ia te fakapale e natou ʼae ʼe natou faʼa kataki. ʼI te ʼaho fuli, ʼe tou fakaovi ai ki te temi ʼae ka hoko mai ai anai ia te Puleʼaga ʼo te ʼAtua. Moka hoko mai ia te faʼahi ʼaia, ʼe maʼu anai ia te tokalelei ʼi te kele pea ʼe haohaoa anai ia te tagata fuli pe. Koia, tatau aipe pe ʼe lahi ia te ʼu mamahi ʼae ʼe tonu ke ke fakalaka ai, kaʼe kataki ʼo faiga malohi ke ke hu ki te Puleʼaga.
[Nota]
^ pal. 5 ʼI te vaega ʼaeni pea mo ʼihi atu, ko matou ʼae neʼe matou fakaʼiloga keheʼi.