Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Ilawil bix jeʼel a maas meyajtik Jéeobaeʼ

Ilawil bix jeʼel a maas meyajtik Jéeobaeʼ

Ilawil bix jeʼel a maas meyajtik Jéeobaeʼ

JUNTÚUL filósofo romano kuxlaj teʼ yáax siglooʼ tu yaʼalaj: «Wa juntúul máak táan u bin ich kʼáaʼnáab, pero maʼ u chʼaʼtukultmaj tiʼ baʼax puertoil kun bineʼ maʼ tu páajtal u yáantaʼal tumen le iikʼoʼ». Le baʼax tu yaʼalaj le máakoʼ ku yeʼesikeʼ utiaʼal u yantal u biilal u kuxtal máakeʼ kʼaʼabéet u yantalti’ metas ichil u kuxtal.

Teʼ Bibliaoʼ ku yúuchul tʼaan tiʼ jujuntúul máaxoʼob tu tsʼáajoʼob metas ichil u kuxtaloʼob. Por ejemplo Noéeʼ tu yáamil 50 añoseʼ meyajnaj utiaʼal u beetik junpʼéel arca «utiaʼal u salvarkuba letiʼ yéetel u láakʼtsiloʼob». Moisés xaneʼ «tu chʼikaj u paakat tiʼ le boʼol kun tsʼaabiltiʼoʼ» (Hebreos 11:7, 26). Josué, le máax nuʼukt u kaajal Dios le ka kíim Moisésoʼ, tsʼaʼab junpʼéel meta tiʼ tumen Dios: u chʼaʼik u luʼumil Canaán (Deuteronomio 3:​21, 22, 28; Josué 12:​7-​24).

Teʼ yáax siglooʼ Jesúseʼ tu yaʼalaj: «Le baʼaloʼob maʼalobtak ken u beet le Reinooʼ yaan u tsikbaltaʼal tiʼ tuláakal yóokʼol kaab». Le baʼax tu yaʼalaj Jesúsoʼ jach tu yáantaj apóstol Pablo utiaʼal u yilik baʼax metail ken u tsʼáa ichil u kuxtal (Mateo 24:14). Pabloeʼ jach líiʼsaʼab u yóol yoʼolal le baʼaloʼob tsʼaʼab u yil bey xan yoʼolal le baʼaxoʼob aʼalaʼabtiʼ tumen Jesúsoʼ. Jesúseʼ tu yaʼalajtiʼ «ka u bis [u] kʼaabaʼ tiʼ le j-táanxel luʼumiloʼoboʼ», le oʼolal Pabloeʼ jach áantajnaj utiaʼal ka yanak múuchʼuliloʼob tiʼ tuláakal Asia Menor bey xan Europa (Hechos 9:​15; Colosenses 1:​23).

Jeʼex k-ilkoʼ le máaxoʼob meyajt Jéeoba úuchjeakiloʼ tu tsʼáajoʼob metas ichil u kuxtaloʼob utiaʼal u maas meyajtikoʼob Dios. Kux túun toʼon, ¿jeʼel wa u páajtal k-tsʼáaik metas ichil k-kuxtal utiaʼal k-maas meyajtik Jéeobaeʼ? ¿Bey baʼax metasil jeʼel u páajtal u yantaltoʼoneʼ yéetel baʼax jeʼel u páajtal k-beetik utiaʼal k-tsʼoʼokbeskoʼobeʼ?

Baʼax oʼolal kʼaʼabéet u yantaltech metas

U jaajileʼ jejeláas metas jeʼel u páajtal u yantal tiʼ máakeʼ, yaʼab máakoʼobeʼ bey u beetkoʼoboʼ. Chéen baʼaleʼ le metas ku tsʼáaik ichil u kuxtal le máaxoʼob meyajtik Jéeobaoʼ maʼ igual yéetel le ku chʼaʼtuklik u beetik le máakoʼob maʼatech u meyajtikoʼob Diosoʼ. Yaʼab máakeʼ ku tsʼáaik u metail u yantal yaʼab taakʼin wa páajtalil tiʼ. Pero le metas beyoʼ jach maʼatech u taaskoʼob utsiloʼob. Le metas ku tsʼáaik máak ichil u kuxtal utiaʼal u alabartik Diosoʼ yaan yil yéetel u adorartaʼal bey xan u tsʼaʼabal táanil u Reino Dios (Mateo 6:​33). Le jeʼeloʼ ku beetik máak tumen u yaabiltmaj Dios bey xan u yéetel máakil, tsʼoʼoleʼ ku yáantaj utiaʼal u maas meyajtaʼal Dios (Mateo 22:37-​39; 1 Timoteo 4:7).

Jeʼel u páajtal k-tsʼáaik metas ichil k-kuxtal jeʼex k-maas áantaj teʼ múuchʼuliloʼ yéetel k-maas natsʼikba tiʼ Jéeoba, chéen baʼaleʼ unaj k-beetik tumen k-yaabiltmaj Jéeoba. Yaan horaeʼ kex maʼalob le metas k-chʼaʼtuklikoʼ maʼ tu páajtal k-tsʼoʼokbeskoʼob. ¿Baʼax túun jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal k-tsʼoʼokbeskoʼobeʼ?

Kʼaʼabéet k-tsʼíiboltik k-tsʼoʼokbeskoʼob

Le ka tu beetaj Jéeoba tuláakal baʼaloʼ tu tsʼoʼokbal cada junpʼéel kʼiineʼ tu yaʼalaj: «Bey yanchajik tarde yéetel jaʼatskab[oʼ]» (Génesis 1:​5, 8, 13, 19, 23, 31). Desde tu káajbal cada junpʼéel kʼiineʼ Jéeobaeʼ u yojel baʼax metail ken u tsʼoʼokbese. Bey úuchik u beetik tuláakal baʼaloʼ (Apocalipsis 4:​11). Úuchjeakileʼ Jobeʼ tu yaʼalaj: «Wa [Jéeoba] taak u beetik wa baʼaxeʼ, ku beetik» (Job 23:13). Le ka tsʼoʼok u beetik Jéeoba tuláakal baʼaleʼ «tu yileʼ jach táaj maʼalob» (Génesis 1:​31).

Utiaʼal k-tsʼoʼokbesik junpʼéel metaeʼ kʼaʼabéet k-tsʼíiboltik. Pero, ¿baʼax jeʼel u yáantkoʼon k-tsʼíibolteʼ? Antes tiʼ u beetik le baʼaloʼob yaan way yóokʼol kaabeʼ Jéeobaeʼ tu máansaj tu tuukul bix kun pʼáatal kéen tsʼoʼokok, letiʼeʼ u yojel kaʼach yaan u pʼáatal jatsʼuts yéetel yaan u tsʼáaik tuʼux u alabartaʼal. Bey túun xanoʼ utiaʼal k-tsʼíiboltik u béeytal junpʼéel metaeʼ unaj k-máansik t-tuukul le utsiloʼob ken u taastoʼonoʼ. Bey úuchik tiʼ Tony yaan 19 años tiʼoʼ. Letiʼeʼ mix bikʼin ken u tuʼubs bix tu yuʼubiluba le ka tu xíimbaltaj junpʼéel sucursal tiʼ u testigoʼob Jéeoba yaan Europa occidentaloʼ. Letiʼ kaʼacheʼ ku tuklikeʼ jach jatsʼuts wal u kajtal máak tiʼ junpʼéel lugar beyoʼ, le oʼolal tu tsʼáaj u metail u bin meyajiʼ. Chéen máans ta tuukul bix kiʼimakchajik u yóol ka aʼalaʼabtiʼ yaan u bin meyajiʼ.

Wa ka biskaba yéetel máaxoʼob ku tsʼoʼokbeskoʼob le metas ku chʼaʼtuklikoʼoboʼ jach jeʼel u yáantkech. Jayson, yaan 30 años tiʼeʼ, tu paalil kaʼacheʼ maʼ jach uts tu tʼaan u jóokʼol u kaʼans baʼax táan u kanik teʼ Bibliaoʼ, chéen baʼaleʼ le ka tsʼoʼok u xook teʼ escuelaoʼ káaj u beetik u precursoril. ¿Baʼax áant utiaʼal u tsʼíiboltik u beetik u precursoril? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jach tu yáanten úuchik in tsikbal yéetel in jóokʼol kaʼansaj yéetel le precursoroʼoboʼ».

Maʼalob ka a tsʼíibt le metas yaantechoʼ

Yaan horaeʼ junpʼéel baʼal maʼ jach claro yanil tu tuukul máakeʼ maas jeʼel u clarotal wa ku yaʼalikeʼ. Salomóneʼ tu yaʼaleʼ le baʼaloʼob maʼalobtak ku yaʼalik máak jach tu yorailoʼ «bey yaan u puntaʼobeʼ» wa jach ku yáantik máak (Eclesiastés 12:11). Le kéen u tsʼíibt máak le baʼaxoʼob ku tuklikoʼ maas ku pʼáatal tu pool yéetel tu puksiʼikʼal. Le oʼolal Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ u reyiloʼob Israel ka u beetoʼob junpʼéel u copiail le Leyoʼ (Deuteronomio 17:18). Toʼon xaneʼ maʼalob ka k-tsʼíibt le metas yaantoʼonoʼ yéetel bix jeʼel k-tsʼoʼokbeskoʼobeʼ, tsʼoʼoleʼ maʼalob ka k-tsʼíibt bey baʼax jeʼel u kʼatkuba t-beeleʼ yéetel baʼax jeʼel k-beetik utiaʼal k-aktáantikeʼ. Maʼalob xan ka k-il bey baʼax jeʼel k-xakʼalxoktikeʼ yéetel bey máaxoʼob jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal k-tsʼoʼokbesik le meta yaantoʼonoʼ.

Geoffrey, juntúul precursor especial tsʼoʼok u xáantal táan u yáantaj tiʼ junpʼéel u luʼumil Asiaeʼ, jach tsʼoʼok u yáantaʼal úuchik u tsʼáaik metas ichil u kuxtal. Junpʼéel kʼiineʼ chéen ka téek kíim u yatan. Ka máan junpʼéel tiempoeʼ Geoffreyeʼ tu chʼaʼtuklaj u tsʼáaik u metail u maas tsʼáaik u yóol u beet u precursoril. Tu tsʼíibtaj baʼax tak u beetik, orarnaj tiʼ Jéeoba yéetel tu chʼaʼtuklaj u tsʼáaik xook tiʼ óoxtúul máakoʼob yéetel le Biblia antes u tsʼoʼokol le mesoʼ. Sáamsamal ku kʼaʼajsik baʼax tu beetaj tiʼ junpʼéel kʼiin yéetel cada 10 díaseʼ ku yilik bix u bintiʼ yéetel le meta u chʼaʼtukultmoʼ. ¿Béeychaj wa túun le meta tu chʼaʼtukloʼ? Béeychaji tumen maʼ chéen tiʼ óoxtúul máakoʼob tu káajsaj u tsʼáaik xookiʼ, baʼaxeʼ tiʼ kantúul.

Metas jeʼel a séeb tsʼoʼokbeskoʼobeʼ

Yaan kʼiin jeʼel k-tuklikeʼ mix bikʼin ken k-tsʼoʼokbes jujunpʼéel metaseʼ. Tony, le máax tsʼoʼok k-yáax aʼalikoʼ, ku tuklik kaʼacheʼ bey mix bikʼin kun páajtal u meyaj teʼ sucursal yaan tiʼ u testigoʼob Jéeobaoʼ. Tumen letiʼ kaʼacheʼ jach kʼaas bix u kuxtal yéetel maʼ u kʼubmaj u kuxtal tiʼ Jéeobaiʼ. Chéen baʼaleʼ tu chʼaʼtuklaj u kuxtal jeʼex u yaʼalik Jéeobaoʼ yéetel u chupik le requisitos kʼaʼabéet utiaʼal u yokjaʼoʼ. Le ka tsʼoʼok u beetik leloʼ tu tsʼíibtaj tiʼ junpʼéel calendario baʼax kʼiin kéen káajak u beetik u precursor auxiliaril yéetel u precursor regularil. Le ka máan kʼiin táan u beetik u precursorileʼ tu yileʼ jeʼel u páajtal u tsʼoʼokbesik le meta yaantiʼoʼ: u bin meyaj teʼ sucursaloʼ.

Utiaʼal a béeykuntik junpʼéel metaeʼ jeʼel u páajtal a beetik jujunpʼíitileʼ, beyoʼ jujunpʼíitil ken a wil a tsʼoʼokbesik le baʼax a chʼaʼtukultmoʼ. Uláakʼ baʼal jeʼel u yáantkecheʼ letiʼe a waʼalik mantatsʼ tiʼ Jéeoba máakalmáak le metas yaantechoʼ. Apóstol Pabloeʼ tu yaʼalaj: «Maʼ u jáawal a orareʼex» (1 Tesalonicenses 5:​17).

Kʼaʼabéet a tsʼáaik a wóoliʼ

Yaan horaeʼ kex a tukultmaj tubeel bix ken a tsʼoʼokbes le meta yaantechoʼ maʼ tu jóokʼol jeʼex a tukultmoʼ. Chéen tukult bix úuchik u lúubul u yóol Marcos tumen maʼ bisaʼab tumen apóstol Pablo tiʼ junpʼéel viaje le ka bin kaʼansajoʼ (Hechos 15:37-​40). Yoʼolal le baʼax úuchoʼ Marcoseʼ anchaj u kʼexik le meta yaan kaʼach tiʼ utiaʼal u maas meyajtik Jéeobaoʼ. Bey úuchik u beetkoʼ tumen ka máan kʼiineʼ Pabloeʼ maʼalob úuchik u tʼaan yoʼolal Marcos. Tsʼoʼoleʼ le tiaʼan kaʼach Babiloniaoʼ Marcoseʼ jach maʼalob úuchik u biskuba yéetel apóstol Pedro (2 Timoteo 4:​11; 1 Pedro 5:​13). Junpʼéel tiʼ le jatsʼuts privilegio anchaj tiʼ Marcosoʼ letiʼe u tsʼíibtik junpʼéel Evangeliooʼ.

Yaan hora xaneʼ maʼ chéen chʼaʼabil k-tsʼoʼokbesik le metas k-chʼaʼtuklikoʼ, pero maʼ unaj u lúubul k-óoliʼ. Baʼaxeʼ unaj k-kʼaʼajsik le metas tsʼoʼok k-béeykuntikoʼ yéetel wa kʼaʼabéeteʼ unaj k-beetik wa baʼax kʼeexil utiaʼal k-chʼaʼjoʼoltik le meta yaantoʼonoʼ. Kex ka u kʼatuba wa baʼax t-beeleʼ kʼaʼabéet k-ilik k-tsʼoʼokbesik le meta yaantoʼonoʼ. Rey Salomóneʼ tu yaʼalaj: «Pʼat tu kʼab Jéeoba tuláakal baʼax ka beetik, beyoʼ le baʼaxoʼob ka chʼaʼtuklik a beetkoʼ yaan u jóokʼol utsil» (Proverbios 16:3).

Yaan horaeʼ yoʼolal le baʼaxoʼob ku kʼexpajal ichil k-kuxtaloʼ maʼ tu páajtal k-tsʼoʼokbesik le meta yaantoʼonoʼ. Por ejemploeʼ yaan horaeʼ ku kʼojaʼantal máak wa ku kʼaʼabéettal u tsʼáaik wa baʼax tiʼ u familia. Chéen baʼaleʼ maʼ unaj u tuʼubultoʼoneʼ wa ku seguer k-tsʼáaik k-óol k-meyajt Jéeobaeʼ u boʼolileʼ letiʼe k-kuxtal teʼ kaʼanoʼ wa tiʼ junpʼéel jatsʼuts paraíso way Luʼumeʼ (Lucas 23:43; Filipenses 3:​13, 14). ¿Bix túun jeʼel u yantal tiʼ máak le kuxtal jeʼeloʼ? Apóstol Juaneʼ tu yaʼalaj: «Le máax ku beetik baʼax u kʼáat Dioseʼ yaan u pʼáatal utiaʼal mantatsʼ» (1 Juan 2:​17). Kex yaan hora maʼ tu páajtal k-tsʼoʼokbesik wa baʼax metail yaantoʼoneʼ láayliʼ jeʼel u páajtal k-respetartik «u jaajil Dios yéetel [k-beetik] baʼax ku yaʼalik» (Eclesiastés 12:13). Le metas k-chʼaʼtuklik utiaʼal k-maas meyajtik Jéeobaoʼ ku yáantkoʼon k-beet baʼax uts tu tʼaan. Le oʼolal unaj k-chʼaʼtuklik k-béeykuntikoʼob utiaʼal k-alabartik Jéeoba.

[Cuadro]

Jujunpʼéel metas jeʼel u páajtal a tsʼoʼokbesikeʼ

○ A xokik le Biblia sáamsamaloʼ

○ A xokik le revista U Pʼíich Tulumil Kanan yéetel ¡Áajkech!

○ A maas maʼalobkíintik bix a orar

○ A weʼesik le jatsʼuts modos ku taal tiʼ u yich le espíritu santooʼ

○ A máansik maas yaʼab tiempo táan a kaʼansik u Reino Dios

○ A maas maʼalobkíintik bix a kaʼansaj

○ A maas maʼalobkíintik bix a kaʼansaj kéen tʼaanakech tiʼ teléfono, teʼ negocioʼoboʼ yéetel kex maʼ letiʼe jokʼaʼanech a beetoʼ