Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 19

«Seguernak a tʼaan yéetel maʼ a makik a chiʼ»

«Seguernak a tʼaan yéetel maʼ a makik a chiʼ»

Pabloeʼ kex ku meyajeʼ ku tsʼáaik táanil u kʼaʼaytaj

Jóoʼsaʼan tiʼ Hechos 18:1-22

1-3. ¿Baʼaxten bin Pablo Corinto, yéetel baʼaxoʼob kʼaʼabéetchajtiʼ?

 TU JÓOKʼBAL le año 50, Pabloeʼ tiaʼan Corintoeʼ, teʼ kaajaʼ yaʼab u yúuchul koonol kaʼachiʼ yéetel jach ayikʼal. Tiʼ kajaʼan yaʼab griegoʼob, romanoʼob yéetel judíoʼobiʼ. a Chéen baʼaleʼ Pabloeʼ maʼ bin tu kaajil Corinto utiaʼal u koonol wa u manik wa baʼaxiʼ, mix utiaʼal u kaxtik meyajiʼ. Letiʼeʼ taal utiaʼal u beetik junpʼéel baʼal maas importante: u kʼaʼaytik le baʼaloʼob maʼalobtak ken u beet u Reino Diosoʼ. Utiaʼal u beetik le meyajaʼ kʼaʼabéettiʼ junpʼéel tuʼux u kajtal, chéen baʼaleʼ maʼ u kʼáat u beetuba junpʼéel kuuch utiaʼal u maasiliʼ. Letiʼeʼ maʼ u kʼáat u tsʼáa naʼatbileʼ tumen jach u tsʼaamaj u yóol kʼaʼaytajeʼ kʼaʼabéet u yáantaʼal. ¿Baʼax túun ken u beete?

2 Pabloeʼ u yojel u chuy najoʼob de nookʼ. Le meyajaʼ maʼ chéen chʼaʼabiliʼ, chéen baʼaleʼ letiʼeʼ u kʼáat meyaj utiaʼal u yantaltiʼ le baʼaxoʼob kʼaʼabéettiʼoʼ. ¿Yaan wa u kaxtik junpʼéel maʼalob naj utiaʼal u pʼáatal bey xan junpʼéel maʼalob meyaj? Pabloeʼ u yojel kʼaʼabéet le baʼaloʼob tiʼaʼ, chéen baʼaleʼ tu tsʼáaj táanil u kʼaʼaytaj.

3 Como yaʼab tiempo pʼáat Pablo Corintoeʼ jach tu tsʼáaj u yich le meyaj tu beetoʼ. Koʼoneʼex ilik baʼaxoʼob tu beetaj Pablo Corinto. Leloʼ yaan u yáantkoʼon k-il bix jeʼel u páajtal k-maas tsʼáaik k-óol k-kʼaʼayt le baʼaloʼob maʼalobtak ken u beet u Reino Diosoʼ.

«U meyajoʼob kaʼacheʼ u chuykoʼob najoʼob de nookʼ» (Hechos 18:1-4)

4, 5. 1) ¿Tuʼux tu kʼubéentuba Pablo le tiaʼan Corintooʼ, yéetel bix tu kaxtil u kuxtal? 2) ¿Baʼaxten Pabloeʼ u yojel u beet najoʼob de nookʼ?

4 Le táant u kʼuchul tu kaajil Corintooʼ, Pabloeʼ tu kʼaj óoltaj Áquila, juntúul judío, yéetel Priscila, kʼaj óolaʼan xan bey Priscaeʼ. Letiʼobeʼ jach utsoʼob, binoʼob xan Corinto tumen le emperador Claudiooʼ «tu yaʼalaj unaj u lukʼul tuláakal le judíoʼob tu kaajil Romaoʼ» (Hech. 18:1, 2). Áquila yéetel Priscilaeʼ tu kʼamoʼob Pablo tu yotochoʼob yéetel múul meyajnajoʼob. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Ka pʼáat tu yotochoʼob, ka túun joʼopʼ u múul meyaj tu yéeteloʼob tumen le meyaj ku beetkoʼoboʼ láayliʼ letiʼe meyaj ku beetik Pablooʼ, u meyajoʼob kaʼacheʼ u chuykoʼob najoʼob de nookʼ» (Hech. 18:3). Durante le tiempo táan u kʼaʼaytaj Corintooʼ Pabloeʼ tiʼ pʼáat tu yiknaloʼobeʼ, yéetel maʼ xaaneʼ tiaʼan le ka tu tsʼíibtaj le cartaʼob táakaʼanoʼob teʼ Bibliaoʼ. b

5 ¿Baʼaxten juntúul máak kaʼansaʼan tumen Gamalieleʼ chéen chuy naj de nookʼ ku beetik? (Hech. 22:3). Le judíoʼob teʼ yáax siglooʼ kex ku yilkoʼob ka xooknak u paalaloʼobeʼ maʼ kʼaas xan u yilkoʼob ka u kanoʼob wa baʼax meyajiliʼ. Le apóstol Pablooʼ síij Tarso, junpʼéel kaaj yaan tu luʼumil Cilicia. Le lugaraʼ jach kʼaj óolaʼan tumen ku meyajtikoʼob junpʼéel tela ku kʼaabaʼtik cilicio, yéetel le telaaʼ ku beetaʼal le najoʼob de nookʼoʼ. Le oʼolaleʼ Pabloeʼ maʼ xaaneʼ desde tu táankelmil ka tu kanaj u beet le najoʼob de nookʼoʼ. Pero ¿jach baʼax meyajil ku beetik kaʼachi? Maʼ xaaneʼ letiʼ beetik le telaʼoboʼ, maʼ xaaneʼ letiʼ xotʼik wa letiʼ chuyik utiaʼal u formar le carpaʼoboʼ. Jeʼel baʼaxak tu beeteʼ, le meyaj ku beetik kaʼach Pablooʼ jach kaʼanantsilil.

6, 7. 1) ¿Bix tu yilil Pablo le meyaj ku beetkoʼ, yéetel baʼax eʼesik Áquila yéetel Priscilaeʼ bey xan u tuukuloʼoboʼ? 2) ¿Bix jeʼel u páajtal k-seguertik u ejemploʼobeʼ?

6 Pabloeʼ tu beetaj najoʼob de nookʼ utiaʼal u béeytal u yantaltiʼ le baʼaloʼob kʼaʼabéettiʼoʼ yéetel utiaʼal u béeytal u kʼaʼaytaj, le oʼolal tu yaʼalaj tiʼ le corintoiloʼoboʼ: «Teneʼ maʼ tin kʼáatajteʼex ka a boʼoteneʼexiʼ» (2 Cor. 11:7). Kux túun Áquila yéetel Priscila, ¿bix u yilkoʼob le meyajoʼ? Letiʼobeʼ ku tuukuloʼob xan jeʼex Pabloeʼ. Le ka lukʼ Pablo Corinto teʼ año 52, Áquila yéetel Priscilaeʼ binoʼob yéetel Pablo tak Éfeso, teʼ naj tuʼux pʼáatoʼoboʼ tiʼ ku beetaʼal muchʼtáambaloʼobiʼ (1 Cor. 16:19). Ka máan kʼiineʼ binoʼob Roma yéetel ka máan tiempoeʼ suunajoʼob tu kaʼatéen Éfeso. Letiʼobeʼ mantatsʼ tu tsʼáajoʼob táanil ichil u kuxtaloʼob u Reino Dios yéetel tu tsʼáaj u yóoloʼob kʼaʼaytaj, le oʼolal ka máan kʼiineʼ «tuláakal le múuchʼuliloʼob yanoʼob teʼ táanxel luʼumoʼoboʼ» hasta tu tsʼáajoʼob u diosboʼotikil tiʼob yoʼolal tuláakal le meyaj tu beetoʼoboʼ (Rom. 16:3-5; 2 Tim. 4:19).

7 Bejlaʼa xaneʼ le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ ku beetkoʼob jeʼex Pablo, Áquila yéetel Priscilaeʼ, ku tsʼáaik u yóoloʼob meyaj tumen maʼ u kʼáatoʼob «ka xuupnak» mix máak tu yoʼolaloʼobiʼ (1 Tes. 2:9). Teʼ kʼiinoʼobaʼ, ¿baʼax ku beetik yaʼab precursoroʼob utiaʼal u maas tsʼáaik u yóoloʼob u kʼaʼaytoʼob le Reinooʼ? Letiʼobeʼ ku meyajoʼob chéen wa jaypʼéel kʼiinoʼob utiaʼal u kaxtikoʼob baʼax kʼaʼabéettiʼob, tsʼoʼoleʼ jeʼex tu beetil Áquila yéetel Priscilaeʼ yaʼab sukuʼunoʼobeʼ ku kʼamkoʼob le superintendenteʼob tiʼ circuito tu yotochoʼoboʼ. ¿Baʼax utsil ku taasiktiʼob tumen ‹maʼ tu xuʼulul u kʼamkoʼob maʼalob le uʼulaboʼoboʼ›? (Rom. 12:13). Jach ku líikʼil u yóoloʼob yéetel ku muʼukʼaʼantal u fejoʼob.

‹Yaʼab xan tiʼ le corintoiloʼoboʼ tu creertoʼob› (Hechos 18:5-8)

8, 9. ¿Baʼax tu beetaj Pablo le ka tu yilaj maʼ kʼaʼam tumen le judíoʼob le baʼax ku kaʼansikoʼ, yéetel tuʼux bin kaʼansaj?

8 Yaan uláakʼ baʼax eʼesik Pabloeʼ maʼ chʼíik meyajiʼ, baʼaxeʼ tu beetaj chéen utiaʼal u kaxtik le baʼaxoʼob kʼaʼabéettiʼoʼ. ¿Baʼax tu beetaj Pablo le ka taasaʼabtiʼ tumen Silas yéetel Timoteo yaʼab tiʼ le baʼaxoʼob kʼaʼabéettiʼoʼ? (2 Cor. 11:9). Tu séebaʼanileʼ «maas chʼíik u tsikbalt u tʼaan Dios» wa jeʼex u yaʼalik le Quiliʼich Biblia ich Mayaoʼ, «tu tsʼáaj u yóol» u tsikbalt u tʼaan Dios teʼ sinagogaoʼ (Hech. 18:5). Chéen baʼaleʼ le judíoʼoboʼ maʼ xuʼul u tsʼáaikubaʼob tu contra Pabloiʼ. Le ka tu yilaj le apóstol maʼ tu yóotik u kʼamoʼob le baʼax ku kaʼansiktiʼob yoʼolal Cristo utiaʼal ka u salvartubaʼoboʼ tu púustaj u nookʼeʼ ka tu yaʼalajtiʼob: «A kaʼakajeʼex wa maʼ ta salvartabaʼexiʼ. Teneʼ mix baʼal yanen in wiliʼ. Desde beoraaʼ táan in bin tu yiknal le j-táanxel luʼumiloʼoboʼ» (Hech. 18:6; Eze. 3:18, 19). Yéetel le tʼaanoʼobaʼ Pabloeʼ tu yeʼeseʼ maʼ tiʼ letiʼ yaan u culpail le baʼax kun úuchultiʼoboʼ.

9 Ka tsʼoʼokeʼ, ¿tuʼux bin Pablo kʼaʼaytaj? Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ lukʼ teʼ sinagogaoʼ ka bin tu yotoch Ticio Justo, letiʼeʼ juntúul j-táanxel luʼumil ku meyajtik Dios, yéetel u yotocheʼ tiaʼan tu tséel le sinagogaoʼ (Hech. 18:7). Le tiaʼan Corintooʼ, Pabloeʼ tiʼ ku pʼáatal tu yotoch Áquila yéetel Priscilaeʼ, chéen baʼaleʼ tu yotoch Ticio Justo ku bin kaʼansaj.

10. ¿Baʼax eʼesik Pabloeʼ maʼ táan u yaʼalik kaʼacheʼ chéen yaan u kʼaʼaytaj tiʼ le j-táanxel luʼumiloʼoboʼ?

10 Le ka tu yaʼalaj Pablo táan u «bin tu yiknal le j-táanxel luʼumiloʼoboʼ», ¿u kʼáat wa u yaʼaleʼ maʼ ken u kaʼans mix juntúul judío yéetel mix juntúul prosélito kex taak u kaanbal? Maʼ beyiʼ, tumen le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «Crispo u nojchil le sinagogaoʼ tu creertaj Yuumtsil, bey xan tu beetil tuláakal le máaxoʼob yanoʼob tu yotochoʼ». Yaʼab tiʼ le máaxoʼob suuk u binoʼob teʼ sinagogaoʼ tu beetoʼob jeʼex Crispoeʼ, tu kʼamoʼob le baʼax ku kaʼansik Pablooʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Yaʼab xan tiʼ le corintoiloʼob uʼuy le baʼax ku tsikbaltaʼaloʼ tu creertoʼob yéetel okjaʼanajoʼob» (Hech. 18:8). Ka tsʼoʼokeʼ joʼopʼ u muchʼkubaʼob tu yotoch Ticio Justo. Lucaseʼ suuk u tsʼíibtik le baʼaloʼob jeʼex u bin u yúuchloʼ, wa bey tu beetil teʼelaʼ u kʼáat u yaʼaleʼ le judíoʼob wa le prosélitoʼoboʼ káaj u meyajtikoʼob Jéeoba le ka tsʼoʼok u púustik u nookʼ Pablooʼ. Leloʼ ku yeʼesiktoʼoneʼ kéen kʼaʼabéetchajkeʼ Pabloeʼ ku kʼexik baʼax ku tuklik yéetel ku kʼaʼaytaj tiʼ máax u kʼáat kaanbal.

11. ¿Bix jeʼel k-beetik jeʼex Pablo kéen k-áant le máakoʼob yaanal u religiónoʼoboʼ?

11 Tiʼ yaʼab lugaroʼobeʼ le religiónoʼoboʼ jach ku controlarkoʼob le máakoʼoboʼ, maʼ xaaneʼ tumen jach úuch yanakoʼobiʼ wa yoʼolal le baʼaxoʼob ku beetkoʼob utiaʼal ka okok u maasil máakoʼob ichiloʼoboʼ. Yoʼolal leloʼ le máakoʼoboʼ jach istikyaj u pʼatkoʼob le baʼaxoʼob suukaʼan u beetkoʼob kaʼachoʼ, jeʼex úuchik tiʼ le judíoʼob yanoʼob Corintooʼ. Toʼon xaneʼ jeʼex tu beetil Pabloeʼ k-ilik bix jeʼel k-áantik le máakoʼob utiaʼal ka u naʼatoʼob tubeel le baʼax ku kaʼansik le Bibliaoʼ, le oʼolal maʼ tu xuʼulul k-áantkoʼob kex jeʼel baʼalak ka u beet u nuuktakil le religiónoʼob t-contraoʼ. Yaʼab utsul máakoʼobeʼ «jach u kʼubmaj u yóoloʼob tiʼ Dios, chéen baʼaleʼ maʼ tumen wa u chúukaʼan kʼaj óoloʼob u jaajiliʼ», le oʼolal unaj k-kaxtikoʼob utiaʼal k-kaʼansiktiʼob u jaajil (Rom. 10:2).

«Teʼ kaajaʼ yaʼab máakoʼob ken u creertenoʼobiʼ» (Hechos 18:9-17)

12. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jesús tiʼ Pablo utiaʼal u líiʼsik u yóol?

12 ¿Táan wa kaʼach u tuklik Pablo unaj u lukʼul Corinto? Wa beyoʼ maʼ xaaneʼ kʼexpaj u tuukul le ka tsʼoʼok u chíikbeskuba Jesús tiʼoʼ yéetel le ka aʼalaʼabtiʼ: «Maʼ a chʼaʼik saajkil, baʼaxeʼ seguernak a tʼaan yéetel maʼ a makik a chiʼ, tumen teneʼ tiʼ yanen ta wéeteleʼ yéetel mix máak kun líikʼil ta contra utiaʼal u beetiktech loob. Tsʼoʼoleʼ teʼ kaajaʼ yaʼab máakoʼob ken u creertenoʼobiʼ» (Hech. 18:9, 10). ¡Jach líikʼ wal u yóol Pabloeʼ! Cristoeʼ tu chíikbesuba tiʼ yéetel tu yaʼalajtiʼ yaan u kanáantik yéetel yaʼab máak ken u kʼam le baʼax ken u kaʼansoʼ. ¿Baʼax túun tu beetaj Pablo? Letiʼeʼ «pʼáat kajtal año y medio teʼeloʼ, yéetel tu kaʼansajtiʼob u tʼaan Dios» (Hech. 18:11).

13. ¿Baʼax kʼaʼaj tiʼ Pablo le táan u bin u náatsʼal teʼ plataformaoʼ, yéetel baʼaxten u yojel maʼ kun kíimsbil jeʼex Estebaneʼ?

13 Ka máan kex junpʼéel año tiaʼan Corintoeʼ Pabloeʼ tu yilaj bix úuchik u yáantaʼal tu kaʼatéen tumen Jesús. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ «le judíoʼoboʼ líikʼoʼob tu contra Pablo jeʼex u chʼaʼtukultmiloʼobeʼ ka tu bisoʼob tu táan le juezoʼob» wa le tribunaloʼ (Hech. 18:12). Yaan máaxoʼob kaʼanchajaʼan u xookoʼobeʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le tribunal tuʼux bisaʼab Pablooʼ, ich griegoeʼ ku yaʼalaʼaltiʼ béma, lelaʼ junpʼéel plataforma beetaʼan yéetel mármol color azul yéetel sak jatsʼutskíintaʼan yéetel figuraʼob. Le tribunaloʼ maʼ xaaneʼ tiaʼan chúumuk kʼíiwikeʼ, táanil tiʼeʼ yaan junpʼéel espacio tuʼux jeʼel u páajtal u yantal yaʼab máakoʼobeʼ. Le baʼaxoʼob tsʼoʼok u kaxtaʼal tumen le arqueólogoʼoboʼ ku yeʼesikeʼ le lugaraʼ tiaʼan naatsʼ teʼ sinagogaoʼ bey xan tiʼ u yotoch Ticio Justo. Maʼ xaaneʼ le ka náatsʼ Pablo tiʼ le plataformaoʼ kʼaʼajtiʼ le ka tu yilaj u kíimsaʼal Estebanoʼ, le yáax juntúul tiʼ u discípuloʼob Jesús kíimsaʼaboʼ, teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ Pabloeʼ kʼaj óolaʼan bey Sauloeʼ (Hech. 8:1). ¿Yaan wa xan u kíimsaʼal Pablo jeʼex beetaʼabik tiʼ Estebanoʼ? Maʼatan tumen Jesúseʼ tu yaʼalajtiʼ: «Mix máak kun líikʼil ta contra utiaʼal u beetiktech loob» (Hech. 18:10).

«Tu jóoʼsaj le máakoʼob teʼ lugar tuʼux ku beetaʼal justiciaoʼ» (Hechos 18:16)

14, 15. 1) ¿Baʼax tu yaʼalaj le judíoʼob tu contra Pablooʼ, yéetel baʼaxten maʼ creertaʼab tumen Galióniʼ? 2) ¿Baʼax úuch tiʼ Sóstenes, yéetel ka máan kʼiineʼ baʼax tu beetaj letiʼ?

14 ¿Baʼax úuch le ka kʼuch Pablo teʼ tribunaloʼ? Le máax nuʼuktik le tribunal teʼ kʼiinoʼoboʼ Galión, u gobernadoril Acaya yéetel u sukuʼun Séneca, juntúul filósofo romano. Le judíoʼoboʼ tu takoʼob u pool Pablo, tu yaʼaloʼob: «Le máakaʼ táan u beetik u bin le máakoʼob tu contra le leyoʼ tumen táan u yoksik tu pooloʼob ka u adorartoʼob Dios yaanal bixi» (Hech. 18:13). Chéen baʼaleʼ Galióneʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ maʼ jaaj wa «kʼaas» le baʼax ku máan u beet Pablooʼ (Hech. 18:14). Jeʼex k-ilkoʼ Galióneʼ maʼ u kʼáat u yoksuba ichil le problema yaan tiʼ le judíoʼoboʼ, le oʼolal antes tiʼ u káajal u tʼaan Pablo utiaʼal u defenderkubaeʼ Galióneʼ tu yaʼalaj maʼ culpableiʼ. Chéen baʼaleʼ tumen jach pʼuʼujoʼobeʼ tu machoʼob Sóstenes, le máax jeelint Crispooʼ, u nojchil le sinagogaoʼ. «Ka joʼopʼ u jaʼajatsʼkoʼob aktáan tiʼ le lugar tuʼux ku beetaʼal justiciaoʼ» (Hech. 18:17).

15 ¿Baʼaxten Galióneʼ maʼ tu defendertaj Sóstenesiʼ? Maʼ xaaneʼ tumen tu tukleʼ letiʼ u poolil le baʼax ku yúuchloʼ. Le oʼolal ku náajmatik ka jaʼajatsʼaʼak. Maʼ k-jach ojel wa jaaj le baʼax ku tuklik kaʼachoʼ, pero tu taasaj utsil le baʼax úuchoʼ. Ka máan wa jaypʼéel añoseʼ teʼ yáax carta tu tsʼíibtaj Pablo tiʼ le corintoiloʼoboʼ tʼaanaj tiʼ juntúul Sóstenes yéetel tu yaʼaleʼ u sukuʼun (1 Cor. 1:1, 2). Le máakaʼ, ¿letiʼe wa le jaʼajatsʼaʼab teʼ lugar tuʼux ku beetaʼal justiciaoʼ? Wa beyoʼ, maʼ xaaneʼ yoʼolal le baʼax úuchtiʼoʼ tu beetuba u discípulo Jesús.

16. ¿Bix u yáantkoʼon utiaʼal maʼ u xuʼulul k-kʼaʼaytaj le baʼax tu yaʼalaj Jesús tiʼ Pablo teʼ Hechos 18:9, 10?

16 Jeʼex tsʼoʼok k-ilkoʼ Jesúseʼ tu yaʼalaj tiʼ Pablo: «Maʼ a chʼaʼik saajkil, baʼaxeʼ seguernak a tʼaan yéetel maʼ a makik a chiʼ, tumen teneʼ tiʼ yanen ta wéeteleʼ» (Hech. 18:9, 10). ¿Baʼax kʼiin ka aʼalaʼabtiʼ leloʼ? Letiʼe ka pʼáat maʼ kʼaʼam baʼax ku kaʼansik tumen le judíoʼoboʼ. Toʼon xaneʼ maʼalob ka k-kʼaʼajs le baʼax tu yaʼalaj Jesúsoʼ, maases kéen pʼáatak maʼ tu kʼaʼamal le baʼax k-kʼaʼaytikoʼ. Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ Jéeobaeʼ ku yilik baʼax yaan tu puksiʼikʼal máak yéetel letiʼ péeksik u natsʼuba tiʼ letiʼ (1 Sam. 16:7; Juan 6:44). K-ojéeltik leloʼ ku yáantkoʼon utiaʼal k-maas tsʼáaik k-óol teʼ kʼaʼaytajoʼ. Ku kiʼimaktal k-óol xan k-ojéeltik sáamsamaleʼ yaʼab máakoʼob ku yokjaʼob, cada añoeʼ ku chukik u milesil. Jeʼex Pabloeʼ toʼon xaneʼ unaj k-beetik le baʼax tu yaʼalaj Cristoaʼ: «Xeeneʼex tu yiknal u kajnáaliloʼob tuláakal le kaajoʼoboʼ ka a kaʼanseʼexoʼob utiaʼal ka taalakoʼob tin paach». Cristoeʼ ku yaʼalik tiʼ tuláakal le máaxoʼob ku beetkoʼob le baʼax tu yaʼaloʼ: «Tiʼ yanen ta wéeteleʼex tak teʼ kʼiinoʼob táan u tsʼoʼokol tiʼ le yóokʼol kaabaʼ» (Mat. 28:19, 20).

«Wa Jéeoba u kʼáat» (Hechos 18:18-22)

17, 18. Le táan u viajar Pablooʼ, ¿baʼax wal tu máansaj tu tuukuleʼ?

17 Maʼ jach k-ojel wa le baʼax tu beetaj Galiónoʼ áantajnak utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ le túumben múuchʼulil yaan Corintooʼ. Baʼax k-ojleʼ apóstol Pabloeʼ «pʼáat uláakʼ wa jaypʼéel kʼiinoʼob» utiaʼal u yáantik le sukuʼunoʼob antes u lukʼul teʼ kaajoʼ. Chéen baʼaleʼ teʼ año 52, tu chʼaʼtuklaj u chʼaʼik junpʼéel barco tu puertoil Cencreas utiaʼal u bin Siria. Le puertoaʼ kex 11 kilómetros yanil tiʼ u lakʼinil Corinto. Pero antes u bineʼ tu beetaj u «kóomkʼostaʼal u tsoʼotsel u pool tu kaajil Cencreas, tumen u beetmaj junpʼéel voto tiʼ Dios» (Hech. 18:18). c Bin xan Áquila yéetel Priscila tu yéetel, tu kʼáatmáansoʼob le Mar Egeooʼ ka kʼuch Éfeso, le kaajaʼ tiaʼan Asia Menoreʼ.

18 Le táan u viajar Pablooʼ maʼ xaaneʼ joʼopʼ u máansik tu tuukul le bix biniktiʼ Corintooʼ. Le 18 meses kʼaʼaytajnajoʼ jach yaʼab utsiloʼob tu taasaj. Áantajnaj utiaʼal u yantal le yáax múuchʼulil tu kaajil Corintooʼ yéetel ku muchʼkubaʼob kaʼach tu yotoch Ticio Justo. Ichil le máaxoʼob tu beetubaʼob cristianoʼoboʼ tiaʼan Ticio Justo, Crispo yéetel le máaxoʼob yanoʼob tu yotochoʼ bey xan yaʼab uláakʼ máakoʼob. Le túumben sukuʼunoʼobaʼ Pablo kaʼansoʼob le oʼolal jach u yaabiltmoʼob. Ka máan kʼiineʼ tiʼ le carta tu tsʼíibtajtiʼoboʼ tu yaʼalajtiʼob: «Teʼexeʼ u cartaʼex Cristo k-tsʼíibtmaj yoʼolal le meyaj t-beetoʼ». Teʼ kʼiinoʼobaʼ toʼon xaneʼ jach k-yaabiltik le máaxoʼob k-áantkoʼob u kʼaj óoltoʼob Jéeobaoʼ. Jach ku kiʼimaktal k-óol tumen letiʼobeʼ beyoʼob «cartaʼob tuʼux ku yúuchul maʼalob tʼaan t-oʼolal[eʼ]» (2 Cor. 3:1-3).

19, 20. ¿Baʼax tu beetaj Pablo ka kʼuch Éfeso, yéetel bix jeʼel k-beetik jeʼex letiʼ kéen k-tsʼáa metas ichil k-kuxtaleʼ?

19 Le ka kʼuch Éfesoeʼ Pabloeʼ tu séebaʼanil tu kaʼa káajsaj u kʼaʼaytaj. «Ook teʼ sinagogaoʼ ka joʼopʼ u beetik u tuukul le judíoʼob yéetel le baʼaxoʼob ku tsikbaltikoʼ» (Hech. 18:19). Letiʼeʼ maʼ xáanchaj tu kaajil Éfesoiʼ. Kex táan kaʼach u yaʼalaʼaltiʼ ka pʼáatak wa jaypʼéel kʼiinoʼobeʼ maʼ tu yóotiʼ, baʼaxeʼ tu despedirtuba tiʼ le judíoʼoboʼ ka tu yaʼalaj: «Wa Jéeoba u kʼáateʼ yaan in kaʼa suut ta wiknaleʼex» (Hech. 18:20, 21). Pabloeʼ u yojel yaʼab meyaj kʼaʼabéet u beetaʼal teʼ kaajoʼ. Le oʼolal tu yaʼaleʼ taak u kaʼa suut, chéen baʼaleʼ tu pʼataj tu kʼab Jéeoba. ¿Máasaʼ junpʼéel maʼalob ejemplo le baʼax tu beetaj Pablooʼ? U jaajileʼ kʼaʼabéet k-chʼaʼtuklik k-meyajtik Jéeoba yéetel k-tsʼáaik metas ichil k-kuxtal, chéen baʼaleʼ mantatsʼ unaj k-kaxtik u nuʼuktaj Jéeoba yéetel k-beetik jeʼex u kʼáateʼ (Sant. 4:15).

20 Pabloeʼ lukʼ Éfeso, ka bin tu kaajil Cesarea, pero Áquila yéetel Priscilaeʼ tiʼ pʼáatoʼobiʼ. Ku tuklaʼaleʼ tu kaajil Jerusalén bini, le tiaʼan teʼeloʼ tu saludartaj le sukuʼunoʼob yanoʼob teʼ múuchʼuliloʼ (Hech. 18:22). Ka tsʼoʼokeʼ suunaj Antioquía le yaan tu luʼumil Siriaoʼ, le kaaj tuʼux ku pʼáatal wa maʼ jokʼaʼan viajeoʼ. Jeʼex k-ilkoʼ jach maʼalob úuchik u bintiʼ teʼ tu kaʼapʼéel viaje tu beetoʼ. Pero ¿bix ta tʼaan kun bintiʼ teʼ tu yóoxpʼéel viajeoʼ?