Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 2

«Dioseʼ tu kʼamaj» le sacrificioʼob tu beetoʼoboʼ

«Dioseʼ tu kʼamaj» le sacrificioʼob tu beetoʼoboʼ

HEBREOS 11:4

TIʼ BAʼAX KU TʼAAN: Baʼaxoʼob tu beetaj Jéeoba utiaʼal ka adorartaʼak chéen letiʼ

1-3. 1) ¿Baʼax kʼáatchiʼiloʼob ken k-il u núukil? 2) ¿Máakalmáak le kanpʼéel baʼaloʼob unaj k-beetik utiaʼal u kʼamik Dios le adoración k-tsʼáaiktiʼoʼ? (Ilawil le dibujo yaan tu káajbal le xookaʼ).

ABELEʼ táan kaʼach u yilik u yalakʼ tamanoʼob. Desde ka síijoʼobeʼ tu yilaj u jach kanáantkoʼob. Chéen baʼaleʼ beoraaʼ ku yéeyik jujuntúul utiaʼal u kíimsik yéetel utiaʼal u kʼubik tiʼ Dios. ¿Jeʼel wa u kʼamik Jéeoba le sacrificio kun tsʼaabiltiʼ tumen juntúul kʼeban wíinikoʼ?

2 Apóstol Pabloeʼ tu yaʼalaj tu yoʼolal Abel: «Dioseʼ tu kʼamaj u sacrificio». Chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ maʼ tu kʼamaj le sacrificio tsʼaʼabtiʼ tumen Caínoʼ (xok Hebreos 11:4). Leloʼ ku beetik k-tuukul tiʼ le kʼáatchiʼobaʼ: ¿Baʼaxten Jéeobaeʼ tu kʼamaj u adoración Abel, baʼaleʼ maʼ tu kʼamaj u tiaʼal Caíniʼ? ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ le baʼax tu beetaj Caín yéetel Abeloʼ? ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ le máaxoʼob ku chʼaʼchiʼitaʼaloʼob teʼ capítulo 11 tiʼ Hebreosoʼ? U núukil le kʼáatchiʼobaʼ yaan u yáantkoʼon k-il bix u kʼáat Dios ka adorartaʼak.

3 Beoraaʼ yaan k-jáan ilik jujunpʼéel baʼaloʼob úuch desde tu kʼiiniloʼob Abel tak tu kʼiiniloʼob Ezequiel. Yaan k-ilik kanpʼéel baʼaloʼob unaj k-beetik utiaʼal u kʼamik Dios le adoración k-tsʼáaiktiʼoʼ: 1) chéen Jéeoba unaj k-adorartik; 2) unaj k-tsʼáaik u maas maʼalobil tiʼ; 3) unaj k-adorartik jeʼex u kʼáatoʼ, yéetel 4) unaj u síijil t-puksiʼikʼal k-beetik.

¿Baʼaxten Dioseʼ maʼ tu kʼamaj u adoración Caíniʼ?

4, 5. ¿Baʼax beet u tuklik Caín tiʼ Jéeoba unaj u kʼubik u ofrenda?

4 Xok Génesis 4:2-5. Caíneʼ u yojel kaʼacheʼ tiʼ Jéeoba unaj u kʼubik u ofrenda. Letiʼeʼ yaʼab tiempo yanchajtiʼ utiaʼal u kʼaj óoltik Jéeoba. Letiʼ yéetel Abeleʼ yaan kex 100 años tiʼob le ka tu kʼubaj u ofrendaʼob tiʼ Diosoʼ. * Desde tu paaliloʼob u yojloʼob yaan u jardínil Edén, maʼ xaaneʼ desde náachil ku páajtal u yilkoʼob. Hasta tu yiloʼob wal le querubínoʼob kanáantik u yookbal le jardínoʼ (Gén. 3:24). Maʼ xaaneʼ tsikbaltaʼabtiʼob tumen u taataʼob Jéeoba beet tuláakal baʼal, yéetel aʼalaʼabtiʼobeʼ Jéeobaeʼ maʼ tu beetaj wíinik utiaʼal ka muʼyajnak mix utiaʼal ka kíimkiʼ (Gén. 1:24-28). Tuláakal le baʼaloʼobaʼ letiʼe baʼax beet wal u tuklik Caín unaj u tsʼáaik junpʼéel ofrenda tiʼ Diosoʼ.

5 ¿Yaan wa uláakʼ baʼax oʼolal tu tuklaj Caín unaj u tsʼáaik junpʼéel ofrenda tiʼ Dios? Jéeobaeʼ u yaʼalmiliʼ yaan u yantal junpʼéel «chʼiʼibal» kun púuʼchaʼatik u pool «le kaanoʼ», le máax tus Evaoʼ (Gén. 3:4-6, 14, 15). Maʼ xaaneʼ Caíneʼ tu tukleʼ letiʼ le «chʼiʼibal» aʼalaʼanoʼ tumen letiʼeʼ u yáax paal Adán yéetel Eva (Gén. 4:1). Tsʼoʼoleʼ kex tsʼoʼok u kʼebantal le yáax máakoʼoboʼ Jéeobaeʼ láayliʼ ku tʼaan yéetel wíinikeʼ. Tiʼ letiʼeʼ meyajnaj juntúul ángel utiaʼal u tʼaan yéetel Adán (Gén. 3:8-10). Tsʼoʼoleʼ le ka tsʼoʼok u kʼubik u ofrenda Caínoʼ tʼaanaj xan tu yéetel (Gén. 4:6). Jeʼex k-ilkoʼ Caíneʼ u yojel chéen Jéeoba unaj u adorartaʼal kaʼachi.

6, 7. ¿Baʼaxten k-aʼalik maʼalob le ofrenda tu kʼubaj Caínoʼ yéetel maʼalob le bix úuchik u beetkoʼ? Tsole.

6 ¿Baʼaxten túun Jéeobaeʼ maʼ kiʼimakchaj u yóol yéetel le ofrenda tsʼaʼabtiʼ tumen Caínoʼ? ¿Maʼ wa tsʼaʼab u maas maʼalobil tiʼiʼ? Le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik, chéen ku yaʼalikeʼ Caíneʼ «tu taasaj u yich jujunpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob u pakʼmoʼ». Le ka máan kʼiineʼ, teʼ Ley tu tsʼáaj tiʼ Moisésoʼ, Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ ku kʼamik le ofrendaʼob jeʼex le tu kʼubaj Caínoʼ (Núm. 15:8, 9). Kʼaʼabéet xan k-chʼaʼik en cuentaeʼ teʼ kʼiinoʼoboʼ le máakoʼoboʼ chéen u yich le cheʼob ku jaantikoʼoboʼ (Gén. 1:29). Tsʼoʼoleʼ Jéeobaeʼ tsʼokaʼaniliʼ u maldecirtik le luʼumoʼ, le oʼolal Caíneʼ anchaj u kíimskuba meyaj utiaʼal ka u tsʼáa u yich le baʼax u pakʼmoʼ (Gén. 3:17-19). Jeʼex k-ilkoʼ maʼ chéen chʼaʼabil úuchik u yantal tiʼ Caín le baʼaxoʼob tu kʼubaj tiʼ Diosoʼ. Kex beyoʼ Jéeobaeʼ maʼ tu kʼamaj le baʼax tu kʼuboʼ.

7 ¿Letiʼe wa bix úuchik u kʼubik u ofrenda Caín maʼ maʼalob tu yilil Jéeobaoʼ? U jaajileʼ maʼ tu yoʼolal le jeʼeloʼ. Tumen Jéeobaeʼ maʼ tu yaʼalaj wa maʼ maʼalob bix úuchik u kʼubkiʼiʼ. Tsʼoʼoleʼ le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik jach bix úuchik u kʼubik u ofrenda Caín yéetel Abeliʼ. ¿Baʼaxten túun maʼ kʼaʼam u ofrenda Caíniʼ?

Maʼ maʼalob kaʼach baʼax yaan tu puksiʼikʼal Caíniʼ (Ilawil xóotʼol 8, 9)

8, 9. 1) ¿Baʼaxten Jéeobaeʼ maʼ tu kʼamaj u ofrenda Caíniʼ? 2) ¿Baʼax ka tuklik yoʼolal le baʼax ku yaʼalik le Biblia yoʼolal Caín yéetel Abeloʼ?

8 Le baʼax tu yaʼalaj Pablo tiʼ le hebreoʼoboʼ ku yeʼesikeʼ maʼ maʼalob le baʼax yaan tu puksiʼikʼal Caín le ka tu kʼubaj u ofrendaoʼ. Letiʼeʼ minaʼan kaʼach u fe (Heb. 11:4; 1 Juan 3:11, 12). U jaajileʼ maʼ u ofrenda Caín maʼ lúub utsil tiʼ Jéeobaiʼ, baʼaxeʼ letiʼe baʼax yaan tu puksiʼikʼaloʼ (Gén. 4:5-8). Jéeobaeʼ juntúul taatatsil jach uts, le oʼolal yéetel yaabilaj tu yóotaj u tsol u nuʼuk tiʼ u hijo. Chéen baʼaleʼ letiʼeʼ maʼ tu yóotaj ka áantaʼak tumen Jéeobaiʼ yéetel u puksiʼikʼaleʼ chuup yéetel «pʼekbail, baʼatelil» bey xan yéetel «tsʼíikilil» (Gál. 5:19, 20). Yoʼolal le baʼaxoʼob yaan tu puksiʼikʼal Caínoʼ Jéeobaeʼ maʼ tu kʼamaj le uláakʼ baʼaloʼob tu beetaj utiaʼal u adorarkoʼ. Le baʼax úuchtiʼoʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ utiaʼal u kʼaʼamal k-adoración tumen Jéeobaeʼ maʼ chéen unaj k-eʼesikiʼ, baʼaxeʼ unaj u síijil t-puksiʼikʼal k-beetik.

9 Le Bibliaoʼ yaʼab baʼax ku yaʼalik yoʼolal Caín, ku yaʼalik baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeoba yéetel baʼax tu núukaj. Hasta ku yaʼaliktoʼon bix u kʼaabaʼ u paalaloʼob yéetel jujunpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob tu beetoʼoboʼ (Gén. 4:17-24). Chéen baʼaleʼ tu yoʼolal Abeleʼ le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik wa anchaj u paalaliʼ mix le baʼaxoʼob tu yaʼaloʼ. Kex beyoʼ láayliʼ yaan baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ le baʼaxoʼob tu beetoʼ.

Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu beetaj Abeloʼ

10. ¿Baʼax ejemplo tu tsʼáaj Abel tiʼ le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ?

10 Abeleʼ tiʼ Jéeoba tu kʼubaj u ofrenda tumen u yojel chéen letiʼ unaj u adorartaʼal. «Ichil le tamanoʼob ku kanáantikoʼ tu chʼaʼaj le yáax síijoʼoboʼ», leloʼ ku yeʼesikeʼ u maas maʼalobil tu kʼubaj tiʼ Jéeoba. Le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik wa yóokʼol junpʼéel altar tu kʼubaj u ofrendaiʼ, pero ku yaʼalikeʼ Jéeobaeʼ tu kʼamaj le bix úuchik u beetkoʼ. Maases ku tʼaan tiʼ le baʼax péeks Abel u kʼub u ofrendaoʼ. Kex tsʼoʼok u máan 6,000 años kíimkeʼ tak bejlaʼa k-kaanbal tiʼ le baʼax tu beetoʼ. Letiʼeʼ tu kʼubaj u ofrenda tumen nojoch u fe yéetel u yaabiltmaj le baʼax ku yaʼalik Jéeobaoʼ. ¿Baʼaxten k-aʼalik leloʼ?

Abeleʼ tu adorartaj Jéeoba jeʼex unajeʼ (Ilawil xóotʼol 10)

11. ¿Baʼaxten Jesúseʼ tu yaʼaleʼ Abeleʼ juntúul máak toj u kuxtal?

11 Yáaxeʼ koʼox ilik baʼax tu yaʼalaj Jesús tu yoʼolal Abel. Letiʼeʼ jach u kʼaj óol tumen desde teʼ kaʼanoʼ tu yilaj baʼaxoʼob ku beetik (Pro. 8:22, 30, 31; Juan 8:58; Col. 1:15, 16). Le oʼolal tu yaʼaleʼ Abeleʼ juntúul utsul máak (Mat. 23:35). Juntúul máak toj u kuxtaleʼ u yojel Jéeoba aʼalik baʼax maʼalob yéetel baʼax maʼ maʼalobiʼ. Tsʼoʼoleʼ ku yeʼesik yéetel le baʼaxoʼob ku yaʼalikoʼ bey xan yéetel le baʼaxoʼob ku beetkoʼ (ket yéetel Lucas 1:5, 6). Utiaʼal ka aʼalaʼak toj u kuxtal máakeʼ maʼ chéen juntéen unaj u beetik baʼax maʼalobiʼ. Le oʼolal tak táanil tiʼ u kʼubik u ofrendaeʼ Abeleʼ suuk u beetik baʼax ku yaʼalik Jéeoba. Chéen baʼaleʼ maʼ chéen chʼaʼabil wal úuchik u beetkiʼ tumen Caíneʼ chéen baʼaloʼob kʼaastak ku beetik (1 Juan 3:12). Tsʼoʼoleʼ u maamaeʼ maʼ tu yuʼubaj u tʼaan Diosiʼ yéetel u taataeʼ taak kaʼach u chʼaʼtuklik tu juunal baʼax maʼalob yéetel baʼax maʼ maʼalobiʼ, le oʼolal tu tsʼáajuba tu contra Jéeoba (Gén. 2:16, 17; 3:6). Abeleʼ tu yeʼesaj maʼ saajkiʼ tumen maʼ tu beetaj le baʼaxoʼob kʼaastak ku beetik kaʼach u láakʼtsiloʼoboʼ.

12. ¿Baʼax u jelaʼanil le baʼax tu beetaj Caín tiʼ le baʼax tu beetaj Abeloʼ?

12 U kaʼapʼéeleʼ koʼox ilik baʼax tu yaʼalaj apóstol Pablo yoʼolal le fejoʼ bey xan yoʼolal u bisik junpʼéel toj kuxtal máak. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Tu yoʼolal fejeʼ Abeleʼ tu kʼubaj tiʼ Dios junpʼéel sacrificio maas maʼalob ke le tu kʼubaj Caínoʼ. Tu yoʼolal le fe tu yeʼesaj Abeloʼ Dioseʼ tu kʼamaj u sacrificio yéetel beyoʼ tu yeʼesaj toj u kuxtal» (Heb. 11:4). Le baʼax tu yaʼalaj Pabloaʼ ku yeʼesikeʼ le baʼaxoʼob tu beetaj Abeloʼ tu beetaj tumen yaan u fe tiʼ Jéeoba yéetel tumen u yojel chéen Jéeoba aʼalik baʼax maʼalob. Letiʼeʼ bey tu beetiloʼ tumen tu puksiʼikʼal ku síijil le fe yaantiʼoʼ.

13. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le bix úuchik u adorartaʼal Jéeoba tumen Abeloʼ?

13 Le baʼax tu beetaj Abeloʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ utiaʼal u kʼaʼamal k-adoración tumen Jéeobaeʼ kʼaʼabéet muʼukʼaʼan k-fe tiʼ letiʼ yéetel k-beetik mantatsʼ le baʼax u kʼáatoʼ. K-kanik xaneʼ maʼ chéen juntéen unaj k-beetik baʼax maʼalobiʼ, baʼaxeʼ mantatsʼ unaj k-beetik.

Tu beetoʼob jeʼex Abeleʼ

14. ¿Baʼaxten Jéeobaeʼ tu kʼamaj le baʼax tu kʼubaj Noé, Abrahán yéetel Jacoboʼ?

14 Abeleʼ letiʼe yáax kʼeban máak tu adorartaj Jéeoba jeʼex unajeʼ, chéen baʼaleʼ yanchaj uláakʼ máaxoʼob tu beetoʼob beyoʼ. Apóstol Pabloeʼ tʼaanaj tiʼ jujuntúul tiʼ letiʼobiʼ, tʼaanaj tiʼ Noé, Abrahán yéetel Jacob (xok Hebreos 11:7, 8, 17-21). Letiʼobeʼ tu kʼuboʼob sacrificioʼob tiʼ Jéeoba, tsʼoʼoleʼ letiʼeʼ tu kʼamaj le baʼax tu kʼuboʼoboʼ. ¿Baʼaxten tu kʼamaj? Tumen tuláakloʼob tu beetoʼob le kanpʼéel baʼaloʼob tu yaʼalaj Jéeoba unaj u beetaʼal utiaʼal u kʼamik junpʼéel sacrificiooʼ. Koʼox ilik bix tu beetiloʼob.

Le sacrificioʼob tu kʼubaj Noéoʼ yaan baʼax ku kaʼansiktoʼon (Ilawil xóotʼol 15, 16)

15, 16. ¿Bix tu beetil Noé le kanpʼéel baʼaloʼob ku kʼáatik Dios utiaʼal u kʼamik u adoración máakoʼ?

15 Tu kʼiiniloʼob Noéeʼ jach yaʼab u beetaʼal baʼaloʼob kʼaastak, tsʼoʼoleʼ chéen 126 años kíimik Adán le ka síij letiʼoʼ (Gén. 6:11). * Tiʼ tuláakal le máaxoʼob kuxaʼanoʼob táanil tiʼ u taal le Búulkabaloʼ chéen Noé yéetel u familia tu adorartoʼob Jéeoba jeʼex u kʼáatoʼ (2 Ped. 2:5). Le ka tsʼoʼok le Búulkabaloʼ letiʼeʼ taakchaj u beetik junpʼéel altar utiaʼal u kʼubik sacrificioʼob tiʼ Jéeoba, lelaʼ letiʼe yáax altar ku chʼaʼchiʼitaʼal ichil le Bibliaoʼ. Yéetel le baʼax tu beetoʼ tu yeʼesaj tiʼ u familia bey xan tiʼ le máaxoʼob kun kuxtaloʼob kéen tsʼoʼokok letiʼoʼ, chéen Jéeoba unaj u adorartaʼal. Noéeʼ «tu chʼaʼaj jujuntúul tiʼ tuláakal le baʼalcheʼob limpiotak tu táan Diosoʼ bey xan jujuntúul tiʼ tuláakal le baʼalcheʼob ku xikʼnaloʼob limpiotak tu táan Dios» utiaʼal u kʼubik tiʼ letiʼoʼ (Gén. 8:20). Letiʼeʼ tu kʼubaj u maas maʼalobil tiʼ Jéeoba tumen Jéeobaeʼ tu yaʼalaj limpio yanil le baʼalcheʼoboʼ (Gén. 7:2).

16 Noéeʼ tu kʼubaj le baʼalcheʼob teʼ altar tu beetoʼ. ¿Tu kʼamaj wa Dios le bix úuchik u adorartaʼaloʼ? Tu kʼamaj. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Jéeobaeʼ jach kiʼibok tu yuʼubil le baʼax kʼuʼubtiʼoʼ, le oʼolal tu bendecirtaj Noé yéetel u paalal (Gén. 8:21; 9:1). Chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ maases tu kʼamaj le baʼax tu kʼuboʼ tumen tu yilaj baʼax yaan tu puksiʼikʼal. Le ofrendaʼob tu kʼubaj Noéoʼ tu yeʼesoʼob jach yaan u fe tiʼ Jéeoba yéetel u yojel chéen letiʼ aʼalik baʼax maʼalob. Letiʼeʼ mantatsʼ tu yuʼubaj u tʼaan Jéeoba, le oʼolal le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «mantatsʼ tu beetaj baʼax uts tu tʼaan le u jaajil Diosoʼ». Yoʼolal le baʼax tu beetoʼ tak bejlaʼa kʼaj óolaʼan bey juntúul máak toj u kuxtaleʼ (Gén. 6:9; Eze. 14:14; Heb. 11:7).

17, 18. ¿Bix tu beetil Abrahán le kanpʼéel baʼaloʼob ku kʼáatik Dios utiaʼal u kʼamik u adoración máakoʼ?

17 Tu kʼiiniloʼob Abraháneʼ yaʼab máakoʼob adorartik yaanal diosoʼob. Letiʼeʼ kajaʼan kaʼach tu kaajil Ur, teʼeloʼ yaan junpʼéel nuxiʼ templo tuʼux ku adorartaʼal Nanna, u diosil le lunaoʼ. * Junpʼéel tiempoeʼ tak u taata Abrahán tu adorartaj yaanal diosoʼob (Jos. 24:2). Baʼaleʼ Abraháneʼ chéen Jéeoba tu adorartaj. Maʼ xaaneʼ Sem, juntúul tiʼ u paalal Noé, tsikbalt tiʼ Abrahán máax u jaajil Dios. Noéeʼ kex 150 años yaantiʼ ka kíim Sem.

18 Ichil tuláakal u kuxtaleʼ Abraháneʼ yaʼab ofrendaʼob tu kʼubaj. Tuláakal le ofrendaʼob tu kʼuboʼ chéen tiʼ Jéeoba tu kʼubaj (Gén. 12:8; 13:18; 15:8-10). ¿Tu tsʼáaj wa Abrahán u maas maʼalobil tiʼ Jéeoba? Tu tsʼáaj, tumen kex jach u yaabiltmaj u hijoeʼ tu yóotaj u kʼube. Le ka aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeoba ka u kʼuboʼ aʼalaʼab xan tiʼ jach bix unaj u beetik (Gén. 22:1, 2). Abraháneʼ tu beetaj tuláakal jach jeʼex aʼalaʼabiktiʼoʼ. Chéen tumen aʼalaʼabtiʼ tumen Dios maʼ u kíimsik u hijoeʼ wa maʼeʼ úuch u beeteʼ (Gén. 22:9-12). Jéeobaeʼ tu kʼamaj le sacrificioʼob tu kʼubaj Abrahánoʼ tumen tu yilaj baʼax yaan ichil u puksiʼikʼal. Le oʼolaleʼ apóstol Pabloeʼ tu yaʼalaj: «Abraháneʼ tu tsʼáaj u fe tiʼ Jéeobaeʼ ka ilaʼab bey juntúul máak toj u kuxtaleʼ» (Rom. 4:3).

Jacobeʼ tu tsʼáaj junpʼéel maʼalob ejemplo tiʼ u familia (Ilawil xóotʼol 19, 20)

19, 20. ¿Bix tu beetil Jacob le kanpʼéel baʼaloʼob ku kʼáatik Dios utiaʼal u kʼamik u adoración máakoʼ?

19 Jacobeʼ xáanchaj kajaʼan Canaán, le luʼum tu yaʼalaj Jéeoba yaan u tsʼáaik tiʼ Abrahán yéetel tiʼ u paalaloʼoboʼ (Gén. 17:1, 8). Le máakoʼob yanoʼob teʼ luʼumaʼ jach yaʼab baʼaloʼob kʼaastak ku beetkoʼob, le oʼolal Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ «yaan u jóoʼsaʼaloʼob teʼ luʼum tuʼux kajaʼanoʼoboʼ» (Lev. 18:24, 25). Jacobeʼ 77 años yaantiʼ ka lukʼ tu luʼumil Canaán, tsʼoʼok u beeleʼ, yéetel le ka máan kʼiineʼ suunaj junmúuchʼ yéetel u paalal bey xan yéetel u sirvienteʼob (Gén. 28:1, 2; 33:18). Chéen baʼaleʼ jujuntúul tiʼ le máaxoʼob yanoʼob tu yotochoʼ tsʼokaʼaniliʼ u joʼopʼol u adorarkoʼob yaanal diosoʼobeʼ. Pero le ka aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeoba ka xiʼik Betel u beet junpʼéel altareʼ letiʼeʼ maʼ tu tuklaj kaʼatéeniʼ. Tsʼoʼoleʼ antes tiʼ u bineʼ tu yaʼalaj tiʼ tuláakal le máaxoʼob yanoʼob ichil u yotochoʼ: «Juntarteʼex tuláakal le imagenoʼob yaanteʼexoʼ» yéetel «ichkíilneneʼex» (Gén. 35:1-7).

20 Jacobeʼ yaʼab altaroʼob tu beetaj tu luʼumil Canaán, chéen baʼaleʼ tuláakal le tu beetoʼ utiaʼal u adorartaʼal chéen Jéeoba (Gén. 35:14; 46:1). Letiʼeʼ tu kʼubaj u maas maʼalobil, tu beetaj jeʼex u kʼáat Dioseʼ yéetel síij tu puksiʼikʼal u beetik. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «Jacobeʼ juntúul máak suuk u beetik baʼax maʼalob», le oʼolal lúub utsil tiʼ Dios (Gén. 25:27). Yoʼolal bix kuxlajikeʼ Jacobeʼ tu tsʼáaj junpʼéel maʼalob ejemplo tiʼ u paalal anchajoʼ: u kaajil Israel (Gén. 35:9-12).

21. ¿Baʼax k-kanik tiʼ Noé, Abrahán yéetel Jacob?

21 ¿Baʼax k-kanik tiʼ Noé, Abrahán yéetel Jacob? Jeʼex letiʼobeʼ, toʼon xaneʼ kajaʼanoʼon ichil máakoʼob jeʼel u beetkoʼob u xuʼulul k-adorartik chéen Jéeobaeʼ, maʼ xaaneʼ tak k-láakʼtsiloʼob jeʼel u beetkoʼob leloʼ. Utiaʼal maʼ k-náachtal tiʼ Jéeobaeʼ kʼaʼabéet u yantaltoʼon junpʼéel fe jach muʼukʼaʼan yéetel maʼ unaj u tuʼubultoʼoneʼ chéen Jéeoba aʼalik baʼax maʼalob. K-eʼesik yaan k-fe wa k-beetik baʼax ku yaʼalik Jéeoba wa k-xupik k-tiempo, k-muukʼ bey xan le baʼaxoʼob yaantoʼon utiaʼal k-meyajtikoʼ (Mat. 22:37-40; 1 Cor. 10:31). Wa k-tsʼáaik u maas maʼalobil tiʼ Jéeoba, k-adorartik jeʼex u kʼáat yéetel ku síijil t-puksiʼikʼal k-beetkeʼ letiʼeʼ yaan u yilkoʼon bey máakoʼob toj u kuxtaloʼobeʼ. ¿Máasaʼ leloʼ jach ku beetik u kiʼimaktal k-óol? (Xok Santiago 2:18-24).

Junpʼéel kaaj ku adorartik chéen Jéeoba

22-24. Le Ley tsʼaʼab tiʼ le israelitaʼoboʼ, ¿bix tu yeʼesil 1) máax unaj u adorartaʼal, 2) máax tiʼ unaj u kʼuʼubul u maas maʼalobil, yéetel 3) bix unaj u beetaʼal?

22 Jéeobaeʼ tu tsʼáaj leyoʼob tiʼ u paalal Jacob utiaʼal ka u yojéeltoʼob bix u kʼáat ka adorartaʼak. Wa ku beetkoʼob baʼax ku yaʼalaʼaltiʼobeʼ tu táan Jéeobaeʼ yaan u kʼuchul u beetubaʼob «junpʼéel kaaj especial» yéetel «junpʼéel kaaj santo» (Éxo. 19:5, 6). Le Ley tsʼaʼabtiʼoboʼ tu yeʼesaj máakalmáak le kanpʼéel baʼaloʼob unaj u beetkoʼob utiaʼal u adorarkoʼob Jéeobaoʼ.

23 Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ le israelitaʼob chéen letiʼ unaj u adorartaʼal, tu yaʼalajtiʼob: «Maʼ unaj u yantaltech uláakʼ diosoʼobiʼ, chéen teen» (Éxo. 20:3-5). Tu yaʼalaj xan tiʼobeʼ unaj u kʼubkoʼob u maas maʼalobil tiʼ letiʼ. Jeʼex kéen u kʼuboʼob juntúul baʼalcheʼeʼ unaj tʼaʼaj yéetel maʼ kʼojaʼaniʼ (Lev. 1:3; Deu. 15:21; ket yéetel Malaquías 1:6-8). Tiʼ le levitaʼob kaʼachoʼ ku tsʼaʼabal junpʼéel jaats tiʼ le ofrendaʼob ku kʼuʼubul tiʼ Jéeobaoʼ, kex beyoʼ letiʼobeʼ ku kʼubkoʼob xan u ofrendaʼob. Unaj u yéeyikoʼob kaʼach u maas maʼalobil utiaʼal u tsʼáaʼob tiʼ Jéeoba (Núm. 18:29). Tiʼ le israelitaʼoboʼ aʼalaʼab xan tiʼob baʼax ken u kʼuboʼob, tuʼux ken u kʼuboʼob yéetel bix ken u kʼuboʼob tiʼ Jéeoba. Tsʼaʼabtiʼob maas tiʼ 600 leyoʼob utiaʼal u yojéeltikoʼob bix unaj u kuxtaloʼob. Tsʼoʼoleʼ aʼalaʼabtiʼob: «Unaj a wilik a beetkeʼex jach jeʼex tsʼoʼok u yaʼalikteʼex Jéeoba a Dioseʼexoʼ. Teʼexeʼ maʼ unaj a kʼéechleʼex ta x-noʼojeʼex mix ta x-tsʼíikeʼexiʼ» (Deu. 5:32).

24 ¿Jeʼel wa túun u páajtal u kʼubik u sacrificioʼob le israelitaʼob jeʼel tuʼuxakeʼ? Maʼatech, tumen Jéeobaeʼ tu yaʼalajtiʼob ka u beetoʼob junpʼéel tabernáculo kun meyaj utiaʼal ka adorartaʼak (Éxo. 40:1-3, 29, 34). Wa le israelitaʼob taak u kʼubkoʼob junpʼéel ofrenda tiʼ Dioseʼ unaj u biskoʼob kaʼach teʼ tabernáculooʼ (Deu. 12:17, 18). *

25. Tsol baʼax maas kʼaʼanaʼan kéen kʼuʼubuk junpʼéel sacrificio.

25 Chéen baʼaleʼ utiaʼal ka kʼaʼamak u ofrenda le israelitaʼoboʼ tu puksiʼikʼaloʼob unaj u síijil u beetkoʼob. Unaj kaʼach u beetkoʼob tumen jach u yaabiltmoʼob Jéeoba yéetel u leyoʼob (xok Deuteronomio 6:4-6). Wa ku beetkoʼob chéen tumen bey u yaʼalik le Leyoʼ Jéeobaeʼ maʼ tu kʼamiktiʼob (Isa. 1:10-13). Jéeobaeʼ u yojel wa tu puksiʼikʼal máak ku síijil le baʼax ku tsʼáaiktiʼoʼ, letiʼeʼ maʼ tu páajtal u tuʼusul. Le oʼolal tu beetaj u tsʼíibtaʼal tumen profeta Isaías: «Le kaajaʼ [...] chéen yéetel u chiʼ ku alabarken, chéen baʼaleʼ u puksiʼikʼaleʼ náach yanil tiʼ teen» (Isa. 29:13).

U adorartaʼal Jéeoba teʼ templooʼ

26. ¿Bix úuchik u meyaj le templo tu beetaj Salomónoʼ?

26 Le ka máan yaʼab años okok le israelitaʼob teʼ luʼum tsʼaʼabtiʼoboʼ le rey Salomónoʼ tu beetaj junpʼéel templo maas nojoch yéetel maas jatsʼuts ke le tabernáculooʼ (1 Rey. 7:51; 2 Cró. 3:1, 6, 7). Teʼeloʼ chéen tiʼ Jéeoba ku kʼuʼubul sacrificioʼob kaʼachi. Salomón yéetel le israelitaʼoboʼ jach yaʼab sacrificioʼob tu kʼuboʼob xan tiʼ Jéeobaiʼ, tu tsʼáajoʼob u maas maʼalobil tiʼ yéetel tu beetoʼob jeʼex u yaʼalik u Ley Diosoʼ (1 Rey. 8:63). Jéeobaeʼ ku kʼamik le adoración ku tsʼaʼabal tiʼ teʼ templooʼ, chéen baʼaleʼ maʼ tu yoʼolal u kiʼichkelmil le najoʼ mix tu yoʼolal le bukaʼaj sacrificioʼob ku kʼuʼubuloʼ. Le baʼax ku yilik letiʼoʼ letiʼe baʼax yaan tu puksiʼikʼal le máaxoʼob kʼubik le sacrificioʼoboʼ. Bey tu yeʼesil le baʼax tu yaʼalaj Salomón le ka tu kʼubaj le templooʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Kʼubeʼex tuláakal a puksiʼikʼaleʼex tiʼ Jéeoba k-Dios, beeteʼex tuláakal baʼax ku yaʼalik, yéetel tsʼoʼokbeseʼex tuláakal u mandamientoʼob, jeʼex táan a beetkeʼex bejlaʼeʼ» (1 Rey. 8:57-61).

27. ¿Baʼax tu beetaj u reyiloʼob Israel bey xan u kajnáaliloʼob, yéetel baʼax tu beetaj Jéeoba?

27 Chéen baʼaleʼ le israelitaʼoboʼ maʼ seguernaj u beetkoʼob le baʼax tu yaʼalaj Salomónoʼ. Xuʼul u adorarkoʼob Jéeoba jeʼex uts tu tʼaanoʼ. U reyiloʼob Israel yéetel u kajnáaliloʼobeʼ tu chaʼaj u kʼastal u puksiʼikʼaloʼob, xuʼul u tsʼáaik u fejoʼob tiʼ Jéeoba yéetel xuʼul u beetkoʼob baʼax ku yaʼalik u leyoʼob. Jéeobaeʼ yaʼab u téenel tu túuxtaj u profetaʼob utiaʼal u tsolik u nuʼuktiʼob bey xan utiaʼal u yaʼalik baʼax kun úuchultiʼob (Jer. 7:13-15, 23-26). Juntúul tiʼ le profetaʼoboʼ Ezequiel, tu kʼiiniloʼob kaʼacheʼ maʼ chéen chʼaʼabil u adorartaʼal Jéeobaiʼ.

Ezequieleʼ tu yilaj bix xuʼulik u adorartaʼal Jéeoba

28, 29. ¿Baʼaxoʼob k-ojel yoʼolal Ezequiel? (Ilawil le cuadro «Ezequiel: baʼaxoʼob úuch tu kʼiinil»).

28 Ezequieleʼ jach u yojel kaʼach bix u adorartaʼal Jéeoba teʼ templo tu beetaj Salomónoʼ. U taataeʼ meyajnaj bey sacerdote teʼ templooʼ (Eze. 1:3). Letiʼeʼ tu kaʼansaj tiʼ Ezequiel máax Jéeoba yéetel baʼax ku yaʼalik u leyoʼob. Le oʼolal jeʼel u páajtal u yaʼalaʼaleʼ Ezequieleʼ kiʼimak u yóol desde tu paalil. Tsʼoʼoleʼ le ka kaxtaʼab «u libroil le Ley» teʼ templooʼ maʼ xaaneʼ maʼ úuch síijik Ezequieliʼ. * Le rey Josíasoʼ jach péeknaj u yóol le ka tu yuʼubaj u xoʼokol le librooʼ, le oʼolal tu maas tsʼáaj u yóol utiaʼal u yilik ka adorartaʼak chéen Jéeoba (2 Rey. 22:8-13).

Tiʼ Ezequieleʼ kaʼansaʼabtiʼ tumen u taata máax Jéeoba yéetel u leyoʼob (Ilawil xóotʼol 28)

29 Ezequieleʼ tu adorartaj Jéeoba jeʼex unajeʼ, tu beetaj jeʼex le máaxoʼob chúukpaj u yóol u adorartoʼob Jéeoba úuchjeakiloʼ. Kéen k-xok le libro tu tsʼíibtoʼ k-tsʼáaik cuentaeʼ letiʼeʼ tu beetaj le kanpʼéel baʼaloʼobaʼ: tu meyajtaj chéen Jéeoba, tu tsʼáaj u maas maʼalobil tiʼ, tu beetaj jach jeʼex aʼalaʼabiktiʼoʼ yéetel síij tu puksiʼikʼal u beetik. Tsʼoʼoleʼ kex u yéet kaajaloʼob minaʼan kaʼach u fejoʼob tiʼ Jéeobaeʼ letiʼeʼ tu adorartaj tumen jach nojoch u fe tiʼ letiʼ. Le ka nojochchaj Ezequieleʼ Jeremías táan kaʼach u beetik u profetail. Jeremíaseʼ káaj u beetik u profetail tu añoil 647 t.t.J., yéetel jach tu tsʼáaj ojéeltbil le castigo ken u taas Jéeobaoʼ.

30. 1) ¿Baʼaxoʼob ku yeʼesik u profecíaʼob Ezequiel? 2) ¿Baʼax junpʼéel profecía, yéetel bix unaj k-naʼatik u profecíaʼob Ezequiel? (Ilawil le cuadro «Baʼaloʼob áantkoʼon k-naʼat u profecíaʼob Ezequiel»).

30 Le baʼaxoʼob tu tsʼíibtaj Ezequieloʼ tu yeʼeseʼ u kaajal Dioseʼ jach tsʼoʼok u kʼastal kaʼachi (xok Ezequiel 8:6). Yoʼolal leloʼ Jéeobaeʼ tu castigartaj Judá le ka tu chaʼaj u bisaʼal u kajnáaliloʼob bey esclavoʼob tu luʼumil Babiloniaoʼ. Ichil le máaxoʼob bisaʼaboʼoboʼ tiaʼan kaʼach Ezequieliʼ (2 Rey. 24:11-17). Letiʼeʼ maʼ bisaʼab tumen táan u castigartaʼaliʼ, bisaʼabi tumen yaan junpʼéel meyaj kun tsʼaabiltiʼ tumen Jéeoba: yaan u meyaj bey profeta tiʼ le judíoʼob bisaʼaboʼoboʼ. Le baʼaloʼob tsʼaʼab u yil Ezequiel yéetel le profecíaʼob tu tsʼíibtoʼ tu yeʼesoʼob bix kun kaʼa adorarbil chéen Jéeoba tu kaajil Jerusalén. Ku yeʼeskoʼob xaneʼ yaan u kʼuchul u kʼiinil u kaʼa adorartaʼal chéen Jéeoba tumen le máaxoʼob yaabiltmiloʼ.

31. ¿Baʼaxoʼob ken k-il teʼ libroaʼ?

31 ¿Baʼaxoʼob ken k-il tiʼ cada jaats tiʼ le libroaʼ? Yaan k-ilik bix le lugar tuʼux kajaʼan Jéeobaoʼ, yaan k-ilik bix xuʼulik a adorartaʼal chéen letiʼ. Yaan xan k-ilik bix tu kaʼa kʼamil u kaajal yéetel bix úuchik u kanáantik. Tsʼoʼoleʼ yaan k-ilik bix kun adorarbil chéen Jéeoba tumen tuláakal máak. Teʼ tuláakʼ xookoʼ yaan k-ilik le yáax baʼax tsʼaʼab u yil Ezequieloʼ. Le baʼax tsʼaʼab u yiloʼ yaan u yáantkoʼon k-il bukaʼaj nojchil u kiʼichkelmil Jéeoba yéetel yaan k-kanik bix u adorartaʼal teʼ kaʼanoʼ. Yaan u yáantkoʼon k-il baʼaxten chéen Jéeoba unaj u adorartaʼal.

^ xóot’ol 4 Abeleʼ síij le ka tsʼoʼok u jóoʼsaʼal Adán yéetel Eva tu jardínil Edénoʼ (Gén. 4:1, 2). Génesis 4:25, ku yaʼalikeʼ Dioseʼ tu tsʼáaj Set «utiaʼal u jeelintik Abel». Seteʼ síij le tsʼokaʼaniliʼ u kíimsaʼal Abeloʼ, lelaʼ úuch le yaan kaʼach 130 años tiʼ Adánoʼ (Gén. 5:3). Le oʼolaleʼ kex 100 años yaan kaʼach tiʼ Abel le ka kíimsaʼab tumen Caínoʼ.

^ xóot’ol 15 Génesis 4:26, ku yaʼalikeʼ tu kʼiiniloʼob Enós, u yáabil Adáneʼ, «le máakoʼoboʼ káaj u yaʼalikoʼob u kʼaabaʼ Jéeoba». Chéen baʼaleʼ maʼ maʼalob bix u beetkoʼobiʼ tumen le ku meyajtiʼob utiaʼal u adorarkoʼob yaanal diosoʼob.

^ xóot’ol 17 Le dios Nannaoʼ uláakʼ u kʼaabaʼeʼ Sin. U kajnáaliloʼob Ureʼ jejeláas diosoʼob ku adorarkoʼob kaʼachi, chéen baʼaleʼ u maas yaʼabil le temploʼob yéetel le altaroʼoboʼ beetaʼanoʼob utiaʼal u adorartaʼal Sin.

^ xóot’ol 24 Le ka jóoʼsaʼab u cajail le pacto teʼ tabernáculooʼ maʼ xaaneʼ letiʼe ka tu chaʼaj Jéeoba ka kʼuʼubuk sacrificioʼob tiʼ letiʼ tuláakʼ lugaroʼoboʼ (1 Sam. 4:3, 11; 7:7-9; 10:8; 11:14, 15; 16:4, 5; 1 Cró. 21:26-30).

^ xóot’ol 28 Maʼ xaaneʼ 30 años yaan tiʼ Ezequiel le ka káaj u beetik u profetailoʼ. Lelaʼ úuch tu añoil 613 t.t.J. Leloʼ u kʼáat u yaʼaleʼ letiʼeʼ síij óoliʼ teʼ año 643 t.t.J. (Eze. 1:1). Josíaseʼ káaj u reinar tu añoil 659 t.t.J. Le ka kaxtaʼab u libroil le Leyoʼ maʼ xaaneʼ kex 18 años káajak u reinar, lelaʼ úuch tu añoil 642 wa 641 t.t.J.