Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Kaanbalnakoʼon tiʼ le máaxoʼob chúukpaj u yóol u meyajtoʼob Jéeobaoʼ

Kaanbalnakoʼon tiʼ le máaxoʼob chúukpaj u yóol u meyajtoʼob Jéeobaoʼ

«¿Baʼax túun táan u kʼáatik Jéeoba tiʼ teech? Ka beet baʼax toj, ka a tsʼíibolt a beetik baʼax uts yéetel maʼ taaskaba nojbaʼalil le táan a máan yéetel a Diosoʼ.» (MIQ. 6:8, Traducción del Nuevo Mundo, TNM)

KʼAAYOʼOB: 63, 43

1, 2. Ka óotaʼab kíimsbil Saúl tumen Abisaieʼ, ¿bix tu yeʼesil David chúukaʼan u yóol tiʼ Dios? (Ilawil le dibujo yaan tu káajbal le xookaʼ.)

SAÚL yéetel tres mil tiʼ u soldadoʼobeʼ binoʼob u yiloʼob David tu desiertoil Judá utiaʼal u kíimskoʼob. Junpʼéel áakʼabeʼ, David yéetel u soldadoʼobeʼ binoʼob tak teʼ tuʼux jelekbal Saúl yéetel u soldadoʼoboʼ. Letiʼobeʼ táan kaʼach u weenloʼob le oʼolal David yéetel Abisaieʼ chaambelil úuchik u máanoʼob ichiloʼob tak ka kʼuchoʼob tuʼux yaan le rey Sauloʼ. Abisaieʼ tu chaambel aʼalaj tiʼ David: «Chaʼa in kíimsik tiʼ le súutukaʼ, ka in chʼíik lom teʼ luʼum yéetel u lóomteʼoʼ [wa lanza]. Chéen junpʼéel loom kʼaʼabéet». Baʼaleʼ Davideʼ maʼ tu yóotaj ka kíimsaʼak Sauliʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ Abisai: «Maʼ a kíimsik, tumen mix máak ku yóotik u kíims juntúul [rey] yéeyaʼan ku pʼáatal x-maʼ jaatsʼil. [...] Yuumtsil ka u lukʼes tin tuukul in kíimsik le [rey] u yéeymajoʼ» (1 Sam. 26:8-12).

2 Davideʼ u yojel unaj u chúukpajal u yóol tiʼ Jéeoba. Chéen baʼaleʼ u yojel xaneʼ utiaʼal u beetik lelaʼ unaj u respetartik Saúl yéetel maʼ unaj mix u máan tu tuukul u kíimskiʼ. ¿Baʼaxten? Tumen Dios yéeymil Saúl utiaʼal u beet u reyil tu kaajil Israel. Teʼ kʼiinoʼob xanaʼ Jéeobaeʼ ku yaʼaliktoʼon ka k-respetart tuláakal le máaxoʼob u tsʼaamaj autoridad tiʼoboʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼaliktoʼon: «Wíinik, letiʼeʼ tsʼoʼok u yaʼaliktech baʼax uts. ¿Baʼax túun táan u kʼáatik Jéeoba tiʼ teech? Ka beet baʼax toj, ka a tsʼíibolt a beetik baʼax uts yéetel maʼ taaskaba nojbaʼalil le táan a máan yéetel a Diosoʼ» (Miqueas 6:8, TNM).

3. ¿Bix tu yeʼesil Abisai ku respetartik David?

3 Abisaieʼ tu respetartaj David tumen u yojel tsʼoʼok kaʼach u yéeyaʼal tumen Dios utiaʼal u beet u reyil. Láayliʼ tu respetartaj David tak le ka tsʼoʼok u kʼebantaloʼ. Davideʼ anchaj baʼax u yil yéetel u yatan Urías, tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj tiʼ Joab ka u tsʼáa Urías tu táan le baʼateʼel utiaʼal ka kíimsaʼakoʼ (2 Sam. 11:2-4, 14, 15; 1 Cró. 2:16). Joabeʼ u yíitsʼin Abisai, le oʼolal maʼ xaaneʼ letiʼeʼ tu tsikbaltaj tiʼ Abisai tuláakal le baʼaxoʼob tu beetaj Davidoʼ, kex beyoʼ letiʼeʼ maʼ u xuʼul u respetartik Davidiʼ. Maʼ xaaneʼ, Abisai, le máax nuʼuktik le soldadoʼoboʼ, jeʼel kaʼach u tuklik jeʼel u páajtal u beetik u reyil yoʼolal le nojoch meyaj tsʼaʼan u beetoʼ, chéen baʼaleʼ maʼ tuukulnaj beyoʼ. Letiʼeʼ múul meyajnaj yéetel David yéetel tu kanáantaj tiʼ le máaxoʼob pʼekmiloʼ (2 Sam. 10:10; 20:6; 21:15-17).

4. 1) ¿Bix úuchik u yeʼesik David chúukaʼan u yóol tiʼ Dios? 2) ¿Baʼax uláakʼ baʼaloʼob ken k-il teʼ xookaʼ?

4 Davideʼ tu yeʼesaj chúukaʼan óolal tiʼ Jéeoba tuláakal u kʼiiniloʼob u kuxtal. Tu táankelmileʼ letiʼeʼ tu kíimsaj Goliat, le máax tʼaanaj kʼaas tu contra Jéeoba bey xan tu contra le israelitaʼoboʼ (1 Sam. 17:23, 26, 48-51). Le ka tu beetaj u reyileʼ Davideʼ kʼebanchaji, Jéeoba túuneʼ tu túuxtaj Natán le profeta utiaʼal u yeʼesiktiʼ maʼ maʼalob baʼax tu beetiʼ. Davideʼ tu aceptartaj le kʼeban tu beetoʼ yéetel arrepentirnaji (2 Sam. 12:1-5, 13, TNM). Ka anchaj xan u edabeʼ letiʼeʼ tu síiaj yaʼab baʼaloʼob utiaʼal u beetaʼal le templooʼ (1 Cró. 29:1-5). Jeʼex k-ilkoʼ kex David tu beetaj yaʼab baʼaloʼob maʼ maʼalobtak ichil u kuxtaleʼ, maʼ xuʼul u chúukpajal u yóol tiʼ Diosiʼ (Sal. 51:4, 10; 86:2). Teʼ xookaʼ yaan k-maas kaanbal tiʼ David yéetel tiʼ uláakʼ máaxoʼob kuxlajoʼob tu kʼiinil. Tsʼoʼoleʼ yaan k-kanik bix jeʼel u chúukpajal k-óol tiʼ Jéeoba kex jeʼel baʼalak ka k-aktáanteʼ yéetel yaan k-ilik le jatsʼuts modosoʼob jeʼel u yáantkoʼon k-beeteʼ.

¿YAAN WA U CHÚUKPAJAL A WÓOL TIʼ JÉEOBA?

5. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu tuklaj u beetik Abisaioʼ?

5 Abisaieʼ tu tukleʼ wa ku kíimsik Sauleʼ táan u yeʼesik jach u yaabiltmaj David. Chéen baʼaleʼ Davideʼ tu yaʼalajtiʼeʼ maʼ maʼalob le baʼax ku tuklik u beetkoʼ, tumen Sauleʼ letiʼe ‹rey yéeyaʼan› tumen Jéeobaoʼ (1 Sam. 26:8-11). Lelaʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ utiaʼal k-ilik tiʼ máax unaj u chúukpajal k-óoleʼ, kʼaʼabéet k-tuklik baʼax tekstoiloʼob jeʼel u yáantkoʼon k-chʼaʼtukult baʼax unaj k-beetkeʼ.

6. Kex natural k-ilik k-lúubul utsil tiʼ juntúul k-amigo wa tiʼ k-láakʼtsiloʼobeʼ, ¿baʼaxten unaj k-kanáantikba?

6 Natural u yilik máak u lúubul utsil tiʼ juntúul u amigo wa tiʼ u láakʼtsiloʼob. Chéen baʼaleʼ unaj k-kanáantikba tumen kʼebanoʼon yéetel jeʼel u tuskoʼon k-puksiʼikʼaleʼ (Jer. 17:9). Wa k-ilik táan u beetik baʼax kʼaas yéetel táan u náachtal tiʼ Jéeoba juntúul máax k-yaabiltmeʼ, unaj k-kʼaʼajsikeʼ maas unaj u chúukpajal k-óol tiʼ Jéeoba maʼ tiʼ yaanal máaxiʼ (xok Mateo 22:37).

7. ¿Bix tu yeʼesil juntúul kiik chúukaʼan u yóol tiʼ Jéeoba?

7 Ken expulsartaʼak juntúul k-láakʼtsileʼ kʼaʼabéet k-eʼesik chúukaʼan óolal tiʼ Jéeoba. Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ Anne. [1] U maama kaʼacheʼ expulsada, pero junpʼéel kʼiineʼ tʼaʼan tumen u maamaeʼ ka aʼalaʼabtiʼeʼ yaan u bin xíimbaltbil. Tu yaʼalaj xan tiʼ Anneeʼ jach lubaʼan u yóol tumen mix juntúul tiʼ u láakʼtsiloʼob tʼanik. Lelaʼ tu beetaj u yaatal u yóol Anne, ka tu yaʼalajtiʼeʼ yaan u tsʼíibtik junpʼéel carta tiʼ. Táanil tiʼ u tsʼíibtik le carta tiʼ maamaoʼ, Anneeʼ tuukulnaj tiʼ jujunpʼéel tekstoʼob (1 Cor. 5:11; 2 Juan 9-11). Ka tsʼoʼokeʼ teʼ cartaoʼ yéetel yaabilajeʼ tu tsolaj tiʼ u maamaeʼ maʼ letiʼob náachchajoʼobiʼ, baʼaxeʼ letiʼ tumen kʼebanchaji yéetel maʼ arrepentirnajiʼ. Tu yaʼalaj xan tiʼeʼ chéen jeʼel u kaʼa kiʼimaktal u yóol wa ku suut tu yiknal Jéeobaeʼ (Sant. 4:8).

8. ¿Baʼax jatsʼuts modosoʼob jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal u chúukpajal k-óol tiʼ Jéeobaeʼ?

8 Le máaxoʼob chúukpaj u yóoloʼob tiʼ Dios tu kʼiiniloʼob Davidoʼ tu yeʼesoʼob kabal óolal, utsil yéetel maʼ tu chʼaʼajoʼob saajkiliʼ. Koʼox ilik bix jeʼel u yáantkoʼon le óoxpʼéel jatsʼuts modosoʼob utiaʼal u chúukpajal k-óol tiʼ Jéeobaoʼ.

UNAJ K-EʼESIK KABAL ÓOLAL

9. ¿Baʼaxten Abnereʼ taak kaʼach u kíimsik David?

9 Jonatán, u hijo rey Saúl yéetel Abner, u nojchil u soldadoʼob Israeleʼ, tu yiloʼob u taasik David tiʼ Saúl u pool Goliat. Desde teʼ kʼiin jeʼeloʼ Jonataneʼ tu amigotaj David yéetel maʼ xuʼul u yaabiltikiʼ (1 Sam. 17:57–18:3). Pero Abnereʼ maʼ bey tu beetiliʼ. Letiʼeʼ ka máan kʼiineʼ hasta tu tsʼáajuba tu tséel Saúl, le máax u kʼáat kaʼach u kíims Davidoʼ (Sal. 54:3; 1 Sam. 26:1-5). Jonatán yéetel Abnereʼ u yojloʼob Dios yéey David utiaʼal u beetik u reyil tu luʼumil Israel. Chéen baʼaleʼ ka tsʼoʼok u kíimil Sauleʼ, Abnereʼ maʼ tu yáantaj David utiaʼal u beetik u reyiliʼ. Baʼaxeʼ taak kaʼach u tsʼáaik Is-boset, juntúul tiʼ u hijoʼob Saúl utiaʼal ka u beetuba reyil. Ka máan kʼiineʼ Abnereʼ taakchaj u beetik u reyil, maʼ xaaneʼ lelaʼ le beet u yantal baʼax u yil yéetel juntúul tiʼ u yatanoʼob le rey Sauloʼ (2 Sam. 2:8-10; 3:6-11). ¿Baʼaxten maʼ igual bix u tuukul Jonatán yéetel Abner yoʼolal Davidiʼ? Tumen Jonataneʼ chúukaʼan u yóol tiʼ Jéeoba yéetel kabal u yóol, pero Abnereʼ maʼatech.

10. ¿Baʼaxten maʼ chúukpaj u yóol Absalón tiʼ Diosiʼ?

10 Absalón, u hijo le rey Davidoʼ, maʼ chúukpaj xan u yóol tiʼ Diosiʼ tumen maʼ kabal u yóol kaʼachiʼ. Letiʼeʼ jach taak kaʼach u beetik u reyil le oʼolaleʼ «tu manaj junpʼéel u bolanil [wa u carroil] baʼateʼel yéetel u tsíiminiloʼob, bey xan tu muchʼkíintaj cincuenta j-baʼateloʼob utiaʼal kanáantik» (2 Sam. 15:1). Letiʼeʼ tu tusaj yaʼab israelitaʼob utiaʼal u tsʼáaikubaʼob tu tséel. Tsʼoʼoleʼ taakchaj tak u kíimsik David, kex u yojel letiʼ yéeyaʼan tumen Jéeoba utiaʼal u beetik u reyiloʼ (2 Sam. 15:13, 14; 17:1-4).

11. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu beetaj Abner, Absalón yéetel Barucoʼ?

11 Juntúul máak maʼ kabal u yóol yéetel u kʼáat ka yanak maas autoridad tiʼeʼ jeʼel u talamtal tiʼ u chúukpajal u yóol tiʼ Dioseʼ. Toʼoneʼ k-yaabiltmaj Jéeoba le oʼolal maʼ k-kʼáat k-kaxt chéen k-utsil yéetel k-beetik baʼax maʼ maʼalob jeʼex tu beetil Abner yéetel Absaloneʼ. Unaj k-kanáantikba utiaʼal maʼ u káajal k-tsʼíiboltik ka yanaktoʼon yaʼab taakʼin wa junpʼéel meyaj jeʼel u beetik k-taasikba nojbaʼalileʼ. Le baʼaloʼobaʼ jeʼel u beetkoʼob u xuʼulul k-bisikba yéetel Jéeobaeʼ. Juntéenjeakileʼ Baruc, u secretario Jeremíaseʼ káaj u tsʼíiboltik u yantal yaʼab baʼaloʼob tiʼ, leloʼ tu beetaj u pʼáatal maʼ kiʼimak u yóol táan u meyajtik Diosiʼ. Le oʼolal Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Baruc: «Teen kin jenik le pakʼ teen líiʼsmileʼ, kin jokik xan baʼax teen pakʼmil. Bey xan bíin in beet yéetel le luʼumaʼ. Techeʼ chéen táan a bin tu paach nukuch baʼaloʼob. Xuʼuluk a bin tu paachoʼob» (Jer. 45:4, 5, TNM). Barukeʼ tu beetaj baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeoba. Toʼon xaneʼ unaj k-beetik baʼax ku yaʼalik Jéeoba tumen maʼ tun xáantal ken xuʼulsaʼak tiʼ le kʼasaʼan yóokʼol kaabaʼ.

12. ¿Baʼaxten maʼ tu páajtal k-eʼesik chúukaʼan k-óol tiʼ Dios wa chéen k-utsil k-kaxtik?

12 Daniel, juntúul sukuʼun kajaʼan Méxicoeʼ, anchaj u chʼaʼtuklik tiʼ máax maas unaj u yeʼesik yaabilaj. Letiʼeʼ taak u tsʼoʼokol u beel kaʼach yéetel juntúul x-chʼúupal maʼatech u meyajtik Jéeoba. Danieleʼ ku yaʼalik: «Kex tsʼoʼok u káajal in beetik in precursorileʼ láayliʼ kin túuxtik cartaʼob tiʼeʼ». Baʼaleʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ chéen táan u kaxtik kaʼach u yutsil. Letiʼeʼ maʼ táan u yeʼesik kaʼach wa chúukaʼan u yóol tiʼ Jéeobaiʼ yéetel kʼaʼabéet kaʼach u kanik u yeʼes kabal óolal. Letiʼ túuneʼ tu tsikbaltaj tiʼ juntúul anciano le baʼax ku yúuchul tiʼoʼ. Danieleʼ ku yaʼalik: «Le sukuʼunoʼ tu yáanten in wileʼ wa in kʼáat in weʼes chúukaʼan in wóol tiʼ Dioseʼ unaj u xuʼulul in tsʼíib tiʼ le x-chʼúupaloʼ. Teneʼ sen payalchiʼinajen tiʼ Jéeoba yéetel kex yaʼab u téenel tin woʼtajeʼ, xuʼul in biskinba tu yéetel. Ka tsʼoʼokeʼ joʼopʼ in wuʼuyik maas kiʼimak in wóol teʼ kʼaʼaytajoʼ». Bejlaʼeʼ Danieleʼ superintendente tiʼ circuito yéetel tsʼokaʼan u beel yéetel juntúul kiik jach u yaabiltmaj Jéeoba.

UTIAʼAL U CHÚUKPAJAL K-ÓOL TIʼ DIOSEʼ UNAJ K-EʼESIK UTSIL

Wa ka wilik u beetik juntúul a amigo wa baʼax kʼaaseʼ, tʼaanen tu yéetel, tsʼoʼoleʼ ilawil ka áantaʼak tumen le ancianoʼoboʼ (Ilawil xóotʼol 14)

13. Kex Natán u yaabiltmaj Davideʼ, ¿bix tu yeʼesil maas chúukaʼan u yóol tiʼ Dios?

13 Wa chúukaʼan k-óol tiʼ Jéeobaeʼ jeʼel u páajtal k-áantik yéetel k-eʼesik yaabilaj tiʼ u maasileʼ. Le profeta Natanoʼ chúukpaj u yóol tiʼ Jéeoba leloʼ le áant u yeʼes yaabilaj tiʼ David. Ka tsʼoʼok u kʼebantal David yéetel u yatan Urías yéetel ka tu túuxtaj kíimsbileʼ, Jéeobaeʼ tu túuxtaj Natán utiaʼal u yeʼesik tiʼ David maʼ maʼalob baʼax tu beetiʼ. Nataneʼ maʼ sajakchaj u beet baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen Jéeobaiʼ, baʼaxeʼ yéetel naʼatil bey xan yéetel utsileʼ tu yáantaj David u yil jach junpuliʼ maʼ maʼalob baʼax tu beetiʼ. Letiʼeʼ tu tsikbaltaj tiʼ Davideʼ juntúul máak ayikʼaleʼ tu yoklaj u juntúuliliʼ yalakʼ taman juntúul máak jach óotsil. Ka tu yuʼubaj David lelaʼ jach tsʼíikilnaji yéetel tu yaʼaleʼ jach maʼ maʼalob le baʼax tu beetaj le máak ayikʼaloʼ. Natán túuneʼ tu yaʼalajtiʼ: «¡Teech le máakoʼ!». Davideʼ tu tsʼáaj cuenta tsʼoʼok u kʼebantal tu táan Jéeoba (2 Sam. 12:1-7, 13, TNM).

14. ¿Bix jeʼel a weʼesik chúukaʼan a wóol tiʼ Jéeoba kex jach a yaabiltmaj juntúul a amigo wa a láakʼtsilil?

14 Le utsiloʼ jeʼel u yáantkoʼon k-eʼes chúukaʼan óolal tiʼ Jéeobaeʼ yéetel jeʼel u yáantkoʼon xan k-yaabilt u maasileʼ. Por ejemploeʼ wa jach a wojel tsʼoʼok u beetik junpʼéel baʼax kʼaas juntúul sukuʼun wa kiikeʼ, maʼ xaaneʼ tumen a yaabiltmeʼ maʼ taak a takik u pooliʼ. Lelaʼ maases wa juntúul máax jach a amigo wa juntúul a láakʼtsil. Chéen baʼaleʼ techeʼ a wojleʼ maas kʼaʼabéet a weʼesik chúukaʼan a wóol tiʼ Jéeoba. Le oʼolaleʼ, ¿baʼax unaj a beetik? Jeʼex Nataneʼ beet baʼax ku yaʼalik Jéeoba, chéen baʼaleʼ eʼes xan yaabilaj tiʼ le sukuʼun wa tiʼ le kiikoʼ. Aʼaltiʼ ka u kaxt u yáantaj le ancianoʼob u maas séebaʼanil ku páajtaloʼ. Wa ka wilik maʼ tu beetkeʼ teech unaj a waʼalik tiʼ le ancianoʼoboʼ. Beyoʼ ka weʼesik chúukaʼan a wóol tiʼ Jéeoba yéetel táan a weʼesik a wutsil yéetel a yaabilaj tiʼ a sukuʼun. Le ancianoʼob túunoʼ yaan u yáantkoʼob yéetel yaabilaj utiaʼal u yutskíintik u kuxtal tu táan Jéeoba (xok Levítico 5:1 yéetel Galaciailoʼob 6:1).

UTIAʼAL U CHÚUKPAJAL K-ÓOL TIʼ DIOSEʼ MAʼ UNAJ K-CHʼAʼIK SAAJKILIʼ

15, 16. ¿Baʼax anchaj u beetik Husai utiaʼal u yeʼesik chúukaʼan u yóol tiʼ Jéeoba?

15 Husaieʼ juntúul máax tu yeʼesaj u yaabiltmaj David. Le ka óotaʼab beetbil reyil Absalón tumen u kaajil Israeleʼ, letiʼeʼ maʼ tu chʼaʼaj saajkil u yeʼes chúukaʼan u yóol tiʼ Diosiʼ yéetel jach u yaabiltmaj Davidiʼ. Husaieʼ tu yojéelteʼ Absaloneʼ tsʼoʼok kaʼach u bin yéetel u soldadoʼob Jerusalén yéetel tu yojéelteʼ Davideʼ tsʼoʼok u púutsʼul (2 Sam. 15:13; 16:15). ¿Baʼax tu beetaj Husai? ¿Tu pʼataj wa David utiaʼal u yáantik Absalón? Maʼatech. Kex David tsʼoʼok kaʼach u chʼíijil yéetel taak u kíimsaʼal tumen yaʼab máakoʼobeʼ, Husaieʼ maʼ tu pʼatiʼ tumen u yojleʼ Jéeoba yéeymil utiaʼal u beet u reyil. Le oʼolaleʼ Husaieʼ bin u yil David teʼ tu puʼukil le Olivoʼoboʼ (2 Sam. 15:30, 32).

16 Davideʼ tu yaʼalaj tiʼ Husai ka xiʼik tu kaʼatéen Jerusalén yéetel ka u yil u amigotik Absalón utiaʼal ka u yoks tu pooleʼ maʼ maʼalob bix kun bin tiʼ wa ku yuʼubik u tʼaan Ahitofeliʼ. Husaieʼ maʼ tu chʼaʼaj saajkiliʼ yéetel tu yóotaj u tsʼáa u kuxtal tu táan kíimil utiaʼal u yeʼesik u yaabiltmaj David yéetel chúukaʼan u yóol tiʼ Jéeoba. David xaneʼ tu kʼáataj tiʼ Jéeoba ka u yáant Husai. Jéeoba túuneʼ tu núukaj u payalchiʼ tumen ka tsʼoʼokeʼ Absaloneʼ tu beetaj baʼax tu yaʼalaj Husai tu lugar u beetik baʼax tu yaʼalaj Ahitofel (2 Sam. 15:31; 17:14).

17. Utiaʼal k-eʼesik chúukaʼan óolaleʼ, ¿baʼaxten maʼ unaj k-chʼaʼik saajkiliʼ?

17 Toʼon xaneʼ maʼ unaj k-chʼaʼik saajkil k-eʼes chúukaʼan k-óol tiʼ Jéeoba tu lugar k-beetik baʼax ku yaʼalaʼaltoʼon tumen k-láakʼtsiloʼob, k-éet xookoʼob wa tumen le autoridadoʼoboʼ. Taro, juntúul sukuʼun kajaʼan Japoneʼ, ku yaʼalikeʼ tu chichnileʼ ku yilik u beetik tuláakal baʼax ku yaʼalaʼaltiʼ tumen u taataʼob utiaʼal u kiʼimaktal u yóoloʼob. Letiʼeʼ ku yuʼubik kaʼach u tʼaanoʼob tumen u yojel deporsi letiʼe baʼax unaj u beetkoʼ yéetel tumen jach u yaabiltmoʼob. Pero le ka káaj u xokik le Biblia yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeobaoʼ letiʼobeʼ tu yaʼaloʼob tiʼ ka xuʼuluk u xook. Lelaʼ tu beetaj u yaatal u yóol Taro yéetel jach talamchaj u yaʼaliktiʼob yaan u káajal u bin teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ. Taroeʼ ku yaʼalik: «Letiʼobeʼ yaʼab años máan kʼuuxoʼob tin wéetel yéetel tu prohibirtoʼob ka xiʼiken in xíimbaltoʼob. Sen orarnajen tiʼ Jéeoba utiaʼal maʼ in chʼaʼik saajkil in beet le baʼax tsʼoʼok in chʼaʼtuklikoʼ. Bejlaʼeʼ maʼ kʼuuxoʼob tin wéeteliʼ yéetel mantatsʼ kin bin in xíimbaltoʼob» (xok Proverbios 29:25).

18. ¿Tiʼ baʼax tsʼoʼok u yáantkech le xookaʼ?

18 Jeʼex kiʼimakchajik u yóol David, Jonatán, Natán yéetel Husai tumen chúukpaj u yóoloʼob tiʼ Jéeobaeʼ, toʼon xaneʼ jeʼel u kiʼimaktal k-óol wa ku chúukpajal k-óol tiʼeʼ. Mix juntéen unaj k-beetik jeʼex Abner yéetel Absaloneʼ tumen letiʼobeʼ maʼ chúukpaj u yóoloʼob tiʼ Jéeobaiʼ. Toʼoneʼ kʼeban máakoʼon yéetel yaan hora k-beetik baʼax maʼ maʼalobiʼ. Chéen baʼaleʼ unaj k-eʼesik tiʼ Jéeobaeʼ le baʼax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtaloʼ letiʼe u chúukpajal k-óol tiʼoʼ.

^ [1] (xóotʼol 7) Kʼexaʼan jujunpʼéel tiʼ le kʼaabaʼoboʼ.