Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Maʼ u séeb kʼuuxil máakeʼ ku taasik utsil

Maʼ u séeb kʼuuxil máakeʼ ku taasik utsil

Kiik Saraeʼ, * ku yaʼalik: «Jach suʼlaken yéetel saajken. Le oʼolal maʼ uts tin wich in biskinba yéetel máaxoʼob séeb u pʼuʼujloʼobiʼ. Baʼaleʼ maas kiʼimak in wóol wa kin biskinba yéetel máaxoʼob jeetsʼel u yóoloʼob yéetel kabal u yóoloʼob. Chéen chʼaʼabil in tsikbaltiktiʼob bix in wuʼuykimba yéetel baʼax ku yúuchulten. U jaajileʼ u maas yaʼabil in amigoʼobeʼ jatsʼuts u modosoʼob».

Le baʼax ku yaʼalik Saraoʼ ku yeʼesikeʼ wa k-eʼesik jeetsʼel óolaleʼ tuláakal máak kun taaktal u biskuba t-éetel. Tsʼoʼoleʼ tiʼ Jéeobaeʼ ku lúubul utsil le máaxoʼob jeetsʼel u yóoloʼob wa maʼ tu séeb kʼuuxiloʼoboʼ. Le oʼolal ku yaʼalik: «Búukbesabaʼex [...] yéetel jeetsʼel óolal» (Col. 3:12). ¿Baʼax le jeetsʼel óolal wa le maʼ u séeb kʼuuxil máakoʼ? ¿Bix tu yeʼesil Jesús le jatsʼuts modosaʼ? ¿Bix jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal u kiʼimaktal k-óoleʼ?

¿BAʼAX LE JEETSʼEL ÓOLALOʼ?

Le jeetsʼel óolaloʼ junpʼéel jatsʼuts modos ku yeʼesik le máaxoʼob maʼ séeb u kʼuuxiloʼoboʼ. Máax jeetsʼel u yóoleʼ ku tratartik maʼalob u maasil yéetel ku yeʼesik u yutsil. Tsʼoʼoleʼ wa ku aktáantik wa baʼax problemaileʼ maʼ tu jáan tsʼíikil, u yojel u controlartuba.

Teʼ Bibliaoʼ le tʼaan griego ku traducirtaʼal bey «jeetsʼel óolaloʼ» ku meyaj utiaʼal u yúuchul tʼaan tiʼ juntúul kʼáaxil tsíimin tsʼoʼok u suukbesaʼal. Kex tsʼoʼok u suukbesaʼaleʼ láayliʼ yaan u muukʼeʼ, chéen baʼaleʼ ku controlartaʼal. Bey túun xanoʼ le máax yaan jeetsʼel óolal tiʼoʼ u yojel u controlartuba utiaʼal maʼ u séeb pʼuʼujul yéetel maʼalob u tratartik u maasil.

Maʼ xaaneʼ yaan máax tuklikeʼ maʼ tu páajtal u yeʼesik jeetsʼel óolal tumen maʼ sijnáal yéetel le modosaʼ. Tsʼoʼoleʼ le máakoʼob teʼ kʼiinoʼobaʼ séeb u kʼuuxiloʼob yéetel minaʼan paciencia tiʼob (Rom. 7:19). Jeʼex túun k-ilkoʼ kʼaʼabéet u tsʼáaik u yóol máak u yeʼes jeetsʼel óolal. Jéeobaeʼ jeʼel u tsʼáaiktoʼon u espíritu santo utiaʼal ka yanaktoʼon le jatsʼuts modosaʼ (Gál. 5:22, 23). ¿Baʼaxten unaj u yantaltoʼon le jeetsʼel óolaloʼ? Koʼox ilik.

Uts tu tʼaan u biskuba u maasil tu yéetel. Jeʼex tu yaʼalil Saraoʼ uts tu tʼaan u biskuba máak yéetel le máaxoʼob jeetsʼel u yóoloʼoboʼ. Jesúseʼ jach tu yeʼesaj u yutsil yéetel maʼatech u séeb kʼuuxil (2 Cor. 10:1). Tak le mejen paalaloʼob mix juntéen u yiloʼob Jesúsoʼ taakchaj u náatsʼloʼob tu yiknal (Mar. 10:13-16).

Ku taasik utsil tiʼ tuláakloʼon. Wa k-eʼesik jeetsʼel óolaleʼ maʼ ken k-séeb kʼuuxil mix kun séeb lúubul k-óol (Pro. 16:32). Tsʼoʼoleʼ maʼ kun yaatal k-óol mix ken k-beet u yaatal u yóol u maasil yoʼolal baʼaxoʼob k-aʼalik wa k-beetik. U controlartik máak maʼ u séeb kʼuuxileʼ yaʼab utsil ku taasik tumen maʼ ken k-beet u muʼyaj mix máak.

JESÚSEʼ JACH TU YEʼESAJ JEETSʼEL ÓOLAL

Kex yaʼab meyaj ku beetik kaʼach Jesúseʼ tu yeʼesaj jeetsʼel óolal, maʼ séeb u kʼuuxiliʼ. Yaʼab tiʼ le máakoʼob náatsʼoʼob tu yiknaloʼ yaʼab problemas ku máanskoʼob, kʼaʼabéet kaʼach u líiʼsaʼal u yóoloʼob. Le oʼolal jach líikʼ wal u yóoloʼob le ka tu yuʼuboʼob u yaʼalik Jesús: «Taalakeʼex tin wiknal [...] tumen teneʼ maʼ séeb in kʼuuxiliʼ yéetel kabal u yóol in puksiʼikʼal» (Mat. 11:28, 29).

¿Bix jeʼel k-eʼesik jeetsʼel óolal jeʼex Jesúseʼ? Unaj k-xakʼalxoktik u Tʼaan Dios utiaʼal k-ojéeltik bix tu tratartil Jesús le máakoʼoboʼ yéetel baʼax tu beetaj le ka tu aktáantaj problemasoʼ. Beyoʼ le kéen k-aktáant junpʼéel problema jeʼel u beetik u xuʼulul k-eʼesik jeetsʼel óolaleʼ yaan k-ilik k-beetik jeʼex Jesúseʼ (1 Ped. 2:21). Koʼox ilik óoxpʼéel baʼal áant Jesús u yeʼes jeetsʼel óolal.

Jesúseʼ tu yeʼesaj kabal óolal. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Teneʼ maʼ séeb in kʼuuxiliʼ yéetel kabal u yóol in puksiʼikʼal» (Mat. 11:29). Le Bibliaoʼ junpʼéeliliʼ u chʼaʼchiʼitik le jeetsʼel óolal yéetel le kabal óolaloʼ, tumen le máax kabal u yóoloʼ maas chéen chʼaʼabil u yeʼesik jeetsʼel óolal (Efe. 4:1-3). ¿Baʼaxten k-aʼalik beyoʼ?

Le kabal óolaloʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-tuklik mix máak jeʼexoʼoneʼ yéetel maʼ k-jáan ofendertikba. ¿Baʼax tu beetaj Jesús le ka aʼalaʼabtiʼ «maʼatech u tsʼáaik u pʼiis u janal yéetel yaʼab u yukʼik vino»? Maʼ tsʼíikilnajiʼ, baʼaxeʼ yoʼolal bix u kuxtaleʼ tu makaj u chiʼ le máakoʼoboʼ, tu núukaj yéetel jeetsʼel óolal: «Le baʼaloʼob maʼalobtak ku beetik máakoʼ ku yeʼesik yaan u naʼat» (Mat. 11:19).

Wa ku yaʼalaʼaltoʼon baʼal yoʼolal bixoʼon, yoʼolal k-chʼiʼibal wa k-razaeʼ maʼ unaj k-tsʼíikiliʼ, baʼaxeʼ unaj k-núukik yéetel jeetsʼel óolal. Peter, juntúul anciano kajaʼan Sudáfricaeʼ, ku yaʼalik: «Le kéen aʼalaʼakten wa baʼax ku beetik in tsʼíikileʼ kin tuklik baʼax jeʼel u beetik Jesús wa tiʼ letiʼ ka aʼalaʼakeʼ». Ku yaʼalik xan: «Bejlaʼeʼ maʼatech in tuklik wa maas kʼaʼanaʼanen tiʼ u maasil».

Jesúseʼ u yojel kʼeban máakoʼon. U discípuloʼob Jesúseʼ u kʼáat u beetoʼob kaʼach baʼax maʼalob, baʼaleʼ yaan kʼiineʼ maʼ páajchaj u beetkoʼobiʼ tumen kʼebanoʼob. Le áakʼab ka maʼach Jesús utiaʼal kíimsbiloʼ tu yaʼalaj tiʼ Pedro, Santiago yéetel Juan maʼ u weenloʼob, baʼaleʼ weenoʼob. Jesúseʼ tu yaʼaleʼ kex yaan kʼiin u kʼáat máak u beet baʼax maʼalobeʼ, u kʼeban wíinklileʼ maʼ u kʼáat u beetiʼ (Mat. 26:40, 41). Tumen u yojel kʼeban máakoʼobeʼ maʼ tsʼíikilnaj yéetel u apóstoloʼobiʼ.

Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ kiik Mandy. Letiʼeʼ séeb u criticartik u maasil, baʼaleʼ bejlaʼeʼ ku yilik u yeʼesik jeetsʼel óolal jeʼex Jesúseʼ. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Mantatsʼ kin kʼaʼajsik kʼeban máakoʼon. Le oʼolal kin tratartik in wilik le baʼax maʼalob ku beetik u maasil jeʼex u beetik Jéeobaoʼ». Jeʼex Jesúseʼ Mandyeʼ kʼuch u naʼat kʼeban máakoʼon. Wa k-beetik xan beyoʼ yaan k-tratartik u maasil yéetel jeetsʼel óolal.

Jesúseʼ confiarnaj tiʼ Dios. Le ka taal Jesús way Luʼumoʼ, jach maltratartaʼabi, maʼ naʼataʼab baʼax tu yóotaj u kaʼansiʼ, maʼ yaabiltaʼabiʼ yéetel beetaʼab u muʼyaj. Kex beyoʼ tu yeʼesaj jeetsʼel óolal yéetel «tu kʼubéentuba tiʼ le Máax toj u juzgar utiaʼal ka kanáantaʼakoʼ» (1 Ped. 2:23). Jesúseʼ u yojel yaan u kanáantaʼal tumen Jéeoba, yéetel u yojel xaneʼ yaan u castigartaʼal le máaxoʼob beet u muʼyajoʼ.

Wa k-kʼuuxil kéen maltratartaʼakoʼoneʼ yaan u maas kʼastal le baʼax ku yúuchloʼ. Le oʼolal maas maʼalob ka k-kʼaʼajs le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ: «Tumen máax ku pʼuʼujuleʼ maʼ tu beetik baʼax maʼalob tu táan Dios» (Sant. 1:20). Tak wa yaan baʼax óolal u pʼuʼujul máakeʼ wa maʼ tu controlarkubaeʼ le kʼebanoʼ jeʼel u túulchʼintik u beet baʼax maʼ maʼalobeʼ.

Cathy, juntúul kiik kajaʼan Alemaniaeʼ, ku yaʼalikeʼ wa maʼ tu defendertik u derechoeʼ mix máak kun beetik. Baʼaleʼ kʼexpaj bix u tuukul le ka káaj u confiar tiʼ Jéeobaoʼ. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Bejlaʼeʼ maʼ tin sutik u jeel le kʼaas ku beetaʼaltenoʼ. Tsʼoʼoleʼ maas chéen chʼaʼabil in weʼesik jeetsʼel óolal yéetel kin pʼatik tu kʼab Jéeoba». Wa ku beetaʼaltech baʼax kʼaaseʼ pʼat tu kʼab Dios jeʼex tu beetil Jesúseʼ, leloʼ yaan u yáantkech a weʼes jeetsʼel óolal.

«KIʼIMAK U YÓOL LE MÁAXOʼOB MAʼ SÉEB U KʼUUXILOʼOBOʼ»

¿Bix u yáantkoʼon le jeetsʼel óolal kéen k-aktáant junpʼéel problemaoʼ?

Jesúseʼ tu yaʼaleʼ utiaʼal u yantal tiʼ máak kiʼimak óolaleʼ maʼ unaj u séeb kʼuuxiliʼ. Tu yaʼalaj: «Kiʼimak u yóol le máaxoʼob maʼ séeb u kʼuuxiloʼoboʼ» (Mat. 5:5). Koʼox ilik baʼax utsiloʼob ku taasik.

Maʼatech u jach baʼateʼel le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ. Robert, juntúul sukuʼun kajaʼan Australiaeʼ, ku yaʼalik: «Kex maʼ in kʼáateʼ yaʼab u téenel tin waʼalaj baʼaloʼob tu beetaj u yaatal u yóol in watan. Baʼaleʼ en jóokʼ ta chiʼeʼ tsʼoʼok beyoʼ, maʼ tu páajtal a wutskíintik. Le kéen in tsʼáa cuenta bix u muʼyaj in watan yoʼolal baʼax tin waʼaleʼ jach ku yaatal in wóol».

«Tuláakloʼon k-tʼóochpajal yaʼab u téenel» kéen tʼaanakoʼon. Le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ wa maʼ tu kanáantkoʼob baʼax ku yaʼalikoʼobeʼ jeʼel u yantal problemas tiʼobeʼ (Sant. 3:2). Junpʼéel baʼax jeʼel u yáantajeʼ letiʼe u yeʼeskoʼob jeetsʼel óolaloʼ bey xan u kanáantkoʼob maʼ u tʼaanoʼob chéen minaʼan u cuentail (Pro. 17:27).

Roberteʼ jach tu tsʼáaj u yóol u yeʼes jeetsʼel óolal yéetel u kanik u controlartuba. ¿Baʼax utsil tu taasajtiʼ? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Wa maʼ de acuerdoen yéetel in watan yoʼolal wa baʼaxeʼ, baʼax kin beetkeʼ, kin chʼenxikintik, kin kanáantik bix in tʼaan yéetel kin wilik maʼ in kʼuuxil. Le baʼaloʼobaʼ tsʼoʼok u yáantkoʼon k-maas bisba».

Maas chéen chʼaʼabil k-bisikba yéetel u maasil. Le máaxoʼob séeb u ofenderkubaʼoboʼ maʼ yaʼab u amigoʼobiʼ. Baʼaleʼ le máaxoʼob maʼ séeb u kʼuuxiloʼoboʼ ku yáantajoʼob utiaʼal ka ‹yanak jeetsʼelil› (Efe. 4:2, 3). Cathy, le kiik tsʼoʼok k-yáax aʼalikoʼ, ku yaʼalik: «Tumen tsʼoʼok in kanik in weʼes jeetsʼel óolaleʼ bejlaʼeʼ maas jatsʼuts in biskinba yéetel u maasil, kex yanoʼobeʼ maʼ chéen chʼaʼabil u biskuba máak tu yéeteloʼobiʼ».

Ku yáantaj utiaʼal a wuʼuyikaba maʼalobil. Le Bibliaoʼ ku yeʼesikeʼ wa yaan tiʼ máak «le naʼat ku taal teʼ kaʼanoʼ» maʼ kun séeb kʼuuxil yéetel yaan u yeʼesik jeetsʼel óolal (Sant. 3:13, 17). Tsʼoʼoleʼ wa ku yeʼesik máak jeetsʼel óolaleʼ u ‹puksiʼikʼaleʼ jeetsʼel› yanil xan (Pro. 14:30). Martin, juntúul sukuʼun tsʼoʼok u kanik u yeʼes jeetsʼel óolaleʼ, ku yaʼalik: «Bejlaʼeʼ maʼatech in pechkinba tiʼ baʼax kin tuklik yéetel maʼ séeb in kʼuuxiliʼ. Le oʼolal maʼalob in wuʼuyikinba yéetel kiʼimak in wóol».

Mix máak jeʼel u páajtal u yaʼalik wa chéen chʼaʼabil u yeʼesaʼal jeetsʼel óolaleʼ. Bey u yeʼesik le baʼax tu yaʼalaj le sukuʼunaʼ: «Yaan kʼiineʼ kéen beetaʼak in kʼuuxileʼ kin wuʼuyik bey tu look in kʼiʼikʼeleʼ». Baʼaleʼ maʼ t-juun yanoʼoniʼ Jéeobaeʼ yaan u yáantkoʼon, tumen letiʼ aʼaliktoʼon ka k-eʼes jeetsʼel óolal (Isa. 41:10; 1 Tim. 6:11). Letiʼeʼ yaan u kaʼanskoʼon k-eʼes le jatsʼuts modosaʼ yéetel yaan u tsʼáaiktoʼon u muukʼil utiaʼal k-beetik (1 Ped. 5:10). Jeʼex tu beetil apóstol Pabloeʼ kéen máanak kʼiineʼ yaan u béeytal k-eʼesik le jeetsʼel óolal bey xan le utsil tu kaʼansaj Cristooʼ (2 Cor. 10:1).

^ xóot’ol 2 Kʼexaʼan jujunpʼéel kʼaabaʼob.