Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 48

«Mantatsʼ unaj a chʼikik a paakat táanil»

«Mantatsʼ unaj a chʼikik a paakat táanil»

«A wichoʼobeʼ unaj u paakatoʼob aktáan, mantatsʼ unaj a chʼikik a paakat táanil» (PRO. 4:25).

KʼAAY 77 Juulnak le sáasil teʼ éeʼjochʼeʼeniloʼ

TIʼ BAʼAX KUN TʼAAN *

1, 2. ¿Bix jeʼel u beetik máak le baʼax ku yaʼalik Proverbios 4:25? Tsikbalt junpʼéel ejemplo.

KOʼOX tuukul tiʼ le óoxpʼéel ejemploʼobaʼ. Juntúul kiik tsʼoʼok u chʼíijleʼ ku kʼaʼajsik le jatsʼuts baʼaloʼob u beetmaj tu x-lóoʼbayaniloʼ. Kex yaʼab baʼaloʼob maʼ tu páajtal u beetik bejlaʼeʼ láayliʼ jach u tsʼaamaj u yóol u meyajt Jéeobaeʼ (1 Cor. 15:58). Sáamsamaleʼ ku máansik tu tuukul bix kun kuxtal yéetel u amigoʼob bey xan u láakʼtsiloʼob teʼ Paraísooʼ. Uláakʼ juntúul kiikeʼ jach yaachaj u yóol yoʼolal baʼax beetaʼabtiʼ tumen uláakʼ juntúul kiik, chéen baʼaleʼ tu perdonartaj yéetel maʼ seguernaj u tuukul tiʼ le baʼax beetaʼabtiʼoʼ (Col. 3:13). Juntúul sukuʼun xaneʼ kex ku kʼaʼajsik le baʼaloʼob maʼ maʼalobtak u beetmoʼ ku yilik u tsʼáaik u yóol u meyajt Jéeoba teʼ kʼiinoʼobaʼ (Sal. 51:10).

2 Jeʼex k-ilkoʼ le óoxtúul sukuʼunoʼobaʼ ku kʼaʼajsikoʼob le baʼaxoʼob uchaʼantiʼob tu kuxtaloʼoboʼ, chéen baʼaleʼ maʼ chʼiikiloʼob tuukul chéen tiʼ le jeʼeloʼ. Letiʼobeʼ ku chʼikik u paakatoʼob táanil, leloʼ u kʼáat u yaʼaleʼ ku tuukuloʼob tiʼ le baʼaloʼob maʼalobtak ku taal u kʼiinil u yúuchloʼ (xok Proverbios 4:25).

3. ¿Baʼaxten unaj k-chʼikik k-paakat tiʼ le baʼax ku taal u kʼiiniloʼ?

3 ¿Baʼaxten unaj k-chʼikik k-paakat tiʼ le baʼax ku taal u kʼiiniloʼ? Tumen wa láalaj hora táan k-kʼaʼajsik le baʼaxoʼob uchaʼantoʼon wa k-beetmoʼ maʼ kun béeytal k-tsʼáaik k-óol k-meyajt Dios jeʼex unajeʼ. Yaan u yúuchultoʼon jeʼex juntúul máak ku jóokʼol teʼ bej tuʼux ku binoʼ tumen láalaj hora ku sutkuba paakat paachil (Luc. 9:62).

4. ¿Baʼax ken k-il teʼ xookaʼ?

4 Teʼ xookaʼ yaan k-ilik óoxpʼéel baʼaxoʼob jeʼel u beetik u xuʼulul k-chʼikik k-paakat tiʼ le baʼax ku taal u kʼiinoʼ. Yáaxeʼ letiʼe k-tsʼíiboltik le kuxtal yaantoʼon kaʼachoʼ, u kaʼapʼéeleʼ letiʼe k-chʼaʼpʼektik wa máax yoʼolal baʼax tu beetajtoʼon yéetel u yóoxpʼéeleʼ letiʼe k-tuklik maʼ perdonartaʼakoʼon yoʼolal le baʼaloʼob maʼ maʼalobtak k-beetmoʼ. Tiʼ cada junpʼéeleʼ yaan k-ilik bix u yáantkoʼon le Biblia utiaʼal maʼ u seguer k-tuukul tiʼ «le baʼaxoʼob yaan paachiloʼ», baʼaxeʼ ka tuukulnakoʼon tiʼ «le baʼaxoʼob yaan maas táaniloʼ» (Fili. 3:13).

K-TSʼÍIBOLTIK LE KUXTAL YAANTOʼON KAʼACHOʼ

¿Baʼaxoʼob jeʼel u beetik u maas difíciltaltoʼon k-paakat táanileʼ? (Ilawil párrafo 5, 9 yéetel 13) *

5. Jeʼex u yaʼalik Eclesiastés 7:10, ¿baʼax maʼ unaj u tuklik máakiʼ?

5 (Xok Eclesiastés 7:10). Le tekstoaʼ maʼ táan u yaʼalik wa kʼaas ka k-aʼal de ke le ‹kʼiinoʼob tsʼoʼok u máanoʼoboʼ› maʼalobtak, tumen Dios tsʼaamiltoʼon u páajtalil k-kʼaʼajsik le baʼaloʼob maʼalobtak uchaʼantoʼonoʼ. Le baʼax maʼ maʼaloboʼ letiʼe u yaʼalik máak «maas maʼalob le kʼiinoʼob tsʼoʼok u máanoʼob ke le jeʼeloʼobaʼ». Lelaʼ u kʼáat u yaʼaleʼ maʼ maʼalob ka k-comparart le bix kuxlikoʼon kaʼach yéetel le bix kuxlikoʼon beoraaʼ ka k-tukult maʼ patal le bix yaniloʼon beoraaʼ. Uláakʼ Bibliaeʼ bey u traducirtik le baʼax ku yaʼalik le tekstoaʼ: «Maʼ maʼalob ka a tukult lelaʼ: ‹¿Baʼaxten maas maʼalob u binten kaʼachi?› Tumen bey u tuukul le máaxoʼob minaʼan u naʼatoʼoboʼ».

¿Tiʼ baʼax káaj u tuukul le israelitaʼob le ka lukʼoʼob Egiptooʼ? (Ilawil párrafo 6)

6. ¿Baʼaxten maʼ maʼalob ka u tukult máak maas maʼalob le bix kuxlik kaʼachoʼ? Tsikbalt baʼax úuch tiʼ le israelitaʼoboʼ.

6 ¿Baʼaxten maʼ maʼalob ka u tukult máak maas maʼalob le bix kuxlik kaʼachoʼ? Tumen kéen u kʼaʼajs máak le bix yanil kaʼachoʼ maases ku chʼíikil u tukult chéen le baʼaloʼob maʼalobtak úuchtiʼoʼ pero maʼatech u kʼaʼajsik le problemas anchajtiʼoʼ. Bey úuchik tiʼ le israelitaʼoboʼ. Le ka lukʼoʼob Egiptoeʼ jach séeb úuchik u tuʼubsikoʼob bix maltratartaʼabikoʼob teʼeloʼ. Maases joʼopʼ u kʼaʼajsikoʼob le kiʼikiʼ janal yaantiʼob kaʼachoʼ. Letiʼobeʼ tu yaʼaloʼob: «¡Jach kʼajaʼantoʼon bix u siʼibiltoʼon kay utiaʼal k-jaant tu luʼumil Egipto, teʼeloʼ k-jaantik xan pepinoʼob, sandíaʼob, cebollaʼob bey xan ajoʼob!» (Núm. 11:5). ¿Jach wa túun tu jaajil siibil u beetaʼaltiʼob le janal ku jaantikoʼob kaʼachoʼ? Maʼatech. Le israelitaʼoboʼ jach beetaʼab u muʼyajoʼob tumen ku kíimskubaʼob meyaj, yaj bix úuchik u esclavizartaʼaloʼob (Éxo. 1:13, 14; 3:6-9). Chéen baʼaleʼ jach séeb úuchik u tuʼubsikoʼob bix u muʼyajoʼob, ka káaj u tsʼíiboltkoʼob le kuxtal yaantiʼob kaʼachoʼ. Letiʼobeʼ tu preferirtoʼob u tuukuloʼob tiʼ le baʼaloʼob maʼalobtak según yaan kaʼach tiʼoboʼ tu lugar u tuukuloʼob tiʼ le baʼaloʼob maʼalobtak tu beetaj Jéeoba tu yoʼolaloʼoboʼ. Yoʼolal le bix u tuukuloʼobaʼ Jéeobaeʼ jach pʼuʼuj tu yéeteloʼob (Núm. 11:10).

7. ¿Baʼax áant juntúul kiik utiaʼal maʼ u tulik maas maʼalob le kuxtal yaantiʼ kaʼachoʼ?

7 ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-sen tuukul tiʼ le kuxtal yaantoʼon kaʼachoʼ? Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ juntúul kiik káaj u meyaj tu Betelil Brooklyn tu añoil 1945. Ka máan kʼiineʼ tsʼoʼok u beel yéetel juntúul sukuʼun ku meyaj xan Betel, letiʼobeʼ yaʼab años múul meyajnajoʼob teʼeloʼ. Chéen baʼaleʼ tu añoil 1976 kʼojaʼanchaj u yíicham. Letiʼeʼ ku yaʼalikeʼ le taʼaytak u kíimil u yíichamoʼ aʼalaʼabtiʼ baʼax unaj u beetik le kéen pʼáatak tu juunaloʼ. Aʼalaʼabtiʼ: «Desde tsʼoʼokok k-beeleʼ jach tsʼoʼok u bintoʼon maʼalobil, maʼ tiʼ tuláakal máak bey u bintiʼoʼ». Chéen baʼaleʼ tu yaʼalaj xan tiʼ: «Kex ka kʼaʼajs le baʼaloʼob tsʼoʼok u yúuchultechoʼ maʼ a chʼíikil tuukul chéen tiʼ leloʼ. Kéen máanak kʼiineʼ yaan u kaʼa kiʼimaktal a wóol. Kex yaj le baʼax ka aktáantikaʼ maʼ a chaʼik u lúubul a wóol, maʼ a tuklik wa chéen teech ka muʼyajiʼ. Baʼaxeʼ tsʼáa gracias yoʼolal le jatsʼuts bendiciónoʼob tsʼoʼok a kʼamkoʼ. [...] U kʼaʼajsik máak le jatsʼuts baʼaxoʼob uchaʼan tiʼoʼ junpʼéel jatsʼuts regalo u tsʼaamajtoʼon Jéeoba». ¿Máasaʼ jach maʼalob le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ?

8. ¿Baʼax utsil tu taasaj tiʼ le kiik u beetik le baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen u yíichamoʼ?

8 Le kiikoʼ tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen u yíichamoʼ. Letiʼeʼ chúukpaj u yóol u meyajt Jéeoba tak le ka kíim le yaantiʼ 92 añosoʼ. Kex wa jaypʼéel años u bin u kíimileʼ letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Jéeobaeʼ tsʼoʼok u chaʼik in meyajtik maas tiʼ 63 años, kéen in kʼaʼajs le bix tsʼoʼok in xupkinba in meyajtoʼ jach ku kiʼimaktal in wóol». ¿Baʼaxten kiʼimak u yóol? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Le baʼax beetik u kiʼimaktal in wóoloʼ letiʼe in wantal ichil le sukuʼunoʼoboʼ, letiʼobeʼ bey in láakʼtsiloʼobeʼ. Ku kiʼimaktal xan in wóol kéen tuukulnaken tiʼ le jatsʼuts kuxtal kun antaltoʼon teʼ Paraísooʼ. Teʼeloʼ yaan k-adorartik utiaʼal mantatsʼ u jaajil Dios, le Kiʼichkelem Yuum beetmiloʼonoʼ». * Le kiikaʼ chʼíik tuukul tiʼ le jatsʼuts baʼaloʼob táan u páaʼtikoʼ, jach maʼalob ka tuukulnakoʼon jeʼex letiʼoʼ.

MAʼ UNAJ K-CHʼAʼPʼEKTIK MIX MÁAKIʼ

9. Jeʼex u yaʼalik Levítico 19:18, ¿máaxoʼob maas difícil k-ilik k-perdonartik le baʼaxoʼob ku beetkoʼobtoʼonoʼ?

9 (Xok Levítico 19:18). Yaan kʼiineʼ maas difícil k-ilik k-perdonartik le baʼax ku beetaʼaltoʼon tumen juntúul sukuʼun, juntúul k-amigo wa juntúul k-láakʼtsiloʼ. Juntéenjeakeʼ juntúul kiikeʼ tu yaʼalaj oklaʼab u taakʼin tumen uláakʼ juntúul kiik. Ka máan kʼiineʼ tu tsʼáaj cuenta maʼ jaajiʼ ka tu kʼáataj perdón tiʼ le kiikoʼ. Chéen baʼaleʼ le kiik taʼak u pooloʼ jach yaachaj u yóol yoʼolal le baʼax beetaʼabtiʼoʼ yéetel maʼ tu páajtal u tuʼubsik kaʼach le baʼax úuchoʼ. Maʼ xaaneʼ tsʼoʼok a wuʼuyikaba jeʼex le kiikoʼ. Tsʼoʼok xan wal u beetaʼaltech junpʼéel baʼal tu beetaj u jach yaatal a wóoleʼ le oʼolal ka wuʼuyik maʼ tu páajtal a perdonartik le máax beettechoʼ.

10. ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon wa k-chʼaʼpʼektmaj wa máaxeʼ?

10 ¿Baʼax jeʼel u yáantkech wa yaan máax a chʼaʼpʼektmeʼ? Letiʼe a kʼaʼajsik de ke Jéeobaeʼ ku yilik tuláakal baʼax ku yúuchultech tak le baʼaloʼob maʼ maʼalobtak ku beetaʼaltechoʼ (Heb. 4:13). Ku yaatal u yóol kéen u yil táan a sufrir (Isa. 63:9). Tsʼoʼoleʼ letiʼeʼ ku yaʼalikeʼ yaan u luʼsik tuláakal le baʼaxoʼob beetik k-muʼyajoʼ, tak le baʼaloʼob maʼ maʼalobtak beetaʼabtoʼonoʼ (Apo. 21:3, 4).

11. ¿Baʼax utsil ku taasiktoʼon wa k-kanik perdonar?

11 Uláakʼ baʼax jeʼel u yáantkoʼoneʼ letiʼe k-kʼaʼajsik yaan k-uʼuyikba maʼalobil wa k-perdonartik baʼax ku beetaʼaltoʼon. Letiʼe baʼax tu tsʼáaj cuenta le kiik aʼalaʼab tu yoklaj taakʼineʼ. Ka máan kʼiineʼ tu perdonartaj le kiik tak u pooloʼ ka xuʼul u chʼaʼpʼektik. Letiʼeʼ tu tsʼáaj xan cuentaeʼ wa ku perdonartik u maasileʼ yaan xan u perdonartaʼal tumen Jéeoba (Mat. 6:14). Kex u yojel maʼ maʼalob le baʼax beetaʼabtiʼ tumen le kiikoʼ maʼ chʼíik tuukul chéen tiʼ leloʼ, baʼaxeʼ tu chʼaʼtuklaj u perdonartik. Úuchik u beetkeʼ maas kiʼimak u yóol bejlaʼeʼ yéetel béeychaj u maas tsʼáaik u yóol u meyajt Jéeoba.

MAʼ UNAJ K-TUKLIK WA MAʼ KEN K-PERDONARBILIʼ

12. ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon 1 Juan 3:19, 20?

12 (Xok 1 Juan 3:19, 20). Yaan horaeʼ jeʼel u lúubul u yóol máak le kéen u kʼaʼajs le baʼaloʼob maʼ maʼalobtak u beetmoʼ. Yaan sukuʼunoʼobeʼ antes u káajal u meyajtikoʼob Jéeobaeʼ tu beetoʼob baʼaloʼob kʼaastak, le oʼolal ku tuklikoʼob maʼ perdonartaʼakoʼob tumen Jéeobaiʼ. Uláakʼoʼobeʼ kʼebanchajoʼob le ka tsʼoʼok u yokjaʼoboʼ le oʼolal láayliʼ bey u yuʼubikubaʼoboʼ (Rom. 3:23). Tuláakloʼon k-kʼáat k-beet baʼax maʼalob tu táan Dios, chéen baʼaleʼ jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ «tuláakloʼon k-tʼóochpajal yaʼab u téenel» (Sant. 3:2; Rom. 7:21-23). Maʼ kʼaas ka tuukulnak máak tiʼ le baʼaxoʼob maʼ maʼalobtak u beetmoʼ tumen leloʼ ku yáantik utiaʼal ka u chʼaʼtukult u beet baʼax maʼalob yéetel u kanáantik maʼ u kaʼa beetik (Heb. 12:12, 13).

13. ¿Baʼaxten maʼ maʼalob ka k-tukult maʼ u perdonartoʼon Jéeobaiʼ?

13 Chéen baʼaleʼ yaan máakeʼ kex tsʼoʼok u arrepentir yéetel kex tsʼoʼok u perdonartaʼal tumen Jéeobaeʼ maʼ tu creertik wa tsʼoʼok u perdonartaʼal. Maʼ maʼalob ka tuukulnak máak beyoʼ (Sal. 31:10; 38:3, 4). ¿Baʼaxten maʼ maʼalobiʼ? Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ juntúul kiik. Letiʼeʼ yoʼolal le baʼaloʼob kʼaastak tu beetoʼ ku yuʼubik maʼ perdonartaʼakiʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Kex jeʼel bukaʼaj ka in tsʼáa in wóol in meyajt Jéeobaeʼ kin wuʼuyik maʼ ken in salvartinba». Maʼ xaaneʼ jeʼel k-uʼuyikba jeʼex le kiikoʼ, pero unaj k-kanáantik maʼ u seguer k-uʼuyikba beyoʼ. ¿Baʼaxten? Tumen Satanáseʼ jach jeʼel u kiʼimaktal u yóol wa ka u yil táan k-tuklik tsʼoʼoktoʼon beyoʼ kex maʼ bey u yilkoʼon Jéeobaoʼ (ket yéetel 2 Corintios 2:5-7, 11).

14. ¿Jach wa tu jaajil jeʼel u perdonartaʼal máak tumen Jéeobaeʼ?

14 Maʼ xaaneʼ ka tuklik: «¿Jach wa tu jaajil jeʼel u perdonarken Jéeobaeʼ?». Kéen u beet máak le kʼáatchiʼaʼ u jaajileʼ ku yeʼesik uts u puksiʼikʼal yéetel jeʼel u perdonartaʼal tumen Jéeobaeʼ. Úuchjeakileʼ le revista U Pʼíich Tulumil Kanan ich inglésoʼ tu yaʼalaj: «Tu yoʼolal bixoʼon antes u káajal k-meyajtik Jéeobaeʼ maʼ xaaneʼ jeʼel k-lúubul tiʼ le mismo kʼeban yaʼab u téeneloʼ». Tu yaʼalaj xan: «Maʼ a tuklik wa tsʼokaʼan tech beyoʼ. Maʼ a tuklik wa tsʼoʼok a beetik junpʼéel baʼal mix bikʼin kun perdonarbil tumen Jéeoba. U Kʼaasilbaʼaleʼ jach bey u kʼáat ka tuukulnakechoʼ. Wa chiʼichnakech yéetel yaaj ta wóol yoʼolal le baʼax ta beetoʼ lelaʼ ku yeʼesikeʼ maʼ kʼasaʼan máakechiʼ yéetel jeʼel a perdonartaʼal tumen Jéeobaeʼ. Eʼes humildeech yéetel maʼ u xuʼulul a kʼáatik tiʼ Jéeoba ka u perdonartech, ka u yáantech a wuʼuyaba maʼalobil yéetel utiaʼal maʼ a kaʼa lúubul tiʼ baʼax kʼaas. Juntúul chan xiʼipaleʼ jeʼel jaytéen ku yuʼubik kʼaʼabéet áantajtiʼeʼ ku bin u kʼáat áantaj tiʼ u papá. Teech xaneʼ maʼalob ka a beet beyoʼ tumen Jéeobaeʼ juntúul Dios jach uts yéetel jach u kʼáat u yáantech».

15, 16. ¿Bix u yuʼubikuba jujuntúul sukuʼunoʼob kéen u naʼatoʼob de ke Jéeobaeʼ maʼ tu tuklik wa tsʼokaʼantiʼob beyoʼ?

15 Yaʼab sukuʼunoʼobeʼ jach ku kiʼimaktal u yóoloʼob kéen u naʼatoʼob de ke Jéeobaeʼ maʼ tu tuklik de ke tsʼokaʼantiʼob beyoʼ. Bey tu yuʼubiluba juntúul sukuʼun le ka tu xokaj junpʼéel baʼax jóokʼ tiʼ le jaats ku kʼaabaʼtik «Kʼeʼex u kuxtaloʼob tumen le Bibliaoʼ». Teʼ xook jóoʼsaʼaboʼ juntúul kiikeʼ tu tsikbalteʼ yoʼolal le baʼaxoʼob u beetmaj úuchjeakiloʼ maʼ tu creertik kaʼach wa jach tu jaajil jeʼel u yaabiltaʼal tumen Dioseʼ. Ku yaʼalikeʼ kex tsʼoʼok u yokjaʼeʼ láayliʼ bey u yuʼubikuba yaan horaoʼ. Chéen baʼaleʼ úuchik u joʼopʼol u tuukul tiʼ le u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ tu kʼexaj bix u tuukul. *

16 ¿Bix úuchik u yáantaʼal le sukuʼun tumen le baʼax tu xokoʼ? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Tin táankelmileʼ suunajten vicioil in chaʼantik pornografía pero ka máan kʼiineʼ béeychaj in pʼatik. Chéen baʼaleʼ maʼ sen úucheʼ káaj in kaʼa chaʼantik. Tin kʼáataj u yáantaj le ancianoʼoboʼ yéetel táan in beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal maʼ in suut in chaʼante. Le ancianoʼoboʼ ku yaʼalikoʼobten Jéeobaeʼ jach u yaabiltmen yéetel ku chʼaʼikten óotsilil. Kex beyoʼ yaan kʼiineʼ kin wuʼuyik jach mix baʼalen, kin wuʼuyik maʼ tin merecertik ka yaabiltaʼaken tumen Dios. Chéen baʼaleʼ in xokik le baʼax tu yaʼalaj le kiikoʼ jach tsʼoʼok u yáantken. Tsʼoʼok in naʼatik de ke le kéen in tukult maʼ tu páajtal u perdonarken Jéeobaeʼ bey táan in waʼalik minaʼan u biilal le u kuxtal Jesús tu kʼubaj utiaʼal ka perdonartaʼak in kʼebanoʼobeʼ. Cada ken in wuʼuy mix baʼal in biilaleʼ kin xokik le baʼax tu yaʼalaj le kiikoʼ».

17. ¿Baʼax áant Pablo utiaʼal maʼ u sen tuukul tiʼ le baʼaxoʼob maʼ maʼalobtak tu beetoʼ?

17 Le baʼax úuch tiʼ le sukuʼunaʼ ku kʼaʼajsiktoʼon le baʼax úuch tiʼ apóstol Pablooʼ. Letiʼeʼ antes u káajal u meyajtik Dioseʼ lúub tiʼ nukuch kʼebanoʼob. Kex maʼ tuʼubtiʼ le baʼaxoʼob tu beetoʼ leloʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa bul kʼiin le ku máan tu tuukuliʼ (1 Tim. 1:12-15). Le u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ ku yilik kaʼach bey junpʼéel jatsʼuts regalo tsʼaʼabtiʼeʼ (Gál. 2:20). Le bix u tuukulaʼ le áant utiaʼal ka chʼíikik u meyajt Dios yéetel utiaʼal maʼ u chiʼichnaktal yoʼolal le baʼaxoʼob u beetmoʼ.

TUUKULNAKOʼON TIʼ LE JATSʼUTS KUXTAL KUN ANTALOʼ

Chʼíikikoʼon meyajt Jéeoba bejlaʼeʼ utiaʼal k-kuxtal teʼ túumben luʼumoʼ (Ilawil párrafo 18 yéetel 19) *

18. ¿Baʼax tsʼoʼok k-kanik teʼ xookaʼ?

18 ¿Baʼax tsʼoʼok k-kanik teʼ xookaʼ? Yáaxeʼ t-kaneʼ Jéeoba tsʼaamiltoʼon u páajtalil k-kʼaʼajsik le baʼaloʼob maʼalobtak uchaʼantoʼonoʼ. Pero kex bukaʼaj maʼalobil le kuxtal anchajtoʼonoʼ maas maʼalob le kuxtal kun antaltoʼon teʼ túumben luʼumoʼ. U kaʼapʼéeleʼ utiaʼal u béeytal k-meyajtik Jéeoba yéetel kiʼimak óolaleʼ unaj k-perdonartik le baʼax ku beetaʼaltoʼonoʼ. U yóoxpʼéeleʼ wa k-tuklik maʼ u perdonartoʼon Jéeobaeʼ maʼ tu páajtal k-meyajtik yéetel kiʼimak óolal. Le oʼolaleʼ maas maʼalob ka k-beet jeʼex Pabloeʼ, unaj k-creertik tsʼoʼok u perdonarkoʼon Jéeoba.

19. ¿Baʼax eʼesiktoʼon de ke teʼ túumben luʼumoʼ maʼ ken k-kʼaʼajs baʼaloʼob jeʼel u beetik u lúubul k-óoleʼ?

19 Teʼ túumben luʼumoʼ yaan u yantaltoʼon kuxtal minaʼan u xuul tsʼoʼoleʼ maʼ ken k-kʼaʼajs baʼaloʼob jeʼel u beetik u lúubul k-óoleʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ teʼ kʼiinoʼoboʼ «le baʼaloʼob tsʼoʼok u yúuchloʼoboʼ maʼ kun kaʼa kʼaʼajsbiloʼob» (Isa. 65:17). Yaʼab sukuʼunoʼob tsʼoʼok u yantal u jaʼabiloʼobeʼ desde tu táankelmiloʼob joʼopʼok u meyajtikoʼob Jéeoba, yéetel maʼ xaaneʼ ku kʼaʼajsikoʼob bix úuchik u beetkoʼob. Pero maʼ unaj u sen tuukuloʼob tiʼ leloʼ tumen maas maʼalob le baʼax ku taal u kʼiiniloʼ, teʼ túumben luʼumoʼ yaan u kaʼa táankelemtaloʼob (Job 33:25). Bey túunoʼ jeʼex tsʼoʼok k-kanikoʼ maʼ unaj k-chʼíikil tuukul tiʼ le baʼaxoʼob uchaʼantoʼonoʼ. Baʼaxeʼ maas maʼalob ka k-tsʼáa k-óol k-meyajt Jéeoba bejlaʼeʼ utiaʼal ka béeyak k-kuxtal teʼ túumben luʼumoʼ.

KʼAAY 142 Tsʼáa a fe tiʼ baʼax u yaʼalmaj Dios

^ xóot’ol 5 Maʼ kʼaas u kʼaʼajsik máak le baʼaxoʼob uchaʼan tu kuxtaloʼ. Chéen baʼaleʼ wa maʼ tu xuʼulul u tuukul máak tiʼ le baʼaxoʼob uchaʼanoʼ jeʼel u xuʼulul u tsʼáaik u yóol u meyajt Dioseʼ wa tak u xuʼulul u páaʼtik le Paraísooʼ. Teʼ xookaʼ yaan k-tʼaan tiʼ óoxpʼéel baʼaloʼob jeʼel u beetik u maas difíciltal k-paakat táanileʼ. Yaan xan k-ilik baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ, yéetel yaan k-ilik baʼax uchaʼan tiʼ jujuntúul sukuʼunoʼob. Leloʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-pʼáatal paachil.

^ xóot’ol 57 DIBUJOʼOB: K-tsʼíiboltik le kuxtal yaantoʼon kaʼachoʼ, k-chʼaʼpʼektik wa máax yéetel k-tuklik maʼ u perdonartoʼon Jéeobaeʼ bey junpʼéel baʼal jach aal táan u jíitik máakeʼ. Le baʼaloʼobaʼ ku beetik u maas difíciltal k-xíimbal tu bejil le kuxtal minaʼan u xuuloʼ.

^ xóot’ol 64 DIBUJOʼOB: Kéen k-chaʼa le baʼaxoʼob k-jíitkoʼ, ku maas kiʼimaktal k-óol yéetel ku kaʼa antal k-muukʼ. Beyoʼ yaan k-chʼikik k-paakat táanil.