Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 40

«Kanáant le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltechoʼ»

«Kanáant le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltechoʼ»

«Timoteo, in paal, kanáant le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltechoʼ» (1 TIM. 6:20).

KʼAAY 29 K-kʼáat k-kanáant le kʼaabaʼ táan k-biskoʼ

TIʼ BAʼAX KUN TʼAAN *

1, 2. Jeʼex u yaʼalik 1 Timoteo 6:20, ¿baʼax unaj u beetik kaʼach Timoteo?

YAAN kʼiineʼ máakeʼ ku tsʼáaik kanáantbil junpʼéel baʼal jach koʼoj u yilik u tojol. Maʼ xaaneʼ ku bisik máak u taakʼin teʼ banco utiaʼal maʼ u satik wa utiaʼal maʼ u yoklaʼaltiʼ. Le baʼax ku beetik máakaʼ ku yeʼesik ku confiar tiʼ le máax ku tsʼáaik u kanáant le baʼax koʼojoʼ.

2 (Xok 1 Timoteo 6:20). Le apóstol Pablooʼ tu kʼaʼajsaj tiʼ Timoteo tsʼaʼabtiʼ junpʼéel baʼax jach koʼoj u tojol, tsʼaʼab u yojéelt le baʼax u tukultmaj u beetik Diosoʼ. Tsʼoʼoleʼ kʼubéentaʼab xan tiʼ «maʼ u xuʼulul [u] tsikbaltik le maʼalob baʼaloʼob ken u beet Diosoʼ» (2 Tim. 4:2, 5). Pabloeʼ tu yaʼalaj tiʼ Timoteo jach unaj u kanáantik le baʼax kʼubéentaʼabtiʼoʼ. Tiʼ toʼoneʼ Jéeobaeʼ tsʼoʼok xan u kʼubéentiktoʼon baʼaloʼob jach koʼoj u tojoloʼob. ¿Máakalmáakoʼobiʼ? ¿Baʼaxten unaj k-kanáantik le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ?

TSʼOʼOK U KʼUBÉENTAʼALTOʼON BAʼALOʼOB KOʼOJTAK

3, 4. Aʼal baʼaxten jach koʼoj u tojol le baʼaxoʼob ku kaʼansik le Bibliaoʼ.

3 Yoʼolal u yutsileʼ Jéeobaeʼ tsʼoʼok u chaʼik k-kʼaj óoltik le jatsʼuts baʼaloʼob ku kaʼansik le Bibliaoʼ. Le baʼaloʼobaʼ jach koʼoj u tojoloʼob tumen ku yáantkoʼon utiaʼal k-náatsʼal tu yiknal Jéeoba yéetel utiaʼal u yantaltoʼon kiʼimak óolal. Kéen k-tsʼáa ichil k-kuxtal le baʼaloʼob tsʼoʼok k-kanik teʼ Bibliaoʼ ku xuʼulul k-creertik le baʼaloʼob maʼ jaajtakoʼ yéetel ku xuʼulul k-beetik baʼaloʼob kʼaastak (1 Cor. 6:9-11).

4 Le baʼaloʼob ku kaʼansik u Tʼaan Diosoʼ jach koʼoj xan u tojoloʼob tumen Jéeobaeʼ chéen ku kaʼansik tiʼ le máaxoʼob humildeʼob yéetel «ku yeʼeskoʼob» u kʼáatoʼob kaanbaloʼ (Hech. 13:48). Letiʼobeʼ ku kʼamkoʼob xan le kaʼansaj ku taal tiʼ le esclavo chúukaʼan u yóoloʼ (Mat. 11:25; 24:45). Chéen t-juunaleʼ maʼ tu páajtal k-kanik le jatsʼuts baʼaloʼob ku yaʼalik le Bibliaoʼ, yéetel u kʼuchul u naʼat máak le jatsʼuts kaʼansajoʼobaʼ jach koʼoj u tojol (Pro. 3:13, 15).

5. ¿Baʼax tsʼoʼok u kʼubéentiktoʼon Jéeoba?

5 Jéeobaeʼ tsʼoʼok xan u kʼubéentiktoʼon ka k-kaʼans tiʼ uláakʼ máakoʼob bix letiʼ yéetel baʼax u tukultmaj u beetik (Mat. 24:14). Le kaʼansajaʼ jach koʼoj u tojol tumen le máaxoʼob kʼamkoʼ jeʼel u páajtal u yookloʼob ichil u familia Jéeobaeʼ yéetel jeʼel u páajtal u yantaltiʼob kuxtal minaʼan u xuuleʼ (1 Tim. 4:16). Wa k-táakpajal le bukaʼaj ku páajtal utiaʼal k-kaʼansik le máakoʼoboʼ k-eʼesik táan k-áantaj utiaʼal ka beetaʼak le meyaj jach kʼaʼabéetaʼ (1 Tim. 2:3, 4). ¡Jach táaj jatsʼuts u múul meyaj máak yéetel Dios! (1 Cor. 3:9).

MAʼ UNAJ K-SATIK LE BAʼAX KʼUBÉENTAʼANTOʼONOʼ

Kex yaan máaxoʼob pʼat u jaajileʼ Timoteoeʼ maʼ tu beetiʼ (Ilawil párrafo 6)

6. ¿Baʼax úuch tiʼ jujuntúul máaxoʼob maʼ tu kanáantubaʼobiʼ?

6 Tu kʼiiniloʼob Timoteoeʼ jujuntúul sukuʼunoʼobeʼ maʼ jatsʼuts tu yililoʼob u múul meyajoʼob yéetel Diosiʼ. Bey úuchik tiʼ Demasoʼ, letiʼeʼ tu yaabiltaj le yóokʼol kaabaʼ le oʼolal maʼ seguernaj u múul meyaj yéetel Pabloiʼ (2 Tim. 4:10). Figelo yéetel Hermógeneseʼ xuʼul u kʼaʼaytajoʼob tumen sajakchaj u chʼaʼpachtaʼaloʼob jeʼex Pabloeʼ (2 Tim. 1:15). Himeneo, Alejandro yéetel Filetoeʼ tu pʼatoʼob u jaajileʼ ka suunaj apóstataʼob (1 Tim. 1:19, 20; 2 Tim. 2:16-18). Le máaxoʼob tsʼoʼok k-aʼalikaʼ tu káajbaleʼ jach muʼukʼaʼan u fejoʼob, chéen baʼaleʼ xuʼul u yilkoʼob wa koʼoj u tojol le baʼaxoʼob tu kanoʼob yoʼolal Diosoʼ.

7. ¿Baʼax ku beetik Satanás utiaʼal ka xuʼuluk k-meyajtik Dios?

7 ¿Baʼax ku beetik Satanás utiaʼal ka xuʼuluk k-ilik koʼoj u tojol le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ? Yaan kʼiineʼ ku meyajtiʼ le baʼaxoʼob ku chaʼantik máakoʼ wa le baʼaxoʼob yéetel ku náaysik u yóoloʼ. Le baʼaloʼobaʼ jeʼel u beetik u kʼexpajal k-tuukuleʼ yéetel ka káajak k-beetik baʼaloʼob ku bin tu contra le jatsʼuts baʼaloʼob tsʼoʼok k-kanikoʼ. Ku beetik xan u yaʼalaʼaltoʼon baʼal bey xan k-chʼaʼpachtaʼal utiaʼal k-sajaktal ka xuʼuluk k-kʼaʼaytaj. Le baʼaxoʼob ku kaʼansik le apóstataʼoboʼ ku meyaj xan tiʼ Satanás utiaʼal u tuskoʼon yéetel utiaʼal u xuʼulul k-creertik le baʼax tsʼoʼok k-kanikoʼ (1 Tim. 6:20, 21).

8. ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon le baʼax úuch tiʼ Danieloʼ?

8 Wa maʼ tu kanáantkuba máakeʼ jujunpʼíitil ken u sat le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltiʼoʼ. Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ Daniel, * juntúul xiʼipal suunaj vicioil tiʼ u báaxtik videojuegos. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Diez años yaanten ka káaj in báaxtik videojuegos. Ka káajeʼ maʼ kʼaas le videojuegos kin báaxtikoʼ. Pero ka máan kʼiineʼ káaj in báaxtik le de looxoʼ, le de tsʼombailoʼ bey xan le de yaan u wáayiloʼoboʼ». Danieleʼ joʼopʼ u máansik 15 horas chéen báaxal ku beetik. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «In wojleʼ le videojuegos kin báaxtik yéetel le bukaʼaj tiempo táan in báaxaloʼ táan kaʼach u beetkoʼob in náachtal tiʼ Jéeoba. Chéen baʼaleʼ como tsʼoʼok u chan tsʼuʼuytal in puksiʼikʼaleʼ kin tuklikeʼ maʼ tsaaj in beetik le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ». Lelaʼ ku yeʼesiktoʼoneʼ le baʼax yéetel k-náaysik k-óoloʼ jeʼel u beetik u xuʼulul k-yaabiltik le baʼax tsʼoʼok u kaʼansaʼaltoʼonoʼ. Wa ka úuchuktoʼon beyoʼ jeʼel k-satik le baʼaloʼob koʼojtak tsʼoʼok u kʼubéentiktoʼon Jéeobaoʼ.

BAʼAX UNAJ K-BEETIK UTIAʼAL MAʼ K-SATIK LE BAʼAX KʼUBÉENTAʼANTOʼONOʼ

9. Jeʼex u yaʼalik 1 Timoteo 1:18, 19, ¿máax yéetel keʼet Timoteo?

9 (Xok 1 Timoteo 1:18, 19). Pabloeʼ tu yaʼaleʼ Timoteoeʼ bey juntúul soldadoeʼ le oʼolal tu yaʼalajtiʼ ka «seguernak [u] baʼateltik le jach maʼalob baʼateloʼ». Chéen baʼaleʼ Timoteoeʼ maʼ yéetel u yéet máakil kun baʼateliʼ. ¿Baʼaxten le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ beyoʼob soldadoʼobeʼ? ¿Baʼax unaj u beetik máak utiaʼal u yeʼesik de ke juntúul maʼalob soldado? Le baʼax tu tsikbaltaj Pablo yoʼolal juntúul soldadoeʼ ku kaʼansiktoʼon cinco baʼaloʼob unaj k-beetik utiaʼal maʼ k-satik le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ. Koʼox ilik máakalmáakoʼobiʼ.

10. ¿Baʼaxten unaj k-yaabiltik Dios?

10 Ilawil a jach yaabiltik Dios. Juntúul maʼalob soldadoeʼ chúukaʼan u yóol yéetel ku baʼateʼel yéetel tuláakal u muukʼ utiaʼal u kanáantik máax u yaabiltmaj wa le baʼax kʼubéentaʼantiʼoʼ. Pabloeʼ tu yaʼalaj tiʼ Timoteo ka seguernak u tsʼáaik u yóol u meyajt Dios, utiaʼal ka u beet lelaʼ unaj u yaabiltik yéetel u respetartik (1 Tim. 4:7). Toʼon xaneʼ wa jach k-yaabiltmaj Dios yéetel k-respetartikeʼ maʼ ken k-pʼat le baʼax tsʼoʼok k-kanikoʼ (1 Tim. 4:8-10; 6:6).

Kex jach kaʼanaʼan máakeʼ wa ku obligarkuba bin muchʼtáambaleʼ yaʼab utsil ken u kʼame (Ilawil párrafo 11)

11. ¿Baʼaxten kʼaʼabéet u kaʼanskuba máak?

11 Kʼaʼabéet u kaʼanskuba máak u beet baʼax maʼalob. Juntúul soldadoeʼ kʼaʼabéet u entrenar utiaʼal u baʼateʼel maʼalob kéen kʼaʼabéetchajak. Timoteoeʼ béeychaj u baʼateʼel tu contra Satanás tumen tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen Pablooʼ, tu náachkuntuba tiʼ le kʼaakʼas tsʼíibolaloʼoboʼ, tu yilaj u yantaltiʼ jatsʼuts modos yéetel tu yilaj u biskuba yéetel le sukuʼunoʼoboʼ (2 Tim. 2:22). Béeychaj u beetik tumen tu kaʼansuba. Toʼon xaneʼ utiaʼal k-baʼateʼel tu contra le kʼeban yaan t-wíinkliloʼ unaj k-entrenar wa k-kaʼansikba (Rom. 7:21-25). Lelaʼ jach kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal ka béeyak k-pitik le úuchben modosoʼ yéetel utiaʼal k-búukintik le túumbenoʼ (Efe. 4:22, 24). Yaan kʼiineʼ jach kaʼanaʼan u yuʼubikuba máak chéen baʼaleʼ wa u kaʼansmuba máak u beet baʼax maʼalobeʼ yaan u obligarkuba bin muchʼtáambal (Heb. 10:24, 25).

12. ¿Baʼax unaj k-beetik utiaʼal k-kaʼansaj tubeel?

12 Juntúul soldadoeʼ utiaʼal u kanik u usart tubeel le nuʼukuloʼob utiaʼal u baʼateloʼ kʼaʼabéet u suuktal u entrenar. Toʼon xaneʼ unaj k-kanik k-usart tubeel le Bibliaoʼ (2 Tim. 2:15). Teʼ muchʼtáambaloʼ k-kanik bix jeʼel u páajtal k-beetkeʼ. Chéen baʼaleʼ wa k-kʼáat ka u yil le máaxoʼob k-kaʼanskoʼob jach jaaj le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ unaj u suuktal k-jóoʼsik tiempo utiaʼal k-xakʼalxook. Utiaʼal u muʼukʼaʼantal k-fejeʼ kʼaʼabéet k-xokik le Bibliaoʼ. Chéen baʼaleʼ maʼ chéen unaj k-xokikiʼ. Kʼaʼabéet k-tuukul tiʼ le baʼax k-xokikoʼ yéetel k-kaxtik teʼ publicaciónoʼob bix u naʼataʼal yéetel bix u tsoʼolol le versículoʼoboʼ (1 Tim. 4:13-15). Wa k-beetik lelaʼ yaan u meyajtoʼon le Biblia utiaʼal k-kaʼansik le máakoʼoboʼ. Tsʼoʼoleʼ maʼ chéen yaan k-xokik junpʼéel teksto tiʼobiʼ baʼaxeʼ yaan k-ilik ka u naʼatoʼob yéetel ka u yiloʼob bix jeʼel u meyajtiʼobeʼ. Jeʼex k-ilkoʼ wa ku suuktal k-xakʼaltik tubeel le Bibliaoʼ yaan k-kaʼansaj maʼalob (2 Tim. 3:16, 17).

13. Jeʼex u yaʼalik Hebreos 5:14, ¿baʼaxten kʼaʼabéet k-ilik u yiijtal k-tuukul?

13 Kʼaʼabéet k-ilik ‹u yiijtal k-tuukul›. Juntúul soldadoeʼ kéen u yil junpʼéel peligroeʼ ku yilik baʼax ken u beet utiaʼal maʼ u yúuchul loob tiʼ. Toʼon xaneʼ unaj k-kanik k-kʼaj óolt bey baʼaxoʼob jeʼel u beetiktoʼon loobeʼ utiaʼal k-ilik baʼax ken k-beete (xok Hebreos 5:14; Pro. 22:3). Junpʼéel baʼax unaj k-kanáantikeʼ letiʼe bix k-náaysik k-óoloʼ. U suukileʼ teʼ películaʼob yéetel teʼ televisiónoʼ jach yaʼab u máansaʼal baʼaloʼob jach yaan yil yéetel le núupkʼebanoʼ. Toʼoneʼ maʼ t-chaʼantik le baʼaloʼobaʼ tumen jujunpʼíitil jeʼel u xuʼulul k-yaabiltik Jéeobaeʼ. Toʼoneʼ k-ojel xaneʼ Jéeobaeʼ u pʼekmaj le núupkʼebanoʼ, tsʼoʼoleʼ le máaxoʼob suuk u núupkʼebantaloʼoboʼ ku muʼyajoʼob yéetel ku beetkoʼob u muʼyaj u maasil (Efe. 5:5, 6).

14. ¿Baʼax utsil tu taasaj tiʼ Daniel u yiijtal u tuukul?

14 Daniel, le xiʼipal t-chʼaʼchiʼitaj teʼ párrafo 8, tu tsʼáaj cuenta maʼ maʼalob u báaxtik videojuegos tuʼux yaʼab u beetaʼal loob bey xan le tuʼux ku chíikpajal wáayoʼoboʼ. Tu kaxtaj tiʼ Watchtower Library bix jeʼel u pʼatik le vicio yaantiʼoʼ. Úuchik u beetik leloʼ béeychaj u pʼatik le kʼaakʼas videojuegosoʼ, xuʼul u báaxal tiʼ Internet yéetel xuʼul u biskuba yéetel le máaxoʼob suuk u báaxal kaʼachoʼ. Danieleʼ ku yaʼalik: «Xuʼul in sen báaxal ka joʼopʼ in maas biskinba yéetel le sukuʼunoʼoboʼ yéetel tin kaxtaj uláakʼ bix in náaysik in wóol». Bejlaʼeʼ Danieleʼ juntúul precursor yéetel anciano.

15. ¿Baʼaxten jach kʼaʼabéet k-kanáantikba tiʼ le baʼax ku yaʼalik le apóstataʼoboʼ?

15 Jeʼex Timoteoeʼ toʼon xaneʼ maʼ unaj k-tuklik wa maʼ ten u kʼaskúunt k-tuukul le baʼaloʼob maʼ jaajtak ku yaʼalik le apóstataʼoboʼ (1 Tim. 4:1, 7; 2 Tim. 2:16). Yaan horaeʼ maʼ xaaneʼ ku joʼopʼol u tsikbaltikoʼob baʼaloʼob maʼ jaajtak yoʼolal le sukuʼunoʼoboʼ wa ku yaʼalikoʼob baʼaloʼob jeʼel u beetik u xuʼulul k-confiar tiʼ u kaajal Jéeobaeʼ. Wa k-uʼuyik le baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ jeʼel u joʼopʼol k-náachtal tiʼ Jéeobaeʼ. Maʼ unaj k-chaʼik k-tuʼusliʼ, kʼaʼajaktoʼoneʼ le máakoʼobaʼ «kʼaschajaʼan u tuukuloʼob» yéetel «minaʼan u jaajil tiʼob». Letiʼobeʼ chéen u kʼáatoʼob ka xuʼuluk k-múul meyaj yéetel ka yanak baʼatelil ichiloʼon (1 Tim. 6:4, 5). Letiʼobeʼ u kʼáatoʼob ka k-creert le baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ yéetel ka xuʼuluk k-confiar tiʼ le sukuʼunoʼoboʼ.

16. ¿Baʼax jeʼel u beetik u náayal k-óoleʼ?

16 Maʼ unaj u náayal k-óoliʼ. Wa Timoteo u kʼáat kaʼach ka ilaʼak tumen Jesús bey ‹juntúul jach maʼalob soldadoeʼ› unaj kaʼach u chʼíikil u beet le meyaj kʼubéentaʼantiʼoʼ. Letiʼe maʼ unaj xan u chʼíikil u kaxt ayikʼaliliʼ, tumen leloʼ jeʼel u beetik u náayal u yóoleʼ (2 Tim. 2:3, 4). Toʼon xaneʼ unaj k-kanáantik maʼ u náayal k-óol. Kʼaʼajaktoʼoneʼ «u tsʼíiboltaʼal le ayikʼaliloʼ» jeʼel u beetik u xuʼulul k-yaabiltik Jéeobaeʼ, jeʼel u xuʼulul k-yaabiltik le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ yéetel jeʼel xan u beetik u xuʼulul k-tsikbaltik tiʼ uláakʼ máakoʼobeʼ (Mat. 13:22). Unaj k-kanik k-kuxtal chéen yéetel le baʼaxoʼob maas kʼaʼanaʼantakoʼ, beyoʼ yaan u meyajtoʼon k-tiempo yéetel k-muukʼ utiaʼal k-kaxtik «táanil u Reino Dios» (Mat. 6:22-25, 33).

17, 18. ¿Baʼax unaj k-beetik utiaʼal maʼ u xuʼulul k-meyajtik Dios?

17 Unaj k-tuklik desde antes baʼax ken k-beete. Juntúul soldadoeʼ desde antes unaj u tuklik baʼax jeʼel u beetik utiaʼal u kanáantkubaeʼ. Toʼon xaneʼ utiaʼal k-kanáantik le baʼaxoʼob tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ desde antes unaj k-tuklik baʼax ken k-beet utiaʼal k-kanáantikba yéetel le kéen k-il yaan baʼax jeʼel u beetiktoʼon loobeʼ unaj k-séeb beetik le baʼax tsʼoʼok k-tuklikoʼ.

18 Juntúul máak u kʼáat u chʼak junkúul nuxiʼ cheʼeʼ antes u chʼakikeʼ ku yilik tuʼux kun tsʼíitil u yáalkab. ¿Baʼaxten? Tumen beyoʼ le kéen lúubuk le cheʼoʼ u yojel tuʼux ken u jáan jutsʼuba utiaʼal maʼ u yúuchul loob tiʼ. Jeʼex le máakaʼ toʼon xaneʼ antes u chíikpajal baʼax kʼaas teʼ televisión wa teʼ Internetoʼ unaj k-tuklik tuʼux kun tsʼíitil k-áalkab; bey xan unaj k-beetik antes u chíikpajal junpʼéel baʼax yaan yil yéetel le apóstataʼoboʼ. Wa k-preparartikba desde anteseʼ yaan u béeytal k-kanáantikba, beyoʼ maʼ tun xuʼulul k-meyajtik Dios yéetel yaan u yantaltoʼon junpʼéel kuxtal limpio tu táan (Sal. 101:3; 1 Tim. 4:12).

19. ¿Baʼax utsil kun antaltoʼon wa k-kanáantik le baʼaxoʼob tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ?

19 Tuláakloʼon unaj k-kanáantik le baʼaxoʼob tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼon tumen Diosoʼ. Tsʼoʼok u chaʼik k-kʼaj óoltik le jatsʼuts baʼaloʼob ku kaʼansik le Bibliaoʼ yéetel tsʼoʼok xan u kʼubéentiktoʼon ka k-kaʼans tiʼ uláakʼ máakoʼob. Wa k-beetkeʼ maʼ tun chiʼichnaktal k-conciencia, yaan u yantal u biilal k-kuxtal yéetel yaan u kiʼimaktal k-óol tumen yaan k-áantik uláakʼ máakoʼob u kʼaj óoltoʼob Jéeoba. Yéetel u yáantaj Jéeobaeʼ yaan u béeytal k-kanáantik le baʼax tsʼoʼok u kʼubéentaʼaltoʼonoʼ (1 Tim. 6:12, 19).

KʼAAY 127 Le kuxtal unaj in biskoʼ

^ xóot’ol 5 Jéeobaeʼ tsʼoʼok u kaʼansiktoʼon u jaajil yéetel u kʼubéentmajtoʼon ka k-kaʼans tiʼ u maasil. Le xookaʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-tuʼubsik jach koʼoj u tojol le kaʼapʼéel baʼaloʼob u tsʼaamajtoʼon Jéeobaoʼ.

^ xóot’ol 8 Kʼexaʼan u kʼaabaʼ.