Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Baʼaloʼob maʼalobtak ku kanaʼal tiʼ u kaʼa tsʼíib Samuel

Baʼaloʼob maʼalobtak ku kanaʼal tiʼ u kaʼa tsʼíib Samuel

U Tʼaan Jéeobaeʼ kuxaʼan

Baʼaloʼob maʼalobtak ku kanaʼal tiʼ u kaʼa tsʼíib Samuel

LE MÁAXOʼOB ku éejemtkoʼob u noj jalaʼachil Jéeobaeʼ, ¿jach wa ku tsʼoʼokbeskoʼob tu chúukaʼanil u leyoʼob? Utúul máak chúukaʼan u yóol u meyajt Dioseʼ, ¿ku beetik wa mantatsʼ baʼax toj tu táan Dios? ¿Bix le máak ku lúubul utsil tiʼ Diosoʼ? (1 Samuel 13:14.) U kaʼa tsʼíib Samueleʼ, ku núukik le kʼáatchiʼobaʼ.

U kaʼa tsʼíib Samueleʼ, tsʼíibtaʼab tumen Gad yéetel Natán, kaʼatúul profetaʼob jach tu bisubaʼob yéetel David u reyil kaʼach Israel. * Le libroaʼ tsʼoʼoksaʼab u tsʼíibtaʼal óoliʼ tu jaʼabil 1040 táanil tiʼ u taalbal Cristo, tu kʼiiniloʼob jach taʼaytak u tsʼoʼokol u reinar David. Le libroaʼ maases ku tʼaan tiʼ u kuxtal David yéetel tiʼ bix úuchik u bisikuba yéetel Jéeoba. Ku tʼaan xan tiʼ bix úuchik u yantal jeetsʼelil tiʼ upʼéel luʼum tuʼux sen yanchaj baʼateltáambaloʼob, tu yáanal u nuʼuktaj utúul rey maʼ saajkiʼ. Lelaʼ upʼéel jatsʼuts tsikbal ku kʼuchul tu puksiʼikʼal máak.

«U AJAWIL DAVIDEʼ, XIʼIK U BIN U [CHʼAʼIK U] MUUKʼ»

(2 Samuel 1:1–10:19)

Le bix tu yuʼubiluba David ka tu yojéeltaj tsʼoʼok u kíimil Saúl yéetel Jonataneʼ, tu yeʼesaj u yaabiltmoʼob yéetel u yaabiltmaj Jéeoba. Maʼ úuch tiʼ leloʼ, Davideʼ kʼuch u beetuba reyil tu kaajil Hebrón, utiaʼal u gobernartik u tribui Judá. Is-boset, u iijo Saúleʼ, beetaʼab reyil yóokʼol uláakʼ u tribuiloʼob Israel. «U ajawil Davideʼ, xiʼik u bin u [chʼaʼik u] muukʼ», ka máan túun siete jaʼaboʼob kaʼa tak táankocheʼ káaj u gobernar yóokʼol tuláakal u kaajil Israel (2 Samuel 5:10).

Davideʼ tu chʼaʼaj u kaajil Jerusalén tiʼe jebuseoʼob utiaʼal u pʼáatal u noj kaajil u reinooʼ. Le yáax ka tu yóotaj David u bis u baʼascheʼil le núuptʼaan tu kaajil Jerusalenoʼ maʼ béeychaj u kʼujskiʼ. Baʼaleʼ, u kaʼatéen ka tu biseʼ tu kʼujsaj, Davideʼ jach kiʼimakchaj u yóoleʼ ka tak óokʼotnaji. Jéeobaeʼ túuneʼ tu beetaj upʼéel núuptʼaan yéetel David utiaʼal upʼéel reino. Dioseʼ mantatsʼ tu yáantaj David le oʼolal páajchaj u tsʼáanchaʼatik le máaxoʼob pʼekmiloʼ.

U núukil kʼáatchiʼob:

2:18. ¿Baʼaxten u kʼaabaʼ Sarvia wa Zeruyá u maamaʼob Joab, Abisai yéetel Asael ku chʼaʼachiʼitaʼal ich le Bibliaoʼ? Teʼ tsʼíiboʼob ich Ebreooʼ, ken úuchuk tʼaan tiʼ u chʼiʼibal wa máaxeʼ maases ku chʼaʼachiʼitaʼal u kʼaabaʼ le taatatsiloʼ. Maʼ xaaneʼ u yíicham Sarviaeʼ, jach táankelem ka kíimi wa yaan baʼax oʼolal maʼ tu náajaltaj u tsʼíibtaʼal u kʼaabaʼ ichil le Bibliaoʼ. Maʼ xaan xaneʼ ku chʼaʼachiʼitaʼal Sarvia tumen láakʼtsilil tiʼ David (1 Crónicas 2:15, 16). Ichil le Bibliaoʼ chéen utéen ku chʼaʼachiʼitaʼal u taata le óoxtúul xiʼipalaloʼobaʼ, le tuʼux ku yaʼalik mukaʼab Asael tu muknal u taata tu kaajil Belenoʼ (2 Samuel 2:32).

5:1, 2. ¿Jaypʼéel jaʼab kíimsaʼak Is-boset ka beetaʼab reyil David yóokʼol tuláakal u kaajil Israel? Is-boseteʼ káaj u gobernar kaʼapʼéel jaʼab kíimik Saúl, teʼ kʼiinoʼob xanoʼ Davideʼ káaj u gobernar tu kaajil Hebrón. Teʼ kaajaʼ Davideʼ gobernarnaj siete jaʼaboʼob kaʼa tak táankoch. Maʼ úuch beetaʼak reyil yóokʼol tuláakal u kaajil Israeleʼ, tu máansaj u reino tu kaajil Jerusalén. Bey túunoʼ máan óoliʼ cinco jaʼaboʼob kíimsaʼak Is-boset ka beetaʼab reyil David yóokʼol Israel (2 Samuel 2:3, 4, 8-11; 5:4, 5).

8:2. ¿Jaytúul moabitaʼob kíim ka baʼatelnajoʼob yéetel Israel? Utiaʼal u yilkoʼob jaytúuleʼ, pʼisbil tu beetoʼob, maʼ xokbiliʼ. Maʼ xaaneʼ Davideʼ tu yaʼalaj ka jaylak tu tsoolol le moabitaʼob teʼ luʼumoʼ. Ku tsʼoʼokol túuneʼ ka tu pʼisoʼob yéetel suum. Kaʼa jaats tiʼ le pʼisaʼaboʼoboʼ kíimsaʼaboʼob, u jaatseʼ maʼ kíimsaʼabiʼ.

Baʼaxoʼob ku kaʼansiktoʼon:

2:1; 5:19, 23. Táanil tiʼ u bin kajtal David tu kaajil Hebroneʼ tu kʼáataj tiʼ Jéeoba baʼax unaj u beetik bey xan táanil tiʼ u bin baʼateʼel yéetel le máaxoʼob pʼekmiloʼ. Toʼoneʼ táanil tiʼ k-chʼaʼatuklik k-beetik wa baʼaxeʼ kʼaʼabéet k-kaxtik u yáantaj Jéeoba.

3:26-30. U sutik máak kʼaasil upʼéel baʼax ku beetaʼal tiʼeʼ ku taasik yaʼab talamil (Tiʼ Romailoʼob 12:17-19).

3:31-34; 4:9-12. Davideʼ maʼ tu pʼektaj le máaxoʼob pʼektoʼ mix tu sutaj kʼaasil baʼaxoʼob beetaʼab tiʼiʼ.

5:12. Maʼ unaj u tuʼubultoʼoneʼ, Jéeoba kaʼanskoʼon utiaʼal ka k-beet baʼax maʼalob yéetel letiʼ áantkoʼon utiaʼal ka k-natsʼba tu yiknal.

6:1-7. Kex maʼ kʼaas kaʼach ka u bis David u baʼascheʼil le núuptʼaan tu kaajil Jerusalenoʼ, le bix úuchik u yáax biskoʼ maʼ jeʼex u yaʼalik u ley Jéeobaeʼ, le oʼolal maʼ páajchaj u kʼuskiʼ (Éxodo 25:13, 14; Números 4:15, 19; 7:7-9). Le baʼax úuch tiʼ Uza ka tu machaj u baʼascheʼil le núuptʼaan utiaʼal maʼ u lúubuloʼ, tu chíikbeseʼ kex maʼalob baʼax ku tuklik u beetik máakeʼ, baʼaleʼ maʼ tu beetik u kʼexpajal le baʼax ku yaʼalik u ley Diosoʼ.

6:8, 9. Davideʼ ka tu yilaj tsʼoʼok u kíimil Uzaeʼ sen kʼuuxilnaji, tsʼoʼoleʼ ka tu sen chʼaʼaj saajkil, maʼ xaaneʼ tu yaʼalaj Jéeoba beet u kíimil Uza. Toʼoneʼ mix utéen unaj k-aʼalik wa Jéeoba beetik u bin kʼaasil tiʼ le máaxoʼob maʼatech u tsʼoʼokbeskoʼob u Tʼaanoʼ.

7:18, 22, 23, 26. Le kabal óolal tu yeʼesaj David, u jach kʼubik u yóol tiʼ Jéeoba yéetel úuchik u tsʼáaik nojbeʼenil tiʼ u kʼaabaʼ Dioseʼ, ku yeʼesiktoʼon bix xan kʼaʼabéet k-beetik.

8:2. Ku béeychajal upʼéel profecía cuatrocientos jaʼaboʼob aʼalaʼak (Números 24:17). Le baʼax ku yaʼalik Diosoʼ ku béeychajal.

9:1, 6, 7. Davideʼ tu tsʼoʼokbesaj baʼax u yaʼalmaj. Toʼon xaneʼ unaj k-tsʼoʼokbesik baʼax k-aʼalik.

JÉEOBAEʼ TU BEETAJ U TAAL TALAMIL TU YÓOKʼOL DAVID

(2 Samuel 11:1–20:26)

Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ David: «Bin in kaʼaj in beet u taal le kʼaas ichil a láakʼtsililoʼoboʼ, tu táan a wich bíin in tok a watan utiaʼal in kʼub tiʼ juntúul a láakʼtsiloʼob utiaʼal u múul chital tu x-yéetel tu píikʼ sáasilil kʼiin» (2 Samuel 12:11.) ¿Baʼax oʼolal tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ David lelaʼ? Tumen Davideʼ kʼebanchaj yéetel Betsabé wa Bat-seba. Kex yaachaj u yóol yoʼolal baʼax tu beetaj yéetel kex tu kʼáataj ka saʼatsaʼakeʼ, baʼaleʼ maʼ pʼáat maʼ u muʼyajiʼ.

Yáaxeʼ, u chaambal Betsabeiʼ, kíimij. Ka tsʼoʼokeʼ, Amnón, u yáax paal Davideʼ, kex maʼ u kʼáat Tamar, u yíitsʼineʼ, tu beetaj u chital tu yéetel. Absalón, uláakʼ utúul u sukuʼun Tamareʼ, jach kʼuuxchaj yoʼolal le baʼax úuchoʼ, ka tu kíimsaj Amnón. Ku tsʼoʼoleʼ, Absaloneʼ tu yilaj bix u lúubul utsil tiʼ yaʼab máakoʼob utiaʼal ka beetaʼak reyil tu kaajil Hebrón. Davideʼ yanji u púutsʼul tu kaajil Jerusalén. Absaloneʼ múul chilaj yéetel diez utúulal u yatan David pʼáatoʼob u kanáantoʼob le jalaʼach najoʼ. Ka tsʼoʼok u kíimsaʼal Absaloneʼ Davideʼ suunaj utiaʼal u beet u reyil. Utúul benjaminita ku kʼaabaʼtik Sebaeʼ, bin u baʼatelt David, baʼaleʼ teʼ baʼatelaʼ tiʼ kíim Sebaiʼ.

U núukil kʼáatchiʼob:

19:29. ¿Baʼaxten tsʼíikilnaj David ka tu yuʼubaj baʼax ku yaʼalik Mefi-boset? Ka tu yuʼubaj baʼax ku yaʼalik Mefi-boseteʼ Davideʼ tu yilaj maʼ jaaj baʼax aʼalaʼab tiʼ tumen Sibaiʼ (2 Samuel 16:1-4; 19:24-28). Maʼ xaaneʼ letiʼ beet u tsʼíikil David ka tu yaʼalaj maʼ u kʼáat u yuʼub mix baʼal uláakʼ tiʼ le baʼax úuchoʼ.

Baʼaxoʼob ku kaʼansiktoʼon:

11:2-15. Úuchik u tsʼíibtaʼal ich le Biblia u kʼebanoʼob Davidoʼ, ku yeʼesik jach tiʼ Dios u taal le Bibliaoʼ.

11:16-27. Wa k-lúubul tiʼ wa baʼax kʼebanileʼ maʼ unaj k-taʼakik jeʼex tu beetaj Davideʼ. Kʼaʼabéet k-aʼalik tiʼ Jéeoba yéetel k-kʼáatik áantaj tiʼ u nuxibiloʼob le múuchʼuliloʼ (Proverbios 28:13; Santiago 5:13-16).

12:1-14. Nataneʼ tu yeʼesaj bix unaj u yáantaj le nuxiboʼoboʼ. Wa ku lúubul wa máax tiʼ upʼéel kʼebaneʼ letiʼobeʼ unaj u yáantkoʼob utiaʼal ka u kaʼa natsʼuba yiknal Jéeoba, yéetel unaj u beetkoʼob jeʼex u páaʼtaʼal tiʼ utúul nuxibeʼ.

12:15-23. Davideʼ u yojel kaʼach táan u muʼyaj yoʼolal le baʼax tu beetoʼ le oʼolal páajchaj u aktáantik le talamiloʼob anchaj tiʼoʼ.

15:12; 16:15, 21, 23. Ka joʼopʼ u tuklaʼal Absalón unaj u beetikuba reyileʼ, Ahitofel, le máax tsol xikintik kaʼach Davidoʼ, tu sutaj u paach tiʼ Davideʼ ka tu nupuba yéetel Absalón utiaʼal u chʼaʼikoʼob le reino tiʼoʼ. Lelaʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ, kex sen yaan u naʼat máakeʼ wa maʼ kabal u yóol yéetel wa maʼ chúukaʼan u yaabilajeʼ mix baʼal u beelal.

19:24, 30. Mefi-boseteʼ tu kʼamaj yéetel kiʼimak óolal le utsil eʼesaʼab tiʼ tumen Davidoʼ yéetel tu éejemtaj le baʼax tu chʼaʼatuklaj u tsʼáaik David tiʼ Sibaoʼ. Toʼon xaneʼ le yaabilaj k-uʼuyik yoʼolal Jéeobaoʼ unaj u péekskoʼon k-beet tuláakal le baʼax ku chʼaʼatuklaʼal ichil u kaajaloʼ.

20:21, 22. Utúul máak jach yaan u naʼateʼ, jeʼel u tokik upʼéel kaaj utiaʼal maʼ u lúubul tiʼ talamileʼ (Eclesiastés 9:14, 15).

«ASAB MAʼALOB KA LÚUBUKOʼON TU KʼAB YUUMTSIL» (2 Samuel 21:1–24:25)

Óoxpʼéel jaʼab muʼyajtaʼab wiʼijil úuchik u kíimsaʼal yaʼab gabaonitaʼob tumen Saúl (Josué 9:15). Ka tsʼoʼokeʼ le gabaonitaʼob maʼ kíimsaʼaboʼoboʼ tu kʼáatoʼob ka kíimsaʼak u siete paalal Saúl. David túuneʼ tu kʼuboʼob tu kʼab le gabaonitaʼoboʼ, ka tsʼoʼokeʼ kʼáax jaʼ utiaʼal ka yanak baʼal jaantbil. Tsʼoʼoleʼ lúub xan kantúul nukuch filisteoʼob «tu kʼab David yéetel tu kʼab u nuukil u j-baʼateloʼob» (2 Samuel 21:22).

Davideʼ, kex maʼ aʼalaʼan tiʼeʼ, tu beetaj u xokaʼal jaytúul máakoʼob ku gobernartik. Ka tsʼoʼokeʼ Davideʼ, yaachaj u yóol yoʼolal le baʼax tu beetoʼ ka tiaʼalaj: «Asab maʼalob ka lúubukoʼon tu kʼab Yuumtsil» (2 Samuel 24:14). Jéeobaeʼ tu beetaj u báan kíimil 70.000 israelitaʼob. David túuneʼ bin u beet le baʼax aʼalaʼab tiʼ tumen Jéeobaoʼ ka xuʼul le báan kíimil tu luʼumil Israeloʼ.

U núukil kʼáatchiʼob:

21:9, 10. ¿Jaypʼéel mesoʼob tu kanáantaj Rispa u wíinklil u kaʼatúul paalal yéetel cinco tiʼ u yáabil Saúl kíimsaʼaboʼob tumen le gabaonitaʼoboʼ? Le siete máakoʼoboʼ kíimsaʼaboʼob «tu kʼiiniloʼob u káajbal u joʼochol cebada» —tu mesiloʼob marzo wa abril—, u wíinkliloʼobeʼ tiʼ pʼataʼab teʼ puʼuk tuʼux kíimsaʼaboʼoboʼ. Rispaeʼ bul kʼiin yéetel bul áakʼab tu kanáantaj u wíinklil le siete máakoʼobaʼ tak ka máan u kʼuuxil Jéeoba yéetel ka kʼáax jaʼ utiaʼal u yantal baʼal jaantbil. Maʼ suukaʼan u kʼáaxal jaʼ tu kʼiiniloʼob le jooch tu mesil octubreoʼ. Le oʼolaleʼ, maʼ xaaneʼ Rispaeʼ tu máansaj kex cinco wa seis meses tu kanáantik u wíinklil le siete máakoʼob kíimsaʼaboʼoboʼ. Ka tsʼoʼokeʼ Davideʼ tu beetaj u mukaʼal u baakel le máakoʼobaʼ.

24:1. ¿Baʼaxten upʼéel nojoch kʼeban úuchik u beetik David u xokaʼal jaytúul máakoʼob ku gobernartik? U xokaʼal jaytúul máakoʼob ku gobernartaʼaleʼ maʼ upʼéel kʼebaniʼ (Números 1:1-3; 26:1-4). Le Bibliaoʼ maʼatech u yaʼalik baʼax oʼolal tu beetaj David u xokaʼal le máakoʼoboʼ. Baʼaleʼ, 1 Crónicas 21:1 ku yaʼalikeʼ Satanás oks tu tuukul David u xokik le máakoʼoboʼ. Joab, u nojchil u soldadoʼob Davideʼ, u yojel kaʼach maʼ maʼalob baʼax ku tuklik u beetik le reyoʼ, baʼaleʼ kex tu yaʼalaj tiʼeʼ maʼ uʼuyaʼab u tʼaaniʼ.

Baʼaxoʼob ku kaʼansiktoʼon:

22:2-51. Le tʼaanoʼob tu tsʼíibtaj Davidaʼ, jach jatsʼuts u tsolik chéen Jéeoba u jaajil Dios, le oʼolal chéen tiʼ letiʼ unaj k-kʼubik óol.

23:15-17. Davideʼ jach nojoch baʼal u yilik kaʼach u ley Dios ku tʼaan tiʼ le kuxtal yéetel tiʼ le kʼiʼikʼoʼ, le oʼolal maʼ tu yukʼaj le jaʼ taasaʼab tiʼoʼ. Toʼon xaneʼ unaj k-ilik nojoch baʼal tuláakal u leyoʼob Jéeoba.

24:10. Le maʼalob tuukul yaan kaʼach tiʼ Davidoʼ le péeks u kʼáat tiʼ Jéeoba ka saʼatsaʼak u siʼipil. ¿Yaan wa xan toʼon upʼéel maʼalob tuukul jeʼex le yanji tiʼ Davidoʼ?

24:14. Davideʼ ku oksaj óoltik kaʼach maas nojoch u chʼaʼa óotsilal Jéeoba tiʼ u chʼaʼa óotsilal wíinikoʼob. Toʼoneʼ, ¿bey wa xan k-oksaj óoltikoʼ?

24:17. Davideʼ jach yaachaj u yóol úuchik u muʼyaj u kaajal, tumen maʼ letiʼe kaaj lúub tiʼ kʼebanoʼ. Lelaʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ le máax ku lúubul tiʼ kʼebaneʼ, unaj u yaachajal u yóol yoʼolal le subtsilil tu taasaj tiʼe múuchʼuliloʼ.

Jeʼel u páajtal k-lúubul utsil tiʼ Dioseʼ

U kaʼatúul reyil Israeleʼ utúul máak «uts u yanil» tu táan Jéeoba (1 Samuel 13:14). Davideʼ mix juntéen tu yaʼalaj wa maʼ maʼalob u leyoʼob Jéeobaiʼ yéetel mantatsʼ tu tsʼoʼokbesaj. Ken lúubuk kaʼach tiʼ kʼebaneʼ ku kaxtik u yáantaj Jéeoba, ku kʼamik u tsolnuʼuktaʼal yéetel ku yutskíintik u kuxtal. Davideʼ jach chúukpaj u yóol u meyajt Dios. Wa k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ, ¿máasaʼ jach maʼalob ka k-kaxt u yáantaj Jéeoba jeʼex tu beetaj Davideʼ?

U kuxtal Davideʼ ku yeʼesikeʼ utúul máak ku éejemtik u noj jalaʼachil Jéeobaeʼ, ku kʼamik yéetel ku tsʼoʼokbesik u ley Jéeoba, lelaʼ tuláakloʼon jeʼel u páajtal k-beetkeʼ. ¡Jach k-tsʼáaik nib óolal tiʼ Jéeoba yoʼolal le maʼalob baʼaloʼob k-kanik tu kaʼa tsʼíib Samueloʼ! Le baʼaxoʼob tsʼíibtaʼan teʼ libroaʼ, kuxaʼan yéetel yaan u páajtalil (Tiʼ Hebreob 4:12).

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 4 Kex Samuel maʼ táakpaj utiaʼal u tsʼíibtaʼal le libroaʼ, baʼaleʼ ku bisik u kʼaabaʼ tumen upʼéeliliʼ rollo kaʼach yéetel le libro ku kʼaabaʼtik yáax tiʼ Samueloʼ. Le yáax libro xanaʼ óoliʼ tuláakal Samuel tsʼíibte.

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 30]

Davideʼ tu yeʼesaj kabal óolal tumen u yojel máax beet reyil

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

«Bin in kaʼaj in beet u taal le kʼaas ichil a láakʼtsililoʼoboʼ»

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

Betsabé

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

Tamar

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

Amnón

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

¿JEʼEL WA A WÓOTIK KA XÍIMBALTAʼAKECHEʼ?

Kex kuxaʼanoʼon tiʼ talam kʼiinoʼobeʼ, k-kanik tiʼ Dios, tiʼ u Reino yéetel tiʼ le baʼaxoʼob ken u beetoʼ jeʼel u taasiktoʼon kiʼimak óolaleʼ. Wa a kʼáat a wojéelt u maasileʼ wa xan a kʼáat ka tsʼaʼabaktech xook yéetel le Biblia minaʼan a boʼotikoʼ, tsʼíibnen tiʼ u najil meyaj tiʼ u j-jaajkunajoʼob Jéeoba (testigos de Jehová) teʼ direccionaʼ: La Torre del Vigía, A.R., Apartado Postal 896, 06002 México D.F., wa tiʼ jeʼel máakalmáak tiʼ le ku chíikpajal teʼ táan juʼun 2.