Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Maʼ k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsil

Maʼ k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsil

Maʼ k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsil

«Cristoeʼ j-kíim tu yoʼolal tuláakal, utiaʼal beyoʼ le máaxoʼob kuxaʼanoʼoboʼ maʼ u kuxtaloʼob chéen utiaʼal letiʼob.» (2 CORINTOILOʼOB 5:15.)

1, 2. ¿Baʼax túumben leyil péeks le yáax cristianoʼob u tsʼaʼob táanil u yutsil u maasiloʼ?

TU TSʼOOK áakʼab tu máansaj Jesús way Luʼumeʼ, le taʼaytak u tsʼáaik u kuxtal tu yoʼolal tuláakal máax ken u kʼub u yóol tiʼeʼ, tu yaʼalaj tiʼ u j-tsaypachoʼob yaʼab baʼaloʼob jach kʼaʼanantak. Tu yaʼalaj xan tiʼobeʼ ka u yeʼesoʼob upʼéel jatsʼuts modos kun chíikbesik máax u j-kaambaloʼob: «Kin tsʼáaik tiʼ teʼex le túumben aʼalmaj tʼaanaʼ: Yaabiltabaʼex ta baatsileʼex. Jeʼel bix in yaabiltmaʼexeʼ teʼexeʼ unaj a yaabiltkabaʼex ta baatsileʼex. Wa ka yaabiltkabaʼex ta baatsileʼexeʼ tuláakal yóokʼol kaab kun u kʼaj óolteʼ teʼexeʼ in j-kaambaleʼex» (Juan 13:34, 35).

2 Le jaajil cristianoʼob kaʼachoʼ unaj u yeʼeskoʼob yaabilaj yéetel u kaxkoʼob u yutsil u yéet cristianoiloʼob. Kʼaʼabéet tak u yóotik u kʼub u kuxtaloʼob tu yoʼolal u amigoʼob (Juan 15:13). ¿Tsʼoʼokbesaʼab wa tumen le yáax cristianoʼob le túumben leyaʼ? Tertuliano, utúul máax kuxlaj teʼ kaʼapʼéel siglooʼ tu tsʼíibtaj tu libro El apologético, le baʼaxoʼob ku yaʼalaʼal kaʼach tu yoʼolal le yáax cristianoʼoboʼ: «Ilawil bix u paklan yaabilkubaʼob [...]. Ilawil bix u yóotkoʼob kíimil tu yoʼolal u yéet cristianoiloʼob».

3, 4. 1) ¿Baʼaxten maʼ unaj k-tuukul chéen t-oʼolaliʼ? 2) ¿Baʼax ken il teʼ xookaʼ?

3 Toʼon xaneʼ, kʼaʼabéet k-paklan áantikbaʼex, utiaʼal beyoʼ k-tsʼoʼokbesik u ley Cristo (Galaciailoʼob 6:2). Baʼaleʼ, wa k-tuukul chéen t-oʼolaleʼ jeʼel u talamtal k-tsʼoʼokbesik le leyaʼ, jeʼel u talamtal xan k-yaabiltik Jéeoba yéetel tuláakal k-puksiʼikʼaleʼ, tuláakal k-óol, yéetel tuláakal k-naʼat, bey xan k-eʼesik yaabilaj tiʼ u maasil (Mateo 22:37-39). Tumen kʼeban wíinkoʼoneʼ séeb u chíinil k-tuukul chéen tiʼ toʼon; lelaʼ maas séeb u yúuchultoʼon wa táan k-máan tiʼ chiʼichnakiloʼob, tiʼ óotsilil bey xan wa k-ilik bey u tuukul k-éet xookoʼob wa k-éet meyajoʼob. Cada kʼiineʼ maas yaʼab máak ku tuukul chéen tu yoʼolal. Apóstol Pabloeʼ tiaʼalaj xaneʼ le máakoʼob teʼ kʼiinoʼobaʼ chéen u yutsiloʼob ken u kaxtoʼob (2 Timoteo 3:1, 2).

4 Le maʼ yaʼab u bin u tsʼoʼoksik u meyaj way luʼumeʼ, Jesuseʼ tʼaanaj tiʼ óoxpʼéel baʼal jeʼel u yáantik máak utiaʼal maʼ u tuukul chéen tiʼ letiʼeʼ, le baʼaloʼobaʼ jeʼel u keʼeteloʼob yéetel upʼéel tsʼaakeʼ. ¿Baʼax táakaʼan ichil le baʼaloʼobaʼ, yéetel baʼax utsil jeʼel k-jóoʼsik tiʼobeʼ?

Upʼéel jach maʼalob tsʼaak

5. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jesús tiʼ u j-kaambaloʼob le táan kaʼach u kʼaʼaytaj tu xamanil Galileaoʼ, yéetel baʼaxten jaʼakʼ u yóoloʼob?

5 Jesuseʼ táan kaʼach u kʼaʼaytaj tu xamanil Galilea, maʼ náach tiʼ Cesarea tiʼ Filipoiʼ. Kex tumen upʼéel jatsʼuts kúuchil maʼalob utiaʼal u jeʼelskuba wa u xíimbalkunsikuba máakeʼ Jesuseʼ maʼ le bin u beetiʼ, letiʼeʼ joʼopʼ u yaʼalik tiʼ u j-kaambaloʼobeʼ «yaan u bin Jerusalén, yéetel yaan u beetaʼal u sen mukʼyaj tumen u nuuktakiloʼob kaaj[,] u nuuktakil le j-kʼiinoʼoboʼ, yéetel u j-kaʼanbesajiloʼob le aʼalmaj tʼaanoʼ. Tu yaʼalaj tiʼobeʼ yaan u kíimsaʼal, baʼaleʼ yaan u kaʼa púut kuxtal tu yóoxpʼéel kʼiin» (Mateo 16:21). ¿Bukaʼaj wal úuchik u jaʼakʼal u yóol u j-kaambaloʼob yoʼolal lelaʼ? Tak teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ, letiʼobeʼ táan kaʼach u páaʼtkoʼob u tsʼáaik Jesús u Reino way luʼumeʼ (Lucas 19:11; Beetaʼanoʼob [Hechos] 1:6).

6. ¿Baʼaxten jach yaj úuchik u kʼeyaʼal Pedro tumen Jesús?

6 Teʼ súutukoʼ, Pedroeʼ «tu bisaj [Jesús] jumpáayil, ka joʼopʼ u yaʼalik u nuʼukul tiʼ, táan u yaʼalik: Yuumtsil, chʼaʼa tech óotsilil; jumpuliʼ maʼ u yúuchul tech lelaʼ». ¿Baʼax tu beetaj Jesús? «Tu sutubaeʼ ka tu yaʼalaj tiʼ Pedro: ¡Tselaba tin táan Satanás tumen techeʼ tʼóochpajlech in tiaʼal! Techeʼ maʼ ta tuukul jeʼel bix u tuukul Jajal Dioseʼ, baʼaleʼ ka tuukul jeʼel bix u tuukul máakoʼobeʼ». K-ilik túuneʼ, Jesús yéetel Pedroeʼ maʼ u takáaliliʼ bix u tuukuloʼobiʼ. Jesuseʼ yéetel kiʼimak óolal táan kaʼach u beetik baʼax aʼalaʼan tiʼ tumen Dios kex u yojel yaan u muʼyaj yéetel yaan u kíimil chʼuykíintaʼan tiʼ upʼéel cheʼ. Baʼaleʼ, le ka tiaʼalaj Pedro tiʼ Jesús «chʼaʼa tech óotsilil» táan kaʼach u yaʼalik tiʼeʼ ka u yil u tséeltik le muʼyajoʼob ken u máansoʼ. Kex Pedro u kʼáat u yutsil Jesús kaʼacheʼ, baʼaleʼ kʼeyaʼabi, tumen teʼ súutukoʼ tu chaʼaj u yokol u tuukul Satanás tiʼ, maʼ tuukulnaj «jeʼel bix u tuukul Jajal Dioseʼ», tuukulnaj «jeʼel bix u tuukul máakoʼobeʼ» (Mateo 16:22, LTN; Mateo 16:23).

7. Jeʼex u yaʼalik Mateo 16:24, ¿baʼax óoxpʼéel baʼal unaj u beetik u j-tsaypachoʼob Jesús?

7 Bejlaʼa xaneʼ, yaʼab máakoʼobeʼ ku tuukuloʼob jeʼex úuchik u jáan tuukul Pedrooʼ. Le yóokʼol kaabaʼ ku yeʼesik maas maʼalob ka u chʼaʼa óotsililtuba máak wa ka u yil u beetik baʼax maas maʼ talmiʼ. Baʼaleʼ, Jesuseʼ tiaʼalaj tiʼ u j-kaambaloʼobeʼ jumpuliʼ maʼ unaj u tuukuloʼob beyoʼ, baʼaxeʼ tiaʼalaj tiʼob: «Wa yaan máax u kʼáat u tsaypachteneʼ, maʼ u yóotikuba jumpuliʼ yéetel u chʼaʼa u cheʼil u mukʼyaj yéetel u tsaypachten mantatsʼ» (Mateo 16:24, NM). «Yéetel le tʼaanoʼobaʼ maʼ táan u yaʼalaʼal ka oksaj óoltaʼak Cristoiʼ, táan u yaʼalaʼal tiʼ máaxoʼob tsʼoʼok u yoksaj óoloʼobeʼ ka tuukulnakoʼob tiʼ tuláakal baʼax táakaʼan ichil u tsaypachtaʼal Cristo.» (The New Interpreterʼs Bible.) Letiʼe máaxoʼob oksaj óolnajaʼanoʼob kʼaʼabéet u beetkoʼob le óoxpʼéel baʼax tiaʼalaj Jesús teʼ versiculoaʼ. Koʼoneʼex xakʼaltik cada upʼéel.

8. ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal maʼ u yóotikuba máak jumpuliʼ?

8 Yáaxeʼ, maʼ unaj k-óotikba jumpuliʼiʼ. Le tʼaan ich griego ku suʼutul «maʼ u yóotikuba máak jumpuliʼeʼ» ku tsʼáaik naʼatbil u pʼatik máak juntséelil baʼax u kʼáat yéetel u kaxtik u yutsil u maasil. Maʼ u kʼáat u yaʼal wa chéen wa baʼax kʼiin ken k-tsʼáa paachil baʼax uts t-tʼaaniʼ, mix xan u kʼáat u yaʼal wa yaan u yutstal t-ich muʼyajiʼ. U kʼáat u yaʼaleʼ, tsʼoʼok u pʼáatal maʼ u yuumiloʼon k-kuxtaliʼ tumen tsʼoʼok k-kʼubik tiʼ Jéeoba (1 Corintoiloʼob 6:19, 20). Le oʼolaleʼ kuxaʼanoʼon utiaʼal Dios, maʼ chéen utiaʼal k-utsiliʼ. Maʼ k-óotikba jumpuliʼeʼ, u kʼáat xan yaʼaleʼ, k-chʼaʼatuklik beetik baʼax u kʼáat Dios kex ka talamchajaktoʼon yoʼolal le kʼeban yaan t-wíinkliloʼ. Le ka t-aʼalaj tiʼ Dios yaan k-meyajtik yéetel ka okjaʼanajoʼoneʼ t-eʼesaj táan k-kʼubikba k-meyajt chéen letiʼ. Teʼ kʼiin tak bejlaʼoʼ, k-beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal k-tsʼoʼokbesik ichil k-kuxtal le baʼax t-aʼaloʼ.

9. 1) Tu kʼiiniloʼob Jesuseʼ, ¿baʼax ku taal tu tuukul máak ken chʼaʼachiʼitaʼak u cheʼi le muʼyajoʼ? 2) ¿Bix jeʼel k-chʼaʼik u cheʼi le muʼyajeʼ?

9 U kaʼapʼéeleʼ, letiʼ u chʼaʼik máak u cheʼil u muʼyajoʼ. Tu kʼiiniloʼob Jesuseʼ, ken uʼuyaʼak u yaʼalaʼal u cheʼi muʼyajeʼ, ku taasik tu tuukul máak yaayaj óolalil, subtsilil yéetel kíimil. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ, maases ku meyaj utiaʼal u castigartaʼal le kʼasaʼan máakoʼoboʼ wa utiaʼal u chʼuykíintaʼal u kimen wíinkliloʼobiʼ. Le oʼolaleʼ, yéetel le tʼaanoʼobaʼ Jesuseʼ tu yeʼeseʼ u j-tsaypachoʼobeʼ unaj u páaʼtikoʼob ka chʼaʼapʼektaʼakoʼob wa tak ka kíimsaʼakoʼob, tumen letiʼobeʼ maʼ yóoʼkabiloʼobiʼ (Juan 15:18-20). Le baʼax k-kanik teʼ Bibliaoʼ ku jumpáaykuntikoʼon tiʼ u maasil máakoʼob, «le oʼolaleʼ ku tʼaanoʼob kʼaas» tiʼ toʼon (1 Pedro 4:4). Maʼ xaaneʼ, jeʼel u yaʼalaʼaltoʼon baʼaloʼob kʼaastak tuʼux k-meyaj, tuʼux k-xook wa ichil k-láakʼtsilil (Lucas 9:23). Baʼaleʼ k-óotik muʼyajte, tumen maʼ kuxaʼanoʼon chéen utiaʼal k-kaxtik utsiliʼ. Tak Jesuseʼ tiaʼalaj: «Kiʼ a wóoleʼex le ken poʼochʼokeʼex tumen máakoʼob, ken beetaʼak tiʼ teʼex baʼaloʼob kʼaastak, bey xan ken líikʼesaʼak ta wóokʼoleʼex tuláakal tuusoʼob tin woʼolal. Kiʼichajak a wóoleʼex, tumen bíin a kʼameʼex jumpʼéel nojoch boʼolal teʼ j-kaʼanoʼ» (Mateo 5:11, 12). U jaajileʼ, baʼax maas kʼaʼanan k-tiaʼaleʼ k-lúubul utsil tiʼ Jéeoba.

10. ¿Baʼax táakaʼan ichil u tsaypachtaʼal Jesús mantatsʼ?

10 U yóoxpʼéel baʼal unaj k-beetik aʼalaʼab tumen Jesuseʼ, k-tsaypachtik mantatsʼ. Le Diccionario expositivo de palabras del Antiguo y del Nuevo Testamento exhaustivo, tiʼ W. E. Vine, kiaʼalikeʼ le tʼaan «tsaypachoʼ» u kʼáat u yaʼal u láakʼintaʼal wa máax, wa u «xíimbal máak tiʼ le bej tsʼoʼok u xíimbaltkoʼ». Tu yáax tsʼíibil Juan 2:6 k-xokik: «Le máax ku yaʼalik nuupul yanil yéetel Jajal Dioseʼ unaj u kuxtal jeʼel bix kuxlajik Jesucristoeʼ». ¿Bix úuchik u kuxtal Jesús? Letiʼeʼ maʼ tu yilaj u kaxtik chéen u yutsiliʼ, tumen u yaabiltmaj u Taata yéetel u j-tsaypachoʼob. Apóstol Pabloeʼ tiaʼalaj: «Mix Cristo j-lúub utsil chéen tu táan letiʼiʼ» (Romailoʼob 15:3). Kex tu yuʼububa kaʼanaʼan yéetel wiʼijeʼ tu tsʼáa táanil u yutsil uláakʼ máakoʼob maʼ u yutsil letiʼiʼ (Marcos 6:31-34). Tsʼoʼoleʼ, tu tsʼáaj xan u yóol u kaʼans yéetel u kʼaʼayt u Reino Dios. ¿Maʼ wa bey unaj k-tsʼáaik k-óol kʼaʼayt le maʼalob péektsil yéetel k-kaʼansik tiʼ tuláakal máak le baʼaxoʼob tiaʼalaj Cristooʼ? (Mateo 28:19, 20.) Yéetel tuláakal baʼax tu beeteʼ Cristoeʼ tu yeʼesajtoʼon baʼax unaj k-beetik, unaj k-kuxtal «jeʼel bix kuxlajik letiʼoʼ» (1 Pedro 2:21).

11. ¿Baʼaxten maʼ unaj k-óotikba jumpuliʼ, k-chʼaʼik u cheʼil k-mukʼyaj yéetel k-tsaypachtik Cristo mantatsʼ?

11 Jeʼex tsʼoʼok k-kankoʼ, maʼ unaj k-óotikba jumpuliʼ, kʼaʼabéet k-chʼaʼik u cheʼil k-muʼyaj yéetel unaj k-tsaypachtik Cristo mantatsʼ. Wa k-beetik beyoʼ, maʼ ken k-tuukul chéen t-oʼolal, bey ka k-ukʼ u tsʼaakik le veneno talamkúuntik k-eʼesik yaabilaj tiʼ u maasiloʼ. Tsʼoʼoleʼ, Jesuseʼ tiaʼalaj: «Le máax u kʼáat u tok u kuxtaleʼ, bíin u sate: baʼaleʼ le máax ku satik u kuxtal tin woʼolaleʼ, bíin u toke. Tumen ¿[b]aʼax u biil[al] tiʼ máak wa ku náajaltik tuláakal yóokʼol kaab ku tsʼoʼokoleʼ ku saʼatal u [kuxtal]? ¿Wa bukaʼaj jeʼel u boʼotik máak tu yoʼolal u [kuxtaleʼ]?» (Mateo 16:25, 26).

Maʼ tu páajtal k-meyajtik kaʼatúul tsʼuuloʼob

12, 13. 1) ¿Baʼax chiʼichnakkúuntik kaʼach le táankelem máak tu natsʼuba tʼaan yéetel Jesusoʼ? 2) ¿Baʼax aʼalaʼab tiʼe táankelem máak tumen Jesusoʼ, yéetel baʼaxten?

12 Maʼ úuch u yaʼal Jesús tiʼ u j-kaambaloʼob u kʼaʼananil maʼ u yóotkubaʼobeʼ, utúul táankelem máak jach ayikʼaleʼ tu natsʼuba tu yiknaleʼ ka tiaʼalaj tiʼ: «Utsil j-kaʼanbesaj ¿baʼax maʼalob meyaj unaj in beetik utiaʼal ka yanakten kuxtal minaʼan u xuul?». Jesuseʼ tu yaʼalaj tiʼeʼ ka u tsʼoʼokbes u Ley Dios, tsʼoʼoleʼ ka tiaʼalaj wa jaypʼéel tiʼiʼ. Le táankelem máakoʼ tu yaʼalaj tiʼ: «Paliliʼen ka joʼopʼ in tsʼoʼokbesik tuláakal lelaʼ». Maʼ xaaneʼ, jach tu jaajil táan kaʼach u yilik u tsʼoʼokbesik le Leyoʼ. Le oʼolaleʼ tu kʼáataj: «¿Baʼax u bin ten?». Jesús túuneʼ tiaʼalaj tiʼeʼ ka u beet upʼéel baʼal jach maʼalob: «Wa a kʼáat utsil chúukaʼantaleʼ, xeen, kon baʼax yaan techeʼ ka a tsʼáa tiʼ le óotsiloʼoboʼ; bey túunoʼ bíin yanak tech ayikʼalil teʼ j-kaʼanoʼ; ku tsʼoʼokoleʼ koʼoten ka a tsaypachten» (Mateo 19:16-21).

13 Jesuseʼ tu yileʼ utiaʼal ka u jach kʼub u yóol le táankelem máak u meyajt Jéeobaoʼ kʼaʼabéet u luʼsik tu kuxtal upʼéel baʼal chiʼichnakkúuntik: u ayikʼalil. U jaajil j-tsaypachoʼob Cristoeʼ, maʼ tu páajtal u meyajtkoʼob kaʼatúul tsʼuuloʼob. Maʼ tu páajtal u meyajtkoʼob Dios wa táan u meyajtikoʼob taakʼin (Mateo 6:24). Letiʼobeʼ kʼaʼabéet u chʼikik u paakatoʼob chéen tiʼ u meyajtkoʼob Dios (Mateo 6:22). U tsʼáaik baʼax yaan tiʼ máak tiʼ le óotsiloʼoboʼ ku yeʼesik táan u tsʼáaik táanil u yutsil u maasil. Wa ku beet kaʼach lelaʼ, le táankelem ayikʼal máakoʼ yaan u muchʼkíintik ayikʼaliloʼob teʼ kaʼanoʼ, yaan xan u kuxtal minaʼan u xuul tsʼoʼoleʼ yaan xan u gobernar kaʼach yéetel Jesús teʼ kaʼanoʼ. Baʼaleʼ le táankelem máakoʼ maʼ tu yóotaj u xul u kaxtik chéen u yutsiliʼ. Le ka tu yuʼubaj le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ «okʼomchaj u yóoleʼ ka j-biniʼ, tumen jach yaʼab u ayikʼalil» (Mateo 19:22). Baʼaleʼ, yanchaj máaxoʼob tsaypacht Jesuseʼ maʼ bey tu beetiloʼobiʼ.

14. ¿Baʼax tu beetaj le kantúul j-chuk kayoʼob le ka tʼaʼanoʼob tumen Jesusoʼ?

14 Kaʼapʼéel jaʼab táanil tiʼ u tʼaan Jesús yéetel le táankelem máakoʼ tu tʼanaj kantúul j-chuk kayoʼob utiaʼal tsaypachtik, u kʼaabaʼobeʼ Pedro, Andrés, Santiago yéetel Juan. Kaʼatúul tiʼ letiʼobeʼ táan kaʼach u chuk kayoʼob, yéetel le uláakʼ kaʼatúuloʼ táan kaʼach u yutskíintik u kʼáanil u chuk kayoʼob. Jesuseʼ tiaʼalajtiʼob: «Tsaypachteneʼexiʼ ka in beeteʼex j-chuk wíinikeʼex». Tu séebaʼanileʼ tu kantúulil tu pʼataj u meyajoʼobeʼ ka tu tsaypachtoʼob (Mateo 4:18-22).

15. ¿Baʼax tu beetaj utúul kiik utiaʼal u tsaypachtik Jesús?

15 Yaʼab cristianoʼob bejlaʼeʼ tsʼoʼok u beetkoʼob jeʼex tu beetil le kantúul j-chuk kayoʼoboʼ maʼ jeʼex tu beetil le táankelem máak ayikʼaloʼ. Tsʼoʼok u pʼatkoʼob paachil le ayikʼaliloʼob yéetel uláakʼ baʼaloʼob ku tsʼáaik le yóokʼol kaabaʼ utiaʼal ka páatak u meyajkoʼob Jéeoba. Utúul kiik ku kʼaabaʼtik Deboraheʼ, tiaʼalaj: «Yanten kaʼach 22 jaʼaboʼob ka tin chʼaʼatuklaj baʼax ken in beete. Tsʼoʼokaʼaniliʼ u máan seis meses joʼopʼok in xokik le Bibliaoʼ, yéetel in kʼáat kaʼach in kʼubimba in meyajt Jéeoba, baʼaleʼ in láakʼoʼobeʼ jach upuliʼ maʼ utstutʼaanoʼobiʼ. Tumen jach táaj ayikʼaloʼobeʼ ku tuklikoʼobeʼ wa ka in beetimba u j-jaajkunaj Jéeobaeʼ jeʼel in taasik subtsilil tiʼobeʼ, le oʼolaleʼ tu tsʼáajoʼobten upʼéel kʼiin utiaʼal in chʼaʼatuklik baʼax ken in yéeye: in kuxtal ich ayikʼalil wa in tsʼáaikimba tu tséel u jaajil. Tsʼoʼoleʼ, wa maʼatan in xulik in tʼaan yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeobaeʼ maʼ ken u tsʼaʼobten in erencia. Jéeobaeʼ tu yáanten in chʼaʼatukult in beetik baʼax maʼalob yéetel tu tsʼáaj ten u muukʼil utiaʼal in beetik. Tsʼoʼok u máan 42 jaʼaboʼob in jumpáaykuntimba in meyajt Jéeoba, yéetel maʼ yaachajak in wóol úuchik in beetikiʼ. In wilik maʼ in kuxtal chéen utiaʼal in kaxtik in wutsil yéetel chéen utiaʼal in kiʼimakkúuntik in wóoleʼ, tsʼoʼok u yáantken utiaʼal maʼ in wuʼuyik minaʼan u beelal in kuxtal, jeʼex u yuʼubikuba in láakʼoʼobeʼ. Teen yéetel in wíichameʼ tsʼoʼok k-áantik maas tiʼ cien máakoʼob u kʼaj óoltoʼob u jaajil. In tiaʼaleʼ, le máakoʼob tsʼoʼok k-áantikoʼobaʼ, maas yaan u tojoloʼob tiʼ tuláakal ayikʼalil». Yaʼabach j-jaajkunajoʼobeʼ bey xan u tuukuloʼoboʼ. ¿Kux túun teech?

16. ¿Bix jeʼel u páajtal k-eʼesik maʼ táan k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsiliʼ?

16 Yaʼab tiʼ u j-jaajkunajoʼob Jéeoba teʼ kʼiinoʼobaʼ tsʼoʼok u beetik u j-táanilkunsajiloʼob, tumen maʼ u kʼáatoʼob kuxtal chéen utiaʼal u kaxtik u yutsiloʼobiʼ. Uláakʼ j-jaajkunajoʼobeʼ maʼ tu páajtal u beetik u j-táanilkunsajiloʼob, baʼaleʼ ku jach tsʼáaik u yóoloʼob teʼ meeyjil kaʼansaj, jeʼex u beetik le j-táanilkunsajoʼoboʼ. Yaʼab taatatsiloʼobeʼ bey xan u beetkoʼoboʼ, ku jóoʼskoʼob yaʼab súutukil utiaʼal u kaʼansik tiʼ u paalal baʼax u kʼáat Dios. K-ilik túuneʼ, jejeláas bix jeʼel k-eʼesik táan k-tsʼáaik táanil le Reino ichil k-kuxtaloʼ (Mateo 6:33).

¿Baʼax yaabilajil túulchʼintkoʼon?

17. ¿Baʼax péekskoʼon utiaʼal k-meyajtik Jéeoba yéetel k-tsaypachtik Cristo?

17 Maʼ chéen chʼaʼabil u yeʼesik máak le yaabilaj ku kaxtik u yutsil u maasiloʼ. Baʼaleʼ tuukulnakoʼon tiʼ le baʼax péekskoʼonoʼ. Pabloeʼ tiaʼalaj: «U yaakunaj Cristo ku beetik k-tuklik lelaʼ[,] wa juntúul máak kíim tu yoʼolal tuláakaleʼ, bey túunoʼ tuláakal kimenoʼob. Cristoeʼ j-kíim tu yoʼolal tuláakal, utiaʼal beyoʼ le máaxoʼob kuxaʼanoʼoboʼ maʼ u kuxtaloʼob chéen utiaʼal letiʼob, baʼaleʼ ka kuxlakoʼob tu yoʼolal letiʼ, máax kíim yéetel kaʼapúut kuxlaj tu yoʼolaloʼob» (2 Corintoiloʼob 5:14, 15). K-ilik túuneʼ, u yaabilaj Cristo túulchʼinkoʼon utiaʼal maʼ k-kuxtal chéen utiaʼal k-utsil. ¡Jach túun táaj yaan u muukʼ le baʼax péekskoʼonoʼ! Bey tumen Cristo kíim t-oʼolaleʼ, ¿máasaʼ k-uʼuyik kʼaʼabéet k-kuxtal utiaʼal letiʼ? Le yaabilaj tu yeʼesajtoʼon Dios yéetel Jesusoʼ le péekskoʼon kʼub k-kuxtal utiaʼal k-meyajtik Jéeoba yéetel k-tsaypachtik Cristo (Juan 3:16; 1 Juan 4:10, 11).

18. ¿Baʼax utsil ken k-kʼam ikil k-kuxtal utiaʼal k-meyajtik Jéeoba?

18 ¿Yaan wa túun utsil ken k-kʼam ikil k-kuxtal utiaʼal k-meyajtik Jéeoba? Le ka lukʼ tu yiknal Jesús le táankelem máak ayikʼaloʼ, Pedroeʼ tu yaʼalaj tiʼ Jesús: «Yuumtsil toʼoneʼ t-pʼataj tuláakal baʼax yaan toʼoneʼ ka j-taaloʼon ta paach. ¿Baʼax túun kun antal toʼon?» (Mateo 19:27). U jaajileʼ, Pedro yéetel le uláakʼ apostoloʼoboʼ tu tsʼáajoʼob táanil u meyajkoʼob Dios maʼ chéen u kaxtik yutsiloʼobiʼ. ¿Baʼax túun ken u kʼamoʼob? Jesuseʼ tu yaʼalaj yaan u yantaltiʼob u nojbeʼenil u gobernaroʼob tu yéetel teʼ kaʼanoʼ (Mateo 19:28). Ka tsʼoʼokeʼ tiaʼalaj baʼax ken u kʼam tuláakal le máaxoʼob tsaypachtikoʼ: «Jeʼel máaxak ka u pʼat u yotoch, wa u sukuʼunoʼob, wa u kiikoʼob, wa u taata, wa u maama, wa u yatan, wa u paalaloʼob, wa u luʼumoʼob tin woʼolaleʼ wa tu yoʼolal le u maʼalob péektsilil le toksajiloʼ, yaan u kʼamik way yóokʼol le luʼum tiʼ le kʼiinoʼobaʼ ciento u téenel asab yaʼabil [...,] yéetel tiʼ le [...] luʼum ku taaloʼ yaan u kʼamik kuxtal minaʼan u xuul» (Marcos 10:29, 30). K-ilik túuneʼ maas yaʼab baʼax ken k-kʼam tiʼ le bukaʼaj t-pʼatoʼ. Le sukuʼunoʼob bey k-láakʼtsiloʼoboʼ, ¿maʼ wa maas maʼaloboʼob tiʼ jeʼel baʼalak tsʼoʼok k-pʼatik tu yoʼolal le Reinooʼ? ¿Tiʼ máax maas yanchaj kiʼimak óolal: tiʼ Pedro wa tiʼ le táankelem máak ayikʼaloʼ?

19. 1) ¿Baʼax jeʼel u maas taasiktoʼon kiʼimak óolaleʼ? 2) ¿Baʼax ken k-il tuláakʼ xookoʼ?

19 Yéetel baʼax tu yaʼalaj bey xan yéetel baʼax tu beeteʼ Jesuseʼ tu yeʼesaj maas ku taasik kiʼimak óolal u xupkuba máak tu yoʼolal u maasil, maʼ tiʼ u kaxtik chéen u yutsil máakiʼ (Mateo 20:28; Beetaʼanoʼob 20:35). Wa k-xulik kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsil yéetel wa k-tsaypachtik Cristo mantatsʼeʼ, yaan k-kuxtal ich kiʼimak óolal yéetel yaan u yantaltoʼon u alab óolalil k-kuxtal minaʼan u xuul. Ken k-xul k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik k-utsileʼ, ku kʼuchul pʼáatleʼ palitsiloʼon tiʼ Jéeoba, le oʼolaleʼ letiʼ k-Tsʼuul. ¿Baʼax utsiloʼob ku taasiktoʼon k-chaʼik palitsiltaʼal tumen Dios? ¿Bix jeʼel k-eʼesik táan k-kuxtal jeʼex utúul u palitsil Jéeobaeʼ? Tuláakʼ xookoʼ le ken k-ile.

¿Kʼajaʼan wa toʼon?

• ¿Baʼaxten maʼ unaj k-kuxtal chéen utiaʼal k-kaxtik utsiliʼ?

• ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal maʼ k-óotikba jumpuliʼ, k-chʼaʼik u cheʼil k-mukʼyaj yéetel k-tsaypachtik Cristo mantatsʼ?

• ¿Baʼax túulchʼinkoʼon utiaʼal maʼ k-kuxtal chéen utiaʼal k-utsil?

• ¿Baʼax utsil ken k-kʼam wa k-kuxtal utiaʼal k-meyajtik Jéeoba?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

¿Baʼax beet maʼ u tsaypachtaʼal Jesús tumen le táankelem máakoʼ?