Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Paalaleʼex, ¡kiʼikiʼtʼanteʼex Jéeoba!

Paalaleʼex, ¡kiʼikiʼtʼanteʼex Jéeoba!

Paalaleʼex, ¡kiʼikiʼtʼanteʼex Jéeoba!

«¡Kiʼikiʼtʼanteʼex Yuumtsil [...] kiʼikiʼtʼantaʼak tumen [...] xiiboʼob yéetel koʼoleloʼob, táankelemoʼob yéetel nuxiboʼob!» (SALMO 148:7, 10, 12.)

1, 2. 1) ¿Bey baʼaxoʼob u yojel le paalal maʼ tu chaʼabal u beetkoʼoboʼ? 2) ¿Baʼaxten maʼ unaj u kʼuuxil le paalal wa yaan baʼax maʼ tu chaʼabal u beetikoʼob tumen u taataʼoboʼ?

LE PAALALOʼOBOʼ u yojloʼob yaan baʼaloʼob maʼ tu chaʼabal u beetkoʼob tumen u taataʼob. Wa ka kʼáataʼaktiʼob baʼax maʼ tu chaʼabal u beetkoʼobeʼ, yaan u yaʼalikoʼob maʼ tu chaʼabal u máanoʼob yóoʼ bej tu juunaloʼob wa minaʼan u jaʼabil tiʼob, wa ku yaʼalaʼaltiʼob baʼax ora kʼaʼabéet u chitaloʼob wenel, wa jaypʼéel jaʼab unaj u yantaltiʼob utiaʼal u manejarkoʼob camión. Yaan kʼiineʼ, ku yuʼubikoʼob bey maʼatech u chaʼabal u beetikoʼob mix baʼaleʼ, tumen jeʼel baʼalak ka u kʼáatoʼobeʼ ku yaʼalaʼaltiʼob: «Páaʼt tak ken nojochchajkech».

2 Xiʼipal wa x-chʼúupal, techeʼ a wojel le baʼax maʼatech u chaʼabal a beetik tumen a taataʼobeʼ, ku beetkoʼob utiaʼal u kanáantikechoʼob, tumen ku tuklikoʼobeʼ letiʼ u maas maʼalobiloʼ. A wojel xaneʼ ku kiʼimaktal u yóol Jéeoba ken a beet le baʼax ku yaʼalaʼaltech tumen a taataʼoboʼ (Colosailoʼob 3:20). Baʼaleʼ, ¿yaan wa kʼiin ka wuʼuyik bey maʼ tu chaʼabal a kuxtal jeʼex utstatʼaaneʼ? ¿Ka tuklik wa bey maʼatech u chaʼabal a beetik mix upʼéel tiʼ le baʼaloʼob utstatʼaanoʼ? Maʼ xaaneʼ chéen teech tuklik beyoʼ. Bejlaʼeʼ táan u beetaʼal upʼéel baʼal maas jach kʼaʼanan tiʼ jeʼel baʼalak a kʼáat ka chaʼabak a beetkeʼ. ¿Ku chaʼabal wa túun a táakpajliʼ? Ku chaʼabal, tsʼoʼoleʼ letiʼe Dios yaan teʼ kaʼan aʼaliktech ka a beetoʼ.

3. ¿Tiʼ baʼax ku yaʼalik Jéeoba tiʼe paalal ka táakpajkoʼoboʼ?, yéetel ¿baʼax kʼáatchiʼiloʼob ken k-il u núukiloʼob?

3 ¿Tiʼ baʼax táan k-tʼaan? Ilawil baʼax ku yaʼalik le teksto yaan tu káajbal le xookaʼ: «¡Kiʼikiʼtʼanteʼex Yuumtsil [...] kiʼikiʼtʼantaʼak tumen [...] xiiboʼob yéetel koʼoleloʼob, táankelemoʼob yéetel nuxiboʼob!» (Salmo 148:7, 10, 12). Letiʼe jatsʼuts baʼax jeʼel u páajtal a beetkaʼ: a kiʼikiʼtʼantik Jéeoba. Techeʼ, ¿ku kiʼimaktal wa a wóol ikil u chaʼabal a beetik lelaʼ? Yaʼab paalaleʼ ku kiʼimaktal u yóoloʼob. Koʼoneʼex ilik óoxpʼéel kʼáatchiʼob utiaʼal k-ilik baʼaxten jach ku taasik kiʼimak óolal u beetaʼal le meyajaʼ. Yáaxeʼ, ¿baʼaxten unaj a kiʼikiʼtʼantik Jéeoba?; u kaʼapʼéeleʼ, ¿bix jeʼel a kiʼikiʼtʼantik jeʼex u kʼáateʼ? yéetel u yóoxpʼéeleʼ, ¿baʼax kʼiin unaj u káajal a kiʼikiʼtʼantik?

¿Baʼaxten unaj u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba?

4, 5. 1) Jeʼex u yaʼalik Salmo 148, ¿baʼax táan u beetaʼal teʼ kʼiinoʼobaʼ? 2) ¿Bix u páajtal u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba le baʼaxoʼob u beetmaj wa maʼatech u tʼaanoʼoboʼ?

4 Upʼéel baʼax oʼolal unaj u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeobaeʼ tumen letiʼ beetmail tuláakal baʼal. Le Salmo 148 bey u yeʼeskoʼ. Tukult lelaʼ: ¿bix jeʼel a wuʼuykaba wa ka náatsʼkech tu yiknal u múuchʼ máakoʼob táan u kʼaykoʼob upʼéel jatsʼuts kʼaayeʼ? Kux túun wa ka wuʼuyeʼ le baʼax ku kʼaykoʼoboʼ yaan yil yéetel baʼaloʼob a wojel jach kʼaʼanantak yéetel ku taaskoʼob kiʼimak óolal, ¿maʼ wa tu taaktal a kanik le kʼaay utiaʼal ka múul kʼaaynakech tu yéeteloʼoboʼ? Maʼ xaaneʼ tuláakloʼon jeʼel u taaktal k-táakpajal teʼ kʼaayoʼ. Le Salmo 148 ku yeʼesikeʼ táan xan u yúuchul upʼéel jach jatsʼuts kʼaay tuʼux jeʼel u páajtal a táakpajleʼ. Le salmoaʼ ku yaʼalikeʼ yaʼab máaxoʼob táan u múul kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeoba. Baʼaleʼ, jeʼex u bin a xokik le salmoaʼ yaan a wilik baʼaloʼob jeʼel u beetik u jaʼakʼal a wóoleʼ. ¿Bey baʼaxoʼobeʼ?

5 Yaʼab tiʼ le máaxoʼob ku yaʼalik le Salmo 148 ku kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeobaoʼ maʼatech u tʼaanoʼob yéetel maʼatech u tuukuloʼob. Jeʼex le Kʼiinoʼ, le Lunaoʼ, le eekʼoʼoboʼ, le nieveoʼ, le iikʼoʼ, le puʼukoʼoboʼ yéetel le kaʼanal jool luʼumoʼoboʼ ku kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba, baʼaleʼ ¿bix túun u beetkoʼob wa maʼatech u tʼaanoʼob? (Versiculoʼob 3, 8, 9.) Jeʼex u beetik le cheʼoboʼ, u baʼalcheʼiloʼob le kʼáaʼnáaboʼ yéetel le uláakʼ baʼalcheʼoboʼ (Versiculoʼob 7, 9, 10). ¿Tsʼoʼok wa a wilik bix jaʼtsil u tʼuubul le kʼiinoʼ wa bix jaʼtsil u yilaʼal le luna ichil le milesi eekʼoʼoboʼ? ¿Ku beetik wa a cheʼej a wilik bix u báaxal le baʼalcheʼoboʼ wa tsʼoʼok u beetik u jaʼakʼal a wóol u jaʼtsil upʼéel kúuchil? Wa beyoʼ techeʼ tsʼoʼok a «wuʼuyik» bix u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba tumen le baʼaxoʼob u beetmajoʼ. Tuláakal le baʼaxoʼob u beetmoʼ ku yeʼesiktoʼon chéen tiʼ letiʼ yaan tuláakal páajtalil, naʼat yéetel minaʼan uláakʼ máax jach ku yeʼesik yaabilaj jeʼex letiʼeʼ (Romailoʼob 1:20; Apocalipsis 4:11).

6, 7. 1) ¿Máaxoʼob ku yaʼalik le Salmo 148 ku kiʼikiʼtʼantikoʼob xan Jéeobaoʼ? 2) ¿Baʼax unaj u péekskoʼon kiʼikiʼtʼant Jéeoba? Ketej.

6 Le Salmo 148 ku tʼaan xan tiʼ wíinkoʼob yéetel tiʼ angeloʼob ku kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeoba. Le versículo 2 ku yaʼalikeʼ «u kajnáalil[oʼob] kaʼan», wa le angeloʼoboʼ, táan u kiʼikiʼtʼantikoʼob Dios. Teʼ versículo 11 ku yaʼalaʼal xan tiʼ le wíinkoʼob yaan páajtalil tiʼob jeʼex le reyoʼob yéetel jalaʼachoʼoboʼ ka xan u kiʼikiʼtʼantoʼob Jéeoba. Wa tak le angeloʼob ku kiʼimaktal u yóoloʼob ikil u kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeobaeʼ, ¿máaxoʼon toʼon ka k-aʼal maʼatan k-kiʼikiʼtʼantik Jéeoba? Xiʼipal wa x-chʼúupal, teʼ versiculoʼob 12 yéetel 13 ku yaʼalaʼaltech ka kiʼikiʼtʼant Jéeoba jeʼex u beetaʼal tumen tuláakal le máaxoʼob táan u kiʼikiʼtʼantkoʼoboʼ. Techeʼ, ¿ku taaktal wa a beetik lelaʼ?

7 Koʼox aʼalikeʼ utúul a amigoeʼ jach u yojel u beet upʼéel baʼal, maʼ xaaneʼ jach maʼalob u báaxal, jach maʼalob u dibujar wa jach u yojel paax. ¿Maʼ wa tu taaktal a tsikbaltik tiʼ a familia yéetel tiʼ uláakʼ a amigoʼob baʼaxoʼob u yojel u beete? Máasaʼ jeʼeleʼ. K-kʼaj óoltik xan baʼax tsʼoʼok u beetik Jéeobaeʼ jeʼel u beetik u taaktal k-tsikbaltik tiʼ u maasileʼ. Jeʼex, le Salmo 19:1, 2 ku yaʼalikeʼ «le kaʼanoʼoboʼ ku kʼaʼaytikoʼob u nojbeʼenil [Jéeoba]». Toʼon xaneʼ, ken tuukulnakoʼon tiʼ le nukuch baʼaloʼob u beetmaj Jéeobaoʼ, ku túulchʼinkoʼon ka xan k-tsikbalt tiʼ tuláakal máak baʼaxoʼob ku beetik.

8, 9. ¿Máakalmáak le kaʼapʼéel baʼax oʼolal u kʼáat Jéeoba ka k-kiʼikiʼtʼantoʼ?

8 Uláakʼ baʼax oʼolal unaj k-kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ tumen letiʼeʼ bey u kʼáat ka k-beetoʼ. ¿Baʼaxten? ¿Kʼaʼabéet wa tiʼ Dios ka kiʼikiʼtʼantaʼak tumen le kʼeban wíinikoʼoboʼ? Maʼatech. Kex tumen yaan kʼiin kʼaʼabéettoʼon ka kiʼikiʼtʼantaʼakoʼon utiaʼal k-uʼuyikba maʼalobileʼ, baʼaleʼ Jéeobaeʼ maas jach kaʼanal tiʼ toʼon (Isaías 55:8). Letiʼeʼ maʼ kʼaʼabéet u kiʼikiʼtʼantaʼal utiaʼal u yuʼubikuba maʼalobiliʼ, tumen u yojel minaʼan uláakʼ jeʼex letiʼeʼ (Isaías 45:5). Kex beyoʼ, u kʼáat ka k-kiʼikiʼtʼante yéetel utstutʼaan ka k-beete. Koʼoneʼex ilik kaʼapʼéel baʼax oʼolal u kʼáat ka k-kiʼikiʼtʼante. Yáaxeʼ tumen u yojel ku kʼaʼabéettaltoʼon k-kiʼikiʼtʼantik, tumen le bix u beetmiloʼonoʼ kʼaʼabéet k-meyajtik letiʼ utiaʼal ka yanaktoʼon kiʼimak óolal (Mateo 5:3). Jéeobaeʼ ku kiʼimaktal u yóol ken u yil táan k-kiʼikiʼtʼantik jeʼex u kʼáat ka k-beetoʼ, jeʼex u kiʼimaktal u yóol a taataʼob ken u yiloʼob a jaantik le janal ku tsʼáaikoʼob techoʼ (Juan 4:34).

9 U kaʼapʼéel baʼax oʼolal kʼaʼabéet k-kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ, tumen letiʼeʼ u yojel yaan uláakʼ máakoʼob kʼaʼabéet u yuʼubikoʼob k-kiʼikiʼtʼantik. Apóstol Pabloeʼ tu tsʼíibtaj tiʼ le táankelem Timoteo le tʼaanoʼobaʼ: «Kanáantaba teech yéetel kanáant baʼax ka kaʼansik, jéetsʼel pʼáaten xan tiʼ tuláakal. Wa ka beetik lelaʼ, bíin a tokaba teech yéetel bíin a tok xan le máaxoʼob uʼuyikechoʼ» (1 Timoteo 4:16). Teech xaneʼ, ken a kaʼans u jaajil tiʼ u maasileʼ táan a kiʼikiʼtʼantik Jéeoba yéetel táan xan a tsʼáaiktiʼob u páajtalil utiaʼal u maas kʼaj óoltkoʼob yéetel utiaʼal ka yanak le kuxtal minaʼan u xuul tiʼoboʼ (Juan 17:3).

10. ¿Baʼax uláakʼ péekskoʼon k-kiʼikiʼtʼant Jéeoba?

10 Yaan uláakʼ baʼax oʼolal kʼaʼabéet k-kiʼikiʼtʼantik Jéeoba. Kʼaʼajaktech le a amigo tiʼ le yáax tʼaanajoʼoneʼ. Wa ka wuʼuyik táan u yaʼalaʼal baʼaloʼob maʼ jaajtak tu yoʼolaleʼ, ¿máasaʼ yaan a tʼaan tu yoʼolal utiaʼal a weʼesik maʼ jaaj le baʼax ku yaʼalaʼaloʼ? Tiʼ Jéeoba xaneʼ mantatsʼ ku yaʼalaʼal baʼaloʼob maʼ jaajtak tumen le wíinikoʼoboʼ (Juan 8:44; Apocalipsis 12:9). Le oʼolaleʼ, toʼon xan k-yaabiltmeʼ ku taaktal k-tʼaan utiaʼal k-aʼalik maʼ jaaj le baʼax ku yaʼalaʼal tu yoʼolaloʼ. Techeʼ, ¿a kʼáat wa a weʼes a yaabilmaj yéetel ka tsʼáaik nib óolal tiʼ Jéeoba bey xan a weʼes a tsʼaamaba tu tséel, maʼ tu tséel Satanás, le máax pʼekmiloʼ? Tuláakal lelaʼ, jeʼel u páajtal a beetik wa ka kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ. Baʼaleʼ ¿bix jeʼel a kiʼikiʼtʼantkeʼ?

Bix úuchik u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba tumen jujuntúul paalaloʼob

11. ¿Máaxoʼob ku yaʼalik le Biblia eʼesik tak le paalaloʼob jeʼel u páajtal u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba jeʼex utstutʼaanoʼ?

11 Le Bibliaoʼ ku yeʼesikeʼ le paalaloʼoboʼ jeʼel u páajtal u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba jeʼex utstutʼaaneʼ. Jeʼex utúul chan x-chʼúupal palitsiltaʼab tumen le sirioboʼ, maʼ tu chʼaʼaj saajkil u tʼaan yoʼolal Eliseo, u profeta Jéeobaiʼ. Yoʼolal le baʼax tu yaʼalaʼ beetaʼab upʼéel milagro, leloʼ tu beetaj u jach kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba (2 Reyes 5:1-17). Tu paalil Jesús xaneʼ maʼ tu chʼaʼaj saajkil u tʼaan tiʼ u Taataiʼ. Tiʼ tuláakal le baʼax tu beetaj Jesús tu paalileʼ, Jéeobaeʼ chéen upʼéel tu yéeyaj utiaʼal ka tsʼíibtaʼakiʼ: letiʼe yaan 12 jaʼaboʼob tiʼ Jesús le ka tu beetaj yaʼab kʼáatchiʼob tiʼ le máaxoʼob ku kaʼansajoʼob tu temploi Jerusalén yéetel le ka tu beetaj u jaʼakʼal u yóoloʼob tumen jach yaʼab baʼaloʼob u yojel tiʼ Dioseʼ (Lucas 2:46-49).

12, 13. 1) ¿Baʼax tu beetaj Jesús teʼ templo le maʼ yaʼab kʼiinoʼob u bin u kíimsaʼaloʼ, yéetel baʼax tu beetaj le máaxoʼob tu yiloʼob le baʼax tu beetoʼ? 2) ¿Bix tu yuʼubiluba Jesús ka tu yilaj táan u kiʼikiʼtʼantaʼal tumen le mejen paalaloʼoboʼ?

12 Le baʼaxoʼob tu beetaj Jesús ka nojochchajoʼ tu péeksaj le mejen paalal utiaʼal u kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeobaoʼ. Jeʼex ka tu beetaj «chíikulaloʼob» teʼ templo le maʼ yaʼab kʼiinoʼob u bin u kíimsaʼaloʼ. Tu jóoʼsaj le máaxoʼob tsʼoʼok u sutkoʼob le templo u kúuchil ookoloʼ yéetel tu tsʼakaj xan le chʼóopoʼoboʼ bey xan le móochoʼoboʼ. Tuláakal le máaxoʼob yanoʼob kaʼachoʼ, maases le máaxoʼob ku kaʼansajoʼob teʼ templooʼ, unaj kaʼach u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba yéetel Jesús. Baʼaleʼ, yaʼab tiʼ le máaxoʼob yanoʼob kaʼachoʼ maʼ tu beetoʼobiʼ. Kex tumen u yojloʼob túuxbil beetaʼabik Jesús tumen Dioseʼ tu chʼaʼajoʼob saajkil tiʼ u nuuktakiloʼob le kaajoʼ. Baʼaleʼ anchaj máaxoʼob tu kiʼikiʼtʼantajoʼob Jéeoba yéetel Jesús. ¿A wojel wa máaxoʼobiʼ? Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Baʼaleʼ u nuuktakil le j-kʼiinoʼob yéetel u j-kaʼambesajiloʼob le aʼalmaj tʼaanoʼ le ka tu yilajoʼob le chíikulaloʼob ku beetikoʼ, yéetel ka tu yuʼubajoʼob táan u yawatoʼob le mejen paalaloʼob teʼ [templo] táan u yaʼalikoʼob: ¡Nojbeʼenil tiʼ u Paal David! J-kʼuuxilnajoʼobeʼ ka tu yaʼalajoʼob tiʼ Jesús: ¿Táan a wuʼuyik baʼax ku yaʼalikoʼob leloʼobaʼ?» (Mateo 21:15, 16; Juan 12:42).

13 Le máaxoʼob ku kaʼansajoʼob teʼ templooʼ tu tukloʼob yaan u yaʼalaʼal tiʼe paalaloʼob tumen Jesús ka u maak u chiʼoboʼ. Baʼaleʼ ¿tu beetaj wa Jesús? Maʼatech, letiʼeʼ tu núukajtiʼob: «Táan in wuʼuyik. Baʼaleʼ ¿maʼ wa a xokmajeʼex le Kiliʼich Tsʼíib tuʼux ku yaʼalaʼal le baʼax ku yúuchulaʼ? Ku yaʼalik beyaʼ: ¡Ta beetaj u jóokʼol kiʼikiʼ kʼayoʼob tu chiʼ le mejen paalaloʼoboʼ yéetel tu chiʼ le ku chuʼuchoʼoboʼ!». K-ilik túuneʼ Jesús yéetel u Taataeʼ kiʼimakchaj yóoloʼob ka tu yiloʼob táan u kiʼikiʼtʼantaʼaloʼob tumen le mejen paalaloʼoboʼ. Le paalaloʼoboʼ tu beetoʼob le baʼax maʼ tu yóotaj u beet le nojoch máakoʼoboʼ. Le paalaloʼobaʼ tu naʼatoʼob máax Jesús. Tu yiloʼob u beetik chíikulaloʼob, tu yiloʼob jach nojoch u oksaj óolal tiʼ Dios yéetel bix u kaʼansaj yéetel x-maʼ saajkilil. Letiʼobeʼ tu naʼatoʼobeʼ jach jaaj le baʼax ku yaʼalikoʼ: letiʼeʼ «u Paal David», le Mesías aʼalaʼan kun taaloʼ. Tumen tu oksaj óoltoʼob lelaʼ, tiʼe paalaloʼobaʼ tsʼaʼab u jatsʼuts páajtalil u béeykuntkoʼob upʼéel profecía (Salmo 8:2).

14. ¿Bix jeʼel u meyaj tiʼe paalaloʼob le páajtaliloʼob yantiʼoboʼ?

14 ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼaxoʼob tsʼoʼok k-ilkaʼ? K-kankeʼ le paalaloʼoboʼ jeʼel u páajtal u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba jeʼex utstutʼaanoʼ. U suukileʼ letiʼobeʼ ku páajtal u séeb naʼatkoʼob u jaajil bey xan maʼ tu chʼaʼikoʼob saajkil u kʼaʼaytkoʼob le baʼax tsʼoʼok u kankoʼoboʼ. Tsʼoʼoleʼ yantiʼob le jatsʼuts siibal ku yaʼalik Proverbios 20:29: «U nonoj báail le táankelemoʼoboʼ tiʼ yaan tu muukʼoʼobeʼ». U jaajileʼ, le paalaloʼoboʼ yaan u yóoloʼob yéetel yaan u muukʼoʼob, lelaʼ baʼaloʼob jach kʼaʼanantak utiaʼal u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba. Tiʼ techeʼ, ¿bix jeʼel u meyajtech utiaʼal a kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ?

¿Bix jeʼel u páajtal a kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ?

15. ¿Baʼax unaj u péeksoʼon utiaʼal k-kiʼikiʼtʼantik Jéeoba jeʼex u kʼáateʼ?

15 Utiaʼal k-kiʼikiʼtʼantik Jéeoba jeʼex u kʼáateʼ, k-puksiʼikʼal unaj u péeksoʼon utiaʼal k-beete. Le oʼolal, maʼ unaj k-beetik chéen tumen k-kʼáat kiʼimakkúuns u yóol u maasiliʼ. Maʼ u tuʼubultecheʼ le baʼax maas kʼaʼabéet a beetkoʼ letiʼ le baʼax ku yaʼalaʼal techaʼ: «Yaabilt [Jéeoba] a [Dios] yéetel tuláakal a puksiʼikʼal, yéetel tuláakal a wóol, yéetel tuláakal a naʼat» (Mateo 22:37). ¿Tsʼoʼok wa a kʼuchul a kʼaj óolt Jéeoba ikil a xokik le Bibliaoʼ? Le baʼaxoʼob ka kanik ikil a xokik le Bibliaoʼ ku beetik a yaabiltik Jéeoba, yéetel ken a kiʼikiʼtʼanteʼ ka weʼesik a yaabilaj tiʼ. Ken kʼuchkech a yaabilt Jéeoba yéetel tuláakal a puksiʼikʼaleʼ yaan a kiʼikiʼtʼantik yéetel kiʼimak óolal.

16, 17. U yeʼesaʼal tsiikil yéetel u beetaʼal baʼax maʼalobeʼ, ¿bix u beetik u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba? Aʼal bix úuchik u beetaʼal tumen utúul wa máax.

16 Baʼaleʼ, táanil tiʼ a tuklik baʼax ken a waʼal utiaʼal a kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ, tukult táanil baʼax táan a beetik. Wa le chan x-chʼúupal palitsiltaʼab tumen le siriob maʼ suuk u yeʼesik kaʼach tsiikil yéetel wa maʼ maʼalob baʼax ku beetikeʼ, ¿a tuklikeʼ jeʼel wa u creertaʼal kaʼach tumen le máaxoʼob palitsilmil le baʼax tu yaʼalaj yoʼolal u profeta Jéeobaoʼ? Maʼ xaaneʼ maʼatan. Bey túunoʼ, wa ka weʼesik tsiikil yéetel ka beetik baʼax maʼalobeʼ le máaxoʼob yéetel ka tsikbaloʼ jeʼel u creerkechoʼobeʼ (Romailoʼob 2:21). Koʼox ilik upʼéel baʼax eʼesik jaaj lelaʼ.

17 Tu luʼumil Portugaleʼ, utúul chan x-chʼúupal 11 jaʼaboʼob yaan tiʼeʼ, ku sen aʼalaʼal tiʼ kaʼach teʼ tuʼux ku bin xookoʼ ka táakpajak tiʼ kʼiimbesajiloʼob ku yaʼalik le Biblia maʼ maʼaloboʼ. Ka tu tsolaj yéetel tsiikil baʼaxten maʼ tu táakpajleʼ le x-kaʼansajoʼ chéen tu cheʼejta tiʼ. Kex le x-kaʼansaj yaʼab u téenel tu yóotaj u suʼlakkúuns le chan x-chʼúupal ikil u yaʼalik baʼal tiʼ u religioneʼ, le chan x-chʼúupalaʼ maʼ xuʼul u yeʼesik tsiikil tiʼiʼ. Ku máan jaʼabeʼ, le kiik tsʼook u x-lóoʼbayantal yéetel táan kaʼach u beetik u x-táanilkunsajileʼ bin tiʼ upʼéel noj muchʼtáambal. Le táan u yilik le máaxoʼob ku yokjaʼoboʼ, tu kʼaj óoltaj utúul tiʼ letiʼobeʼ u x-úuchben kaʼansaj. Ka tsʼoʼok u méekʼkubaʼob táan u yokʼoloʼobeʼ, le x-kaʼansajaʼ tu yaʼalaj tiʼeʼ maʼ tu tuʼubsaj le tsiikil eʼesaʼab tiʼ tumen le kiik tu paaliloʼ. Ka xíimbaltaʼab tumen utúul x-jaajkunaj tiʼ Jéeobaeʼ, le x-kaʼansajaʼ tu tsikbaltaj tiʼ le jatsʼuts modos yaan kaʼach tiʼ utúul chan x-chʼúupal tu tsʼáaj xook tiʼoʼ. Ka joʼopʼ u tsʼaʼabal xook tiʼ yéetel le Bibliaoʼ ka xan tu beetuba x-jaajkunaj tiʼ Jéeoba. Jeʼex a wilkoʼ, wa ka weʼesik tsiikil yéetel ka beetik baʼax maʼalobeʼ yaan a beetik u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba.

18. ¿Baʼax jeʼel u páajtal u beetik utúul paal wa talam yilik u tsikbaltik tu najil u xook le baʼaxoʼob tsʼoʼok u kankoʼ?

18 ¿Talam wa a wilik a tsikbaltik tu najil a xook le baʼaxoʼob tsʼoʼok a kanik teʼ Bibliaoʼ? Leloʼ maʼ chéen tiʼ teech ku yúuchuliʼ. Baʼaleʼ, jeʼel u béeytal a tsʼáaik tuʼux u kʼáataʼaltech baʼax tsʼoʼok a kanik teʼ Bibliaoʼ. Jeʼex, wa ku chaʼabaleʼ, ¿baʼaxten maʼ ta bisik libroʼob wa revistaʼob utiaʼal a xok tu yorai ken jóoʼkech recreo wa tiʼ uláakʼ súutukiloʼob? Maʼ xaaneʼ a wéet xookoʼobeʼ jeʼel u kʼáatkoʼobtech baʼax ka xokkeʼ. Ken a waʼaltiʼob tiʼ baʼax ku tʼaan le baʼax ka xokikoʼ, kex maʼ a tsʼáaik cuentaeʼ tsʼoʼok a káajsik upʼéel tsikbal. Maʼ u tuʼubul xan tech a beetik kʼáatchiʼob utiaʼal a wojéeltik baʼax ku creertikoʼob. Chʼenxikintoʼob yéetel aʼaltiʼob baʼax tsʼoʼok a kanik teʼ Bibliaoʼ. Jeʼex u yeʼesik le táan juʼun 15 yaʼab táankelem paalal táan u kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeoba teʼ tuʼux ku xookoʼoboʼ, yéetel leloʼ ku taasik kiʼimak óolal tiʼob yéetel ku beetik u kʼaj óoltaʼal Jéeoba tumen yaʼab máakoʼob.

19. ¿Bix jeʼel u maas maʼalobkíintik u kʼaʼaytaj le paalaloʼoboʼ?

19 U jóokʼol máak kʼaʼaytajeʼ uláakʼ upʼéel bix u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba. Wa maʼ joʼopʼok a jóokʼol kʼaʼaytajeʼ maʼalob ka a chʼaʼatukult a beetik, baʼaleʼ wa táan a beetikeʼ, maʼalob xan ka a chʼaʼatukult a maas maʼalobkíintik bix a kʼaʼaytaj. Jeʼex wa suukaʼan a kʼaʼaytaj chéen upʼéeliliʼ bixeʼ kʼáat áantaj tiʼ a taataʼob wa tiʼ uláakʼ sukuʼunoʼob úuch joʼopʼok u kʼaʼaytajoʼob. Ilawil a kanik a weʼes yéetel le Biblia le baʼax ka tsikbaltikoʼ, líiʼsaba yéetel baʼax ken a waʼal ken suunakech a xíimbalt le máakoʼoboʼ yéetel utiaʼal a xokik le Biblia yéeteloʼoboʼ (1 Timoteo 4:15). Wa ka beetik beyaʼ yaan a maas kiʼikiʼtʼantik Jéeoba yéetel yaan u maas maʼalobtal bix a kʼaʼaytaj, lelaʼ yaan u beetik u jach kiʼimaktal a wóol.

¿Baʼax kʼiin unaj u káajal a kiʼikiʼtʼantik Jéeoba?

20. ¿Baʼaxten maʼ unaj a tuklik wa jach paalech utiaʼal a kiʼikiʼtʼantik Jéeobaiʼ?

20 Tiʼ le óoxpʼéel kʼáatchiʼob ku núukaʼaloʼob teʼ xookaʼ le u tsʼookoʼ maʼ talam u núukaʼaliʼ. Ilawil bix u núukik le Bibliaoʼ: «[Bejlaʼa] táankelmecheʼ, kʼaʼajak tiʼ teech máax beetech» (Eclesiastés 12:1). Jach beyoʼ. Bejlaʼa unaj a kiʼikiʼtʼantik Jéeobaeʼ. Baʼaleʼ maʼ xaaneʼ jeʼel a waʼalikeʼ: «Jach paalen utiaʼal in kiʼikiʼtʼantik Jéeoba. Maʼ tin kanik in beete. Maas maʼalob ka in páaʼt in maas nojochtal». Úuchileʼ yanchaj máaxoʼob tu yuʼububaʼob xan beyoʼ. Jeremías tu táankelmileʼ tu yaʼalaj tiʼ Jéeoba: «¡Yuumtsil! ¡teneʼ jach paalen maʼ xan in wojel tʼaaniʼ!». Baʼaleʼ, Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ maʼ unaj u chʼaʼik saajkiliʼ (Jeremías 1:6, 7). Toʼon xaneʼ, unaj k-kiʼikiʼtʼantik Jéeoba yéetel x-maʼ saajkilil. Letiʼeʼ jeʼel u páajtal u yutskíintik jeʼel baʼalak loobil ka beetaʼaktoʼon ikil k-kiʼikiʼtʼantkeʼ (Salmo 118:6).

21, 22. ¿Baʼaxten le táankelem paalal ku meyajtikoʼob Jéeobaoʼ ku keʼetloʼob yéetel sereno, yéetel baʼaxten ku líiʼsik u yóol máak le kettʼaanaʼ?

21 K-líiʼsik u yóol tuláakal le paalaloʼob utiaʼal ka káajak u kiʼikiʼtʼantikoʼob Jéeobaoʼ. Bejlaʼa ta paalileʼ u kʼiinil a táakpajal tiʼ le meyaj maas kʼaʼanan táan u beetaʼal tiʼ tuláakal le Luʼumaʼ. Wa ka beetkeʼ, yaan a wantal ichil tuláakal le máaxoʼob ku kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeobaoʼ. Letiʼeʼ yaan u kiʼimaktal u yóol ken u yil tiaʼanech ichil tuláakal le máaxoʼob kiʼikiʼtʼantikoʼ. Ilawil baʼax tu yaʼalaj le salmista tiʼ Jéeobaoʼ: «A kaajaleʼ ku kʼubikuba tiʼ tech tu kʼiinil le tsʼáanchaʼatajoʼ; tu yóokʼol le kiliʼich puʼukoʼoboʼ, jeʼel bix le pʼuul jaʼ ku síijil tiʼ le jaʼatskab kʼiinoʼ u táankelemileʼ, ku túumbental sáamsamal» (Salmo 110:3).

22 ¿Máasaʼ jatsʼuts u yilaʼal bix u kʼaaxal le pʼuul jaʼ wa serenooʼ? Síis, ku léetsʼbal yéetel maʼ tu páajtal u xokaʼaloʼob. Paalaleʼex, wa táan a kiʼikiʼtʼantkeʼex Jéeoba teʼ talam kʼiinoʼobaʼ, Letiʼeʼ bey u yilkeʼex xanoʼ. A chʼaʼatuklikeʼex a kiʼikiʼtʼantkeʼex Jéeoba teʼ kʼaʼaytajoʼ ku jach kiʼimakkúuntik u yóol (Proverbios 27:11). Le oʼolaleʼ paalaleʼex, maʼ a chaʼikeʼex tiʼ mix baʼal ka u beet u xuʼulul a kiʼikiʼtʼantkeʼex Jéeoba.

¿Baʼax jeʼel a núukikeʼ?

• ¿Baʼax oʼolal jach kʼaʼabéet u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba?

• ¿Máaxoʼob ku yaʼalik le Biblia eʼesik tak le paalaloʼob jeʼel u páajtal u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba jeʼex utstutʼaanoʼ?

• Le paalaloʼob bejlaʼoʼ, ¿bix jeʼel u maas kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeobaeʼ?

• ¿Baʼax kʼiin unaj u káajal u kiʼikiʼtʼantaʼal Jéeoba tumen le paalaloʼoboʼ, yéetel baʼaxten?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 11]

Maʼ xaaneʼ, a wéet xookoʼobeʼ jeʼel u taaktal u yojéeltikoʼob baʼax táan a kanik teʼ Bibliaoʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 12]

Wa a kʼáat a maas maʼalobkíint bix a kʼaʼaytajeʼ, kʼáat ka u yáantech utúul sukuʼun úuch joʼopʼok u kʼaʼaytaj