Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

K-bisik upʼéel toj kuxtaleʼ, ku kanáantkoʼon

K-bisik upʼéel toj kuxtaleʼ, ku kanáantkoʼon

K-bisik upʼéel toj kuxtaleʼ, ku kanáantkoʼon

«Kaxteʼex táanil [...] le toj kuxtal utstutʼaan [Diosoʼ].» (MATEO 6:33.)

1, 2. ¿Baʼax tu beetaj utúul x-lóoʼbayan kiik, yéetel baʼaxten?

UTÚUL x-lóoʼbayan kiik kajaʼan tu luʼumil Asiaeʼ, secretaria kaʼach tiʼ upʼéel oficina tiʼ gobierno. Letiʼeʼ jach meeyjil, maʼatech u chúunkʼintal tu kʼuchul tu meyaj yéetel maʼatech u chéen máansik kʼiin; baʼaleʼ tumen maʼ aʼalaʼan bukaʼaj kʼiin kun antal meyaj tiʼeʼ, kʼuch u kʼiinil u yilaʼal wa yaan u pʼáatal. U nojchil le tuʼux ku meyajoʼ tu yaʼalaj tiʼeʼ wa ku yantal tu yéeteleʼ jeʼel u beetik u tsʼaʼabal upʼéel maas maʼalob meyaj tiʼeʼ. Le kiikoʼ jumpuliʼ maʼ tu yóotiʼ, kex u yojel yaan u luʼsaʼal meyaj tiʼ.

2 ¿U kʼáat wa túun u yaʼaleʼ le kiikaʼ maʼ u kʼáat ka yanak upʼéel maʼalob meyaj tiʼiʼ? Maʼatech, letiʼeʼ chéen tu beetaj le baʼax tu yaʼalaj Jesusaʼ: «Kaxteʼex táanil [...] le toj kuxtal utstutʼaan [Diosoʼ]» (Mateo 6:33). Utiaʼal letiʼeʼ maas maʼalob u beetik baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ ke ka u beet baʼax kʼaas utiaʼal ka yanak upʼéel maʼalob meyaj tiʼiʼ (1 Corintoiloʼob 6:18).

Jach kʼaʼabéet k-bisik upʼéel toj kuxtal

3. ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal u «toj kuxtal» máak?

3 U «toj kuxtal» máakeʼ u kʼáat yaʼal u beetik baʼax uts. Teʼ Bibliaoʼ le tʼaan ich ebreo yéetel griego ku suʼutul «toj kuxtaloʼ» ku tsʼáaik naʼatbil u beetik máak baʼax «toj» wa «maʼalob». Baʼaleʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa letiʼ máak kun aʼalik baʼax toj yéetel baʼax utsiʼ (Lucas 16:15). Jéeoba aʼalik baʼax toj yéetel uts (Romailoʼob 1:17; 3:21).

4. ¿Baʼaxten jach kʼaʼabéet k-bisik upʼéel toj kuxtal?

4 ¿Baʼaxten jach kʼaʼabéet k-bisik upʼéel toj kuxtal? Tumen Jéeobaeʼ «ku beetik baʼax toj», le oʼolaleʼ ku yeʼesik u yutsil tiʼ máaxoʼob toj u kuxtaloʼob (Salmo 11:7; Proverbios 2:20-22; Habacuc 1:13). Le máaxoʼob maʼatech u biskoʼob upʼéel toj kuxtaleʼ maʼ tu páajtal u biskubaʼob tu yéetel Jéeoba (Proverbios 15:8). Le oʼolaleʼ, apóstol Pabloeʼ tu yaʼalaj tiʼ Timoteo: «Púutsʼen túun tiʼ u kʼaakʼas tsʼíibolaloʼob le táankelemiloʼ yéetel xeen tu paach jumpʼéel toj kuxtal», yéetel tu paach uláakʼ maʼalob baʼaloʼob (2 Timoteo 2:22). Le oʼolal chʼaʼachiʼitaʼab le «tojil» ichil le u nuʼukulil baʼateʼel unaj u búukintik utúul cristiano utiaʼal u kanáantikuba tiʼ u Kʼaasilbaʼaloʼ (Efesoiloʼob 6:14).

5. ¿Bix jeʼel u páajtal k-bisik upʼéel toj kuxtal kex kʼeban wíinkoʼoneʼ?

5 Baʼaleʼ máax beetik baʼax tojeʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa maʼatech u lúubul tiʼ kʼebaniʼ. Tuláakal máak ken síijkeʼ u kuchmaj u kʼeban Adán. Kex beyoʼ, Jesuseʼ tu yaʼaleʼ unaj k-kaxtik le toj kuxtaloʼ. ¿Jeʼel wa túun u páajtal k-beetikeʼ? Jeʼeleʼ, tumen Jesuseʼ tu tsʼáaj u kuxtal t-oʼolal, le beetikeʼ wa k-oksaj óoltik le baʼax tu beetaj Jesusoʼ, Jéeobaeʼ jeʼel u saʼasikoʼon wa k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ (Mateo 20:28; Juan 3:16; Romailoʼob 5:8, 9, 12, 18). Bey túunoʼ wa k-kanik baʼax u kʼáat Jéeoba yéetel k-ilik beetik baʼax ku yaʼalikeʼ bey xan wa k-kʼáatik ka u yáantoʼon utiaʼal k-pʼatik baʼax maʼ maʼalobeʼ, letiʼeʼ ku kʼamik le adoración k-tsʼáaik tiʼoʼ (Salmo 1:6; Romailoʼob 7:19-25; Apocalipsis 7:9, 14). ¿Máasaʼ jach ku kiʼimaktal k-óol yoʼolal lelaʼ?

Unaj k-toj kuxtal teʼ kʼasaʼan yóokʼol kaabaʼ

6. Le cristianoʼob teʼ yáax siglooʼ, ¿baʼaxten unaj u jach kanáantkubaʼob tiʼ le yóokʼol kaaboʼ?

6 Jesuseʼ tu yaʼalaj tiʼ u j-tsaypachoʼob yaan u tʼaanoʼob tu kʼaabaʼ «tak [teʼ] kúuchiloʼob yaan tu xuul yóokʼol kaaboʼ» (Beetaʼanoʼob [Hechos] 1:8). Baʼaleʼ lelaʼ maʼ chéen chʼaʼabil ken u beetiloʼobiʼ, tumen le yóokʼol kaaboʼ «tiʼ yaan yáanal u páajtalil kʼaasibaʼaleʼ» (1 Juan 5:19). Le yóokʼol kaab teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ jach chuup yéetel baʼaloʼob kʼaastak, le oʼolaleʼ le cristianoʼoboʼ wa maʼ tu kanáantikubaʼob kaʼacheʼ séeb jeʼel u lúubloʼob tiʼ baʼax kʼaaseʼ (Efesoiloʼob 2:2). Utiaʼal u chúukpajal u yóoloʼob kaʼacheʼ unaj u yilik u biskoʼob upʼéel toj kuxtal. Óoliʼ tuláakloʼob bey tu beetiloʼoboʼ, baʼaleʼ jujuntúuloʼobeʼ xuʼul u toj kuxtaloʼob (Proverbios 12:28; 2 Timoteo 4:10).

7. ¿Baʼax meyajil unaj k-beetik ku kʼaʼabéetkuntik k-jach kanáantik bix kuxlikoʼon?

7 ¿Láayliʼ wa jach kʼaschajaʼan le yóokʼol kaabaʼ? Láayliʼeʼ, maas jach kʼaschajaʼan ke teʼ yáax siglooʼ. Satanás xaneʼ tsʼoʼok u puʼulul way Luʼumeʼ yéetel jach táan u baʼateʼel tu contra le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼanoʼ, letiʼobeʼ «u yalab u chʼiʼibal le koʼoleloʼ, le máaxoʼob ku tsʼoʼokbesikoʼob u [...] tʼaan Jajal Diosoʼ yéetel ku pʼáataloʼob yéetel chúukaʼan óolal tiʼ u jaajkunaj Jesucristo» (Apocalipsis 12:12, 17). Satanás xaneʼ u pʼekmaj jeʼel máaxak ku tsʼáaikuba tu tséel le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼanoʼ. Baʼaleʼ toʼoneʼexeʼ maʼ tu páajtal jóokʼoleʼex teʼ yóokʼol kaabaʼ, tumen kex maʼatech k-táakpajal tiʼ baʼaxoʼob ku beetikeʼ, tiʼ kuxaʼanoʼon ichileʼ (Juan 17:15, 16). Unaj k-kʼaʼaytaj xan teʼ yóokʼol kaabaʼ utiaʼal k-kaxtik máaxoʼob u kʼáatoʼob u meyajtoʼob Dios yéetel utiaʼal k-kaʼansoʼob u beetoʼob baʼax tu yaʼalaj Cristo (Mateo 24:14; 28:19, 20). Kex maʼ tu páajtal k-jóokʼol teʼ yóokʼol kaab jach kʼasaʼanaʼ, jeʼel u páajtal k-beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal maʼ k-kuxtal jeʼex kuxlik u máakiloʼoboʼ. Koʼoneʼex ilik kampʼéel tiʼ baʼaxoʼob unaj k-kanáantikba.

Le núupkʼebanoʼ bey upʼéel léecheʼ

8. ¿Baʼaxten le israelitaʼoboʼ joʼopʼ u adorarkoʼob u diosoʼob le moabiloʼoboʼ?

8 Tu tsʼoʼokbal le cuarenta jaʼaboʼob táan u máanoʼob teʼ tikin luʼumoʼ, yaʼabach israelitaʼobeʼ tu xulaj u beetkoʼob baʼax toj. Kex yaʼabach u téenel tu yiloʼob bix úuchik u salvartaʼaloʼob tumen Jéeoba yéetel kex jach taʼaytak u yookloʼob teʼ luʼum aʼalaʼan u tsʼaʼabal tiʼoboʼ, joʼopʼ u meyajkoʼob u diosoʼob le moabiloʼoboʼ. ¿Baʼaxten? Tumen tu chaʼajoʼob u yokol tu tuukuloʼob «u kʼaakʼas tsʼíibolaloʼob le luʼumkabil wíinkliloʼ» (1 Juan 2:16). Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Le j-israelitaʼoboʼ [...] joʼopʼ u kʼastaloʼob yéetel u koʼoleliloʼob Moab» (Números 25:1).

9, 10. Teʼ kʼiinoʼobaʼ, ¿baʼaxten unaj k-kanáantikba tiʼ le kʼaakʼas tsʼíibolaloʼoboʼ?

9 Le baʼax úuch tiʼ le israelitaʼoboʼ, ku yeʼesikeʼ u kʼaakʼas tsʼíibolal le wíinkliloʼ jeʼel u beetik u lúubul máak tiʼ baʼax kʼaas wa maʼ tu kanáantikubaeʼ. Toʼoneʼ jach unaj k-kaambal tiʼ le baʼax úuchtiʼoboʼ, tumen teʼ kʼiinoʼobaʼ le núupkʼebanoʼ maʼ kʼaas u yilaʼaliʼ. Upʼéel baʼax tsʼaʼab ojéelbil Estados Unidoseʼ ku yaʼalik: «Tak tu jaʼabil 1970, tiʼ jeʼel baʼalak estado tiʼ u luʼumil Estados Unidoseʼ, chéen kajtal utúul xiib yéetel utúul koʼoleleʼ maʼ maʼalob tu táan le leyoʼ. Bejlaʼeʼ maʼ beyiʼ. Maas tiʼ chúumuk tiʼ tuláakal le ku tsʼoʼokol u beeloʼoboʼ yáax múul kajlajoʼob». U chéen múul kajtal máak bey xan uláakʼ baʼaloʼob subtsiltakeʼ tuláakal tuʼux ku yilaʼal. Tak jujuntúul máaxoʼob meyajtik Dioseʼ tsʼoʼok u chaʼik u táabsaʼaloʼob tumen le yóokʼol kaabaʼ, tsʼoʼok u jóoʼloʼob ichil u kaajal Dios (1 Corintoiloʼob 10:6, 8).

10 Bejlaʼeʼ yaʼab peliculaʼob yéetel uláakʼ baʼaxoʼob ku máansaʼal teʼ televisionoʼ ku tsʼáaikoʼob naʼatbil maʼ kʼaas u kajtal utúul xiib yéetel utúul koʼolel kex maʼ tsʼokaʼan u beeloʼobiʼ, mix xan u kajtal utúul xiib yéetel u yéet xiibil mix utúul koʼolel yéetel u yéet koʼolelil. Yaʼab tiʼ le baʼaloʼob ku máansaʼaloʼoboʼ yaʼab baʼaloʼob kʼaastak ku yeʼeskoʼob. Teʼ Internet xanoʼ yaan tuʼux láayliʼ jach ku yeʼesaʼal le kʼaakʼas baʼaloʼob beyaʼ. Utúul periodistaeʼ tu yaʼaleʼ, upʼéel kʼiineʼ, u chan hijo chéen siete jaʼaboʼob yaan tiʼeʼ ka suunaj tu yotoch tsʼoʼok u chaʼabal tu xookeʼ, jach jakʼaʼan u yóol táan u yaʼalik utúul u yéet xookeʼ tu kaxtaj tiʼ Internet upʼéel tuʼux ku yeʼesaʼal koʼoleloʼob minaʼan u nookʼoʼob táan u beetkoʼob baʼax kʼaas. Le taatatsiloʼ jach jaʼakʼ u yóol. Baʼaleʼ ¿jaytúul mejen paalal tsʼoʼok u yilkoʼob tiʼ Internet baʼaloʼob kʼaastak maʼatech u tsikbalkoʼob tiʼ u taataʼob? ¿Jaytúul taatatsil u yojel baʼax ku taasik le báaxloʼob tiʼ video ikil u náaysik u yóol u paalaloʼoboʼ? Yaʼab báaxloʼob tiʼ video jach yaʼab u báaxtaʼaleʼ jach ku taaskoʼob baʼaloʼob beyaʼ, bey xan baʼaloʼob yaan u yil yéetel u Kʼaasilbaʼal bey xan yéetel u beetaʼal loob.

11. ¿Bix jeʼel u kanáantikuba le sukuʼunoʼob yéetel u paalaloʼob tiʼ le baʼaloʼob kʼaastak ku beetaʼal teʼ yóokʼol kaabaʼ?

11 ¿Bix jeʼel u kanáantikuba le sukuʼunoʼob yéetel u paalaloʼob tiʼ le baʼaloʼob kʼaastakaʼ? Unaj u kaxkoʼob táanil «le toj kuxtal utstutʼaan [Diosoʼ]» yéetel u kanáantikubaʼob tiʼ tuláakal le baʼaloʼob ku yeʼeskoʼob baʼaloʼob kʼaastakoʼ (2 Corintoiloʼob 6:14; Efesoiloʼob 5:3). Le taatatsiloʼoboʼ unaj u kanáantik tubeel u paalaloʼob, unaj u kaʼanskoʼob u yaabiltoʼob Jéeoba bey xan baʼax ku yaʼalik, beyoʼ ku muʼukʼaʼankúuntik u yóoloʼob utiaʼal u kanáantikubaʼob tiʼ le chaknuulil wa pornografíaoʼ, tiʼ báaxloʼob tiʼ video ku taaskoʼob chaknuulil yéetel tiʼ peliculaʼob ku yeʼeskoʼob baʼaloʼob maʼ maʼalobtakiʼ (Deuteronomio 6:4-9). *

Maʼ unaj k-beetik baʼax suuk u beetaʼal tumen máakoʼob maʼ tiʼ le Biblia u taaloʼ

12. ¿Baʼax talmil yanchaj teʼ yáax siglooʼ?

12 Ka bin Pablo tu kaajil Listra, tu luʼumil Asia Menoreʼ, tu tsʼakaj utúul máak. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Le máakoʼoboʼ, le ka tu yilajoʼob baʼax tu beetaj Pabloeʼ, joʼopʼ u yawatoʼob [ich licaonicai] táan u yaʼalikoʼob: ¡[Diosoʼob] chíikaʼanoʼob tiʼ máakoʼob tsʼoʼok u yéemeloʼob tiʼ toʼon! Táan u yaʼalikoʼobeʼ Bernabé dios Júpiter yéetel Pabloeʼ dios Mercurio, tumen letiʼ máax ku tʼaan» (Beetaʼanoʼob 14:11, 12). Baʼaleʼ, ka tsʼoʼokeʼ le máakoʼobaʼ taakchaj u kíimskoʼob Pablo yéetel Bernabé (Beetaʼanoʼob 14:19). K-ilik túuneʼ le máakoʼobaʼ jach séeb u chaʼikoʼob u túulchʼintaʼaloʼob u beetoʼob baʼax ku yaʼalik u maasil. Ka joʼopʼ u meyajtaʼal Dios tumen jujuntúul tiʼ u kajnáaliloʼob le kaajaʼ maʼ tu pʼatoʼob le baʼaloʼob suukaʼan u beetkoʼoboʼ, le oʼolaleʼ ka tu túuxtaj Pablo u tsʼíibil juʼun tiʼ le colosailoʼoboʼ tu yaʼalajtiʼob ka u xul u adorartikoʼob le angeloʼoboʼ (Colosailoʼob 2:18).

13. ¿Baʼax baʼaloʼob suukaʼan u beetaʼal unaj u kanáantik le cristiano maʼ u beetkoʼ, yéetel tuʼux jeʼel u chʼaʼik u muukʼil utiaʼal maʼ u beetkeʼ?

13 Teʼ kʼiinoʼob xanaʼ, le cristianoʼoboʼ unaj u yilik maʼ u beetkoʼob baʼaloʼob jach suukaʼan u beetaʼal tiaʼanoʼob tu contra le Bibliaoʼ. Yaʼab tuʼuxeʼ le kʼiimbesajiloʼob ku beetaʼal ken síijik wa ken kíimik máakoʼ tiʼ u taal tiʼ u creertaʼal yaan baʼax ku pʼáatal kuxaʼanil tiʼ máak ken kíimik (Eclesiastés 9:5, 10). Yaan xan tuʼuxeʼ suukaʼan u kʼupaʼal u x-chʼuupil le mejen chʼúupalaloʼoboʼ, * upʼéel baʼal jach kʼaas yéetel maʼ unaj u beetaʼaliʼ, tsʼoʼoleʼ ku bin tu contra le bix unaj u yeʼesik yaabilaj le taatatsil tiʼ u paalaloʼoboʼ (Deuteronomio 6:6, 7; Efesoiloʼob 6:4). ¿Bix jeʼel u kanáantik utúul cristiano maʼ u lúubul tiʼ le baʼaloʼobaʼ? Unaj u jach kʼubik u yóol tiʼ Jéeoba (Salmo 31:6). Dioseʼ yaan u kanáantik yéetel yaan u tsʼáaik muukʼ tiʼ máaxoʼob aʼalik: «¡Teech in taʼakbesaj, in toksajil, in [Dios] máax tiʼ yaan in wóol!» (Salmo 91:2; Proverbios 29:25).

Maʼ unaj k-tuʼubsik Jéeobaiʼ

14. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ le israelitaʼob le taʼaytak u yookloʼob teʼ luʼum aʼalaʼan u tsʼaʼabaltiʼoboʼ?

14 Le jach taʼaytak u yokol le israelitaʼob teʼ luʼum aʼalaʼan u tsʼaʼabaltiʼoboʼ, Jéeobaeʼ tu yaʼalajtiʼob: «Maʼ a tuʼubsikeʼex Yuumtsil a [Dioseʼex]. Bik pʼáatak maʼ tsʼoʼokbesikeʼex u nuʼukbeʼen tʼaanoʼob, u kaʼambesajoʼob yéetel le [...] tʼaanoʼob tsʼoʼok u yaʼalik teʼex bejlaʼaʼ ka a beeteʼexoʼ. Le ken tsʼoʼokok a janaleʼex ka wuʼuyikabaʼex naʼajeʼex, yéetel ka kajtaleʼex tiʼ najoʼob maʼ teʼex [beetmailiʼ], bey xan ka wilikeʼex tsʼoʼok u yaʼabtal a wakaxeʼex, a maʼalob oroʼex, a plataʼex yéetel tuláakal baʼal a tiaʼaleʼexeʼ, maʼ a chuʼupuleʼex yéetel kaʼanal ichil, mix a tuʼubsikeʼex Yuumtsil» (Deuteronomio 8:11-14).

15. ¿Bix jeʼel u páajtal k-ilik wa maʼ táan k-tuʼubsik Jéeobaeʼ?

15 ¿Jeʼel wa u yúuchultoʼon le baʼax tu yaʼalaj Jéeobaoʼ? Wa k-bin tu paach baʼaloʼob maʼ jach kʼaʼanantakeʼ, jeʼel u yúuchultoʼoneʼ. Baʼaleʼ wa k-kaxtik «le toj kuxtal utstutʼaan [Diosoʼ]», yaan k-tsʼáaik táanil ichil k-kuxtal meyajtik Jéeoba. Jeʼex tu yaʼalil Pabloeʼ, yaan k-jóoʼsik u súutukil utiaʼal k-meyajtik Dios yéetel yaan k-ilik u kʼaʼabéetil k-jóokʼol kʼaʼaytaj (Colosailoʼob 4:5; 2 Timoteo 4:2). Baʼaleʼ wa maʼ k-jóokʼol kʼaʼaytaj mix k-bin teʼ muchʼtáambaloʼob chéen tumen k-kʼáat jeʼelel wa chéen tumen k-kʼáat náays óoleʼ, jeʼel k-tuʼubsik Jéeobaeʼ tumen táan k-tsʼáaik táaniliʼ. Pabloeʼ tu yaʼaleʼ tu tsʼook kʼiinoʼobeʼ le máakoʼoboʼ «bíin u yaabiltoʼob u kʼaakʼas tsʼíibolaloʼob baʼaleʼ maʼ bin u yaabiltoʼob Jajal Diosiʼ» (2 Timoteo 3:4). Máax jach u kʼubmaj u yóol u meyajt Dioseʼ mantatsʼ ku jóoʼsik u súutukil utiaʼal yilik wa maʼ káajak u tuʼubsik Jéeobaeʼ (2 Corintoiloʼob 13:5).

Unaj k-kanáantik maʼ k-nuʼuktikba chéen t-juunal

16. ¿Baʼax tuukulil yanchaj tiʼ Eva bey xan tiʼ jujuntúul u yéet kʼiiniloʼob Pablo?

16 Tu jardinil Edeneʼ, Satanaseʼ béeychaj u yoksik tu pool Eva ka u beet chéen baʼax u kʼáat, ka u chʼaʼatukult chéen tu juunal baʼax uts yéetel baʼax kʼaas (Génesis 3:1-6). Teʼ yáax siglooʼ, yaan sukuʼunoʼob tiʼ Corintoeʼ bey kaʼach u tuukuloʼoboʼ. Ku tuklikoʼob kaʼacheʼ maas yaan u naʼatoʼob tiʼ Pablo; baʼaleʼ utiaʼal u yeʼesik maʼ maʼalob bix u tuukuloʼobeʼ, Pabloeʼ tu yaʼaleʼ letiʼobeʼ chéen ku yeʼeskoʼob bey «nukuch apostoloʼob[eʼ]» (2 Corintoiloʼob 11:3-5; 1 Timoteo 6:3-5).

17. ¿Bix jeʼel k-kanáantik maʼ k-nuʼuktikba chéen t-juunaleʼ?

17 Teʼ kʼiinoʼobaʼ, yaʼab máakoʼob ku «yoksubaʼob tuʼux maʼ unajiʼ, chuupoʼob yéetel nonojbáail»; yaan xan sukuʼunoʼobeʼ tsʼoʼok u joʼopʼol u tuukuloʼob beyaʼ. Yanoʼob xaneʼ tsʼoʼok u joʼopʼol u binoʼob tu contra baʼax ku yaʼalik le u jaajiloʼ (2 Timoteo 3:4; Filiposiloʼob 3:18). Utiaʼal k-adorartik Jéeoba jeʼex u kʼáateʼ unaj k-chaʼik u nuʼuktikoʼon yéetel unaj k-uʼuyik u tʼaan «le palitsil chúukpajaʼan u yóol yéetel yaan u naʼat[oʼ]», unaj xan k-uʼuyik u tʼaan le nuxiboʼoboʼ. Beyoʼ k-beetik baʼax toj yéetel maʼ ken tsʼíibolt k-nuʼuktikba chéen t-juunal (Mateo 24:45-47; Salmo 25:9, 10; Isaías 30:21). Le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼanoʼ «u yokmil yéetel u chuumpakʼil le jaajoʼ», yéeyaʼanoʼob tumen Jéeoba utiaʼal u tsʼaʼobtoʼon nuʼuktaj yéetel utiaʼal u kanáantoʼonoʼob (1 Timoteo 3:15). Wa k-tsʼáaikba yáanal u nuʼuktaj le sukuʼunoʼobaʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-kaxtik chéen k-utsil yéetel yaan u yáantkoʼon utiaʼal ka k-beet tuláakal baʼax ku yaʼalik Jéeoba (Filiposiloʼob 2:2-4; Proverbios 3:4-6).

Unaj k-beetik jeʼex tu beetil Jesuseʼ

18. ¿Bix jeʼel u páajtal k-beetik jeʼex tu beetil Jesuseʼ?

18 Le Bibliaoʼ ku yaʼalik yoʼolal Jesús: «A yaakuntmaj le utsoʼ baʼaleʼ a pʼektmaj le kʼaasoʼ» (Salmo 45:7; Hebreob 1:9). ¡Toʼon xaneʼ jach bey unaj k-beetikoʼ! (1 Corintoiloʼob 11:1.) Jesuseʼ maʼ chéen u kʼaj óol kaʼach u leyoʼob Jéeobaiʼ, u yaabiltmoʼob xan. Le oʼolaleʼ, ka túuntaʼab u yóol teʼ tikin luʼum tumen Satanasoʼ jach yanchaj u muukʼil tiʼ utiaʼal maʼ u xulik u «bin tiʼ u tojil bej» (Proverbios 8:20; Mateo 4:3-11).

19, 20. ¿Baʼax utsiloʼob ku taasik u toj kuxtal máak?

19 U jaajileʼ u kʼaakʼas tsʼíibolal le wíinkliloʼ jach yaan u muukʼ (Romailoʼob 7:19, 20). Baʼaleʼ wa jach maʼalob k-tiaʼal bisik upʼéel toj kuxtaleʼ, leloʼ yaan u tsʼáaiktoʼon u muukʼil utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ baʼax kʼaas (Salmo 119:165). Wa k-yaabilmaj baʼax tojeʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-beetik baʼax kʼaas wa ka taakchajak k-beetik (Proverbios 4:4-6). Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ cada upuul ken lúubkoʼon tiʼ baʼax kʼaaseʼ k-kiʼimakkúuntik u yóol Satanás. Le oʼolal unaj k-ilik maʼ k-kiʼimakkúuntik u yóol Satanás utiaʼal k-beetik u kiʼimaktal u yóol Jéeoba (Proverbios 27:11; Santiago 4:7, 8).

20 Tumen táan k-ilik bisik upʼéel toj kuxtaleʼ, k-ilik beetik baʼax maʼalob «utiaʼal u tsiikil yéetel u nojbeʼenil Jajal Dios» (Filiposiloʼob 1:10, 11). K-búukbesikba yéetel le «túumben [wíinik] beetaʼan jeʼel bix u kʼáat Jajal Dioseʼ» yéetel k-chíikbesik «yéetel jumpʼéel kuxtal [jach] tu jaajil toj» (Efesoiloʼob 4:24). Utiaʼaloʼon Jéeoba, le oʼolaleʼ k-kuxtal jeʼel bix utstutʼaaneʼ, maʼ utiaʼal k-beetik baʼax k-tsʼíibolkiʼ (Romailoʼob 14:8; 1 Pedro 4:2). Le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Bibliaaʼ le nuʼuktik k-tuukul bey xan baʼaxoʼob k-beetik. Lelaʼ ku beetik u jach kiʼimaktal u yóol u puksiʼikʼal Jéeoba (Proverbios 23:24).

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 11 Le libro El secreto de la felicidad familiar ku tsolik tiʼ le taatatsiloʼob bix jeʼel u kanáantik u familiaʼob tiʼ le baʼaloʼob kʼaastakoʼ. Le libroaʼ beetaʼan tumen u j-jaajkunajoʼob Jéeoba.

^ xóot’ol 13 Ich kastlaneʼ kʼaj óolaʼan ablación genital wa circucisión femenina.

¿Jeʼel wa u páajtal a tsolkeʼ?

• ¿Baʼaxten jach kʼaʼanan u bisik máak upʼéel toj kuxtal?

• ¿Bix jeʼel u páajtal u bisik máak upʼéel toj kuxtal kex kʼeban wíinikeʼ?

• ¿Máakalmáak jujumpʼéel tiʼ le baʼaloʼob ku beetaʼal teʼ yóokʼol kaab maʼ unaj u beetaʼal tumen le cristianoʼoboʼ?

• ¿Bix u kanáantikoʼon k-ilik bisik upʼéel toj kuxtal?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 18]

U j-tsaypachoʼob Jesús kaʼacheʼ unaj u jach kanáantkubaʼob tiʼ le yóokʼol kaab utiaʼal maʼ u lúubloʼob tiʼ baʼax kʼaasoʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 19]

U kaʼansaʼal le paalaloʼob u yaabiltoʼob Jéeobaoʼ le kun áantikoʼob utiaʼal maʼ u beetkoʼob baʼax kʼaas

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 20]

Yaan israelitaʼobeʼ, ka káaj u bin utsil tiʼobeʼ, tu tuʼubsoʼob Jéeoba

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 21]

Jeʼex tu beetil Jesuseʼ, toʼon xaneʼ k-pʼektik baʼax kʼaas