Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Unaj u chúukpajal k-óol páaʼtaj, jeʼex u beetik Jéeobaoʼ

Unaj u chúukpajal k-óol páaʼtaj, jeʼex u beetik Jéeobaoʼ

Unaj u chúukpajal k-óol páaʼtaj, jeʼex u beetik Jéeobaoʼ

«Maʼ tumen táan u xáantal Yuumtsil u tsʼoʼokbesik u [...] tʼaanoʼobiʼ [...]; baʼax ku yúuchuleʼ chúukaʼan u yóol t-éetel.» (2 PEDRO 3:9.)

1. ¿Baʼax táan u tsʼáaiktoʼon Jéeoba chéen letiʼ jeʼel u páajtal u tsʼáaikeʼ?

JÉEOBAEʼ táan u tsʼáaiktoʼon upʼéel baʼal chéen letiʼ jeʼel u páajtal u tsʼáaikeʼ. Upʼéel baʼal jach jatsʼuts maas maʼalob tiʼ le taakʼinoʼ, tsʼoʼoleʼ maʼ tu páajtal u maʼanal mix u náajaltaʼal. Lelaʼ letiʼe kuxtal minaʼan u xuuloʼ, utiaʼal yaʼab tiʼ toʼoneʼ upʼéel kuxtal minaʼan u xuul tiʼ upʼéel paraíso way Luʼumeʼ (Juan 3:16). ¡Bukaʼaj jaʼtsil! Le baʼaloʼob sen taasik muʼyajil jeʼex le pʼekbai, le loobiloʼ, le óotsililoʼ, le ookoliloʼ, le kʼojaʼaniloʼ yéetel le kíimiloʼ, maʼ kun kaʼa antaloʼob. Yaan k-kuxtal ich jeetsʼelil yéetel kiʼimak óolal yáanal u maʼalob nuʼuktaj u Reino Dios. ¿Máasaʼ jach k-kʼáat ka séeb kʼuchuk le Paraísooʼ? (Isaías 9:6, 7; Apocalipsis 21:4, 5.)

2. ¿Baʼaxten maʼ xuʼulsaʼak tiʼ le kʼasaʼan yóokʼol kaab tumen Jéeobaoʼ?

2 Jéeoba xaneʼ jach táan u páaʼtik ka kʼuchuk u súutukil utiaʼal u sutik Paraísoi le Luʼumaʼ, tumen letiʼeʼ u kʼáat ka beetaʼak baʼax maʼalob (Salmo 33:5). Dioseʼ maʼ kiʼimak u yóol u yilik bix yanik le yóokʼol kaabaʼ, tumen u máakiloʼobeʼ maʼ u yaabiltmoʼob u Tʼaaniʼ, maʼ u kʼáat u beetoʼob baʼax ku yaʼalikiʼ yéetel u pʼekmoʼob u kaajal. Baʼaleʼ yaan baʼax oʼolal maʼ u xuʼuls le kʼasaʼan yóokʼol kaabaʼ: lelaʼ yaan u yil yéetel wa jaaj baʼax aʼalaʼab yoʼolal bix u gobernar yóokʼol tuláakal baʼax u beetmaj. Le bix u yeʼesik maʼ jaaj le baʼax aʼalaʼab tu yoʼolaloʼ ku yeʼesikeʼ tiʼ letiʼeʼ yaan upʼéel baʼal jach maʼalob minaʼan tiʼ yaʼab máak: chúukaʼan óolal wa paciencia.

3. 1) Ich ebreo yéetel griegoeʼ, ¿baʼax ku tsʼáaik naʼatbil le tʼaan ku suʼutul «chúukaʼan óolal» teʼ Bibliaoʼ? 2) ¿Baʼax kʼáatchiʼiloʼob ken k-núuke?

3 Ich griegoeʼ yaan upʼéel tʼaan u kʼáat u yaʼal «chowak u yóol», yéetel teʼ Bibliaoʼ ku suʼutul «chowak óolal» yéetel «chúukaʼan óolal». Ich ebreo yéetel griegoeʼ, le tʼaanoʼob ku suʼutul «chúukaʼan óolaloʼ» ku tsʼáaik naʼatbil máax chúukaʼan u yóoleʼ maʼ tu jáan pʼuʼujul, ku controlarkuba. ¿Baʼax utsil ku taasiktoʼon maʼ u jáan pʼuʼujul Jéeoba t-éetel? ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon u chúukaʼan óolal Jéeoba tiʼ wíinik, yéetel baʼax xan k-kanik tiʼ máaxoʼob chúukpaj u yóoloʼob u meyajtoʼob úuchi? ¿Bix k-ojéeltik yaan u pʼiis u yeʼesik chúukaʼan óolal Jéeoba tiʼ wíinik? Koʼoneʼex núukik le kʼáatchiʼobaʼ.

¿Baʼaxten chúukaʼan u yóol Jéeoba t-éetel?

4. ¿Baʼax tu yaʼalaj le apóstol Pedro tu yoʼolal le chúukaʼan óolal ku yeʼesik Jéeoba tiʼ wíinikoʼ?

4 Le apóstol Pedrooʼ tu yaʼalaj tu yoʼolal Jéeoba: «Maʼ u tuʼubulteʼex lelaʼ: Utiaʼal Yuumtsileʼ jumpʼéel kʼiineʼ bey mil jaʼaboʼobeʼ, yéetel mil jaʼaboʼobeʼ bey jumpʼéel kʼiineʼ. Maʼ tumen táan u xáantal Yuumtsil u tsʼoʼokbesik u [...] tʼaanoʼobiʼ, jeʼel bix yaan tsʼeʼetsʼek ku tukultikeʼ; baʼax ku yúuchuleʼ chúukaʼan u yóol t-éetel; tumen maʼ u kʼáat ka xuʼulsaʼak mix máakiʼ, baʼaleʼ u kʼáat ka u kʼex u tuukul tuláakal máak» (2 Pedro 3:8, 9). Le tekstoaʼ ku kaʼansiktoʼon kaʼapʼéel baʼal ku yáantkoʼon k-naʼat baʼaxten chúukaʼan u yóol Jéeoba tiʼ toʼon.

5. Tumen Jéeoba minaʼan xuʼulul tiʼeʼ, ¿bix u yilik le kʼiinoʼoboʼ?

5 Yáaxeʼ Jéeobaeʼ yaanal bix u yilik le kʼiinoʼob tiʼ le bix k-ilik toʼonoʼ. Tumen letiʼ minaʼan xuʼulul tiʼeʼ, mil jaʼaboʼobeʼ ku yilik bey upʼéel kʼiineʼ. Dioseʼ mix utéen ku kʼaʼabéettal u séebkuntikuba, baʼaleʼ leloʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa xaan u beetik le baʼax ku yaʼalikoʼ. Letiʼeʼ u yojel baʼax kʼiin unaj u beetik upʼéel wa baʼax utiaʼal ka xiʼiktoʼon utsil yéetel ku chúukpajal u yóol u páaʼt u kʼuchul le kʼiin jeʼeloʼ. Baʼaxeʼ leloʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa maʼ tu yaatal tu yóol u yilik k-muʼyajiʼ, tumen letiʼeʼ utúul Dios jach ku «chʼaʼa óotsilil» yéetel jach ku yeʼesik yaakunaj (Lucas 1:78; 1 Juan 4:8). Kex Jéeoba ku chaʼik k-máansik jejeláas muʼyajiloʼobeʼ, letiʼeʼ yaan u páajtalil tiʼ utiaʼal u yutskíintik (Salmo 37:10).

6. ¿Baʼax maʼ unaj k-tuklik yoʼolal Jéeobaiʼ, yéetel baʼaxten?

6 Maʼ chéen chʼaʼabil u páaʼtik máak upʼéel baʼax úuch káajak u páaʼtkiʼ (Proverbios 13:12). Le oʼolaleʼ ken k-il utúul wa máax jach tsʼoʼok u xáantal maʼ u beet upʼéel baʼal u yaʼalmeʼ, maʼ xaaneʼ k-tuklikeʼ maʼ ken u beete. Baʼaleʼ maʼ unaj k-tuklik wa Dioseʼ bey xan u beetkoʼ. Wa maʼ kʼuchkoʼon k-naʼat tubeel baʼaxten maʼ u taas Dios le xuʼulsajiloʼ, maʼ xaaneʼ jeʼel k-tuklikeʼ Dioseʼ jach táan u xáantal maʼ u beet baʼax u yaʼalmiʼ. Wa ku yantaltoʼon le tuukul beyaʼ jeʼel u biskoʼon k-tukult maʼ ken u béeykunt baʼaxoʼob u yaʼalmeʼ, jeʼel u beetik u lúubul k-óoleʼ yéetel jeʼel xan u beetik u xuʼulul k-meyajtikeʼ. Tsʼoʼoleʼ jeʼel k-táabsaʼal xan tumen le máakoʼob jeʼex le ku chʼaʼachiʼitaʼal tumen Pedro teʼ versículo cuatrooʼ. Teʼeloʼ Pedroeʼ tu yaʼaleʼ yaan u yantal máakoʼob ku pʼaʼasoʼob, minaʼan u oksaj óolaloʼob yéetel ku yaʼalikoʼob: «¿Baʼax j-úuch yéetel u tsʼáa tʼaanil bíin taalak Cristo? Tumen líikʼbal tu kʼiinil ka j-kíim le k-úuchben taataʼob tak bejlaʼeʼ tuláakal baʼal keet yanil jeʼel bix u yanil kaʼach le ka j-beetaʼab yóokʼol kaabeʼ» (2 Pedro 3:4).

7. ¿Baʼax yaan yil u chúukpajal u yóol Jéeoba tiʼ toʼon yéetel le u tsʼíiboltik ka u kʼex u kuxtal tuláakal máakoʼ?

7 U kaʼapʼéel baʼax ku kaʼansiktoʼon le baʼax tu tsʼíibtaj Pedrooʼ letiʼ lelaʼ: Jéeobaeʼ ku yeʼesik chúukaʼan óolal tiʼ toʼon tumen u kʼáat ka u kʼex u kuxtal tuláakal máak. Kex tu jaajil le máaxoʼob maʼ ken u yóotoʼob u pʼatoʼob le baʼaloʼob kʼaastak yaan u xuʼulsaʼaltiʼob tumen Jéeobaoʼ, baʼaleʼ letiʼeʼ ku yaatal tu yóol u kíimil le máax ku beetik baʼax kʼaasoʼ. Le oʼolaleʼ letiʼeʼ u kʼáat ka u kʼex u kuxtal máak, ka u xul u beetik baʼax kʼaas utiaʼal maʼ u kíimil (Ezequiel 33:11). Jéeobaeʼ maʼ u xul u yeʼesik chúukaʼan óolal tiʼ toʼoniʼ, yéetel táan u beetik u kʼaʼaytaʼal le maʼalob péektsil tiʼ tuláakal yokʼol kaab utiaʼal ka yanak u páajtalil tiʼ tuláakal máak u salvarkuba.

8. ¿Bix úuchik u chúukpajal u yóol Jéeoba tiʼ Israel?

8 U chúukaʼan óolal Dioseʼ ku chíikpajal xan yéetel le baʼaxoʼob tu beetaj yoʼolal u kaajil Israeloʼ. Ich yaʼab jaʼaboʼobeʼ chúukpaj u yóol tiʼ le israelitaʼob kex maʼ tu beetoʼob baʼax ku yaʼalikoʼ. Yaʼab u téenel tu túuxtaj u profetaʼob utiaʼal ka u yaʼaltiʼob «ka u pʼatoʼob u kʼaakʼas kuxtaloʼob, ka u tsʼoʼokbesoʼob u yaʼalmaj tʼaanoʼob yéetel u nuʼukbeʼen tʼaanoʼob tiʼ tuláakal le kaʼambesajoʼob tu tsʼáaj [tiʼoboʼ]». ¿Baʼax túun tu beetaj le israelitaʼoboʼ? Maʼ tu yuʼuboʼob tʼaaniʼ (2 Reyes 17:13, 14).

9. ¿Bix úuchik u yeʼesik chúukaʼan óolal Jesús jeʼex u yeʼesik u Taataeʼ?

9 Tu tsʼookeʼ Jéeobaeʼ tu túuxtaj xan u Hijo, letiʼ túuneʼ yaʼab u téenel tu yaʼalaj tiʼ le judíoʼob ka u kaʼa natsʼubaʼob tiʼ Diosoʼ. Jesuseʼ tu yeʼesaj chúukaʼan óolal jach jeʼex u beetik u Taataeʼ. Letiʼeʼ tumen u yojel jach taʼaytak u machaʼal utiaʼal kíimsbileʼ, le oʼolal tu yaʼalaj: «¡Jerusalén, Jerusalén, teech ka kíimsik le [profetaʼoboʼ] yéetel ka muruxtuntik u j-bisaj tʼaanoʼob túuxtaʼaboʼobtech tumen Jajal Dios! ¡Jaytéen tin wóoltaj in muchʼkíint a paalal jeʼel bix le x-kaax ku muchʼkíintik u mejniloʼob yáanal u xiikʼoʼ, baʼaleʼ maʼ ta wóoltajiʼ!» (Mateo 23:37). Le tʼaanoʼob jach jatsʼutstakaʼ maʼ aʼalaʼab tumen u utúul juez jach taak u castigartik wa máaxiʼ, aʼalaʼab tumen Jesús, utúul máak jach yaan u yaabilaj yéetel jach chúukaʼan u yóol. Jeʼex u Taataeʼ, Jesuseʼ jach u kʼáat kaʼach ka u kʼex u tuukul le judíoʼoboʼ yéetel ka salvartaʼakoʼob tiʼ le xuʼulsajil ken u taas Diosoʼ. Yaneʼeʼ tu beetoʼob le baʼax tu yaʼalaj Jesusoʼ, le oʼolaleʼ tu salvartubaʼob tiʼ le nojoch xuʼulsajil taal yóokʼol Jerusalén tu jaʼabil 70 teʼ yáax siglooʼ (Lucas 21:20-22).

10. ¿Baʼax utsiloʼob ku taasiktoʼon le chúukaʼan óolal ku yeʼesiktoʼon Diosoʼ?

10 ¿Máasaʼ jach jatsʼuts bix u yeʼesik chúukaʼan óolal Jéeoba? Kex óoliʼ maʼatech u beetaʼal baʼax ku yaʼalikeʼ, letiʼeʼ tsʼoʼok u tsʼáaik tiʼ cada utúul tiʼ toʼon bey xan tiʼ u millonesi máakoʼob u páajtalil k-kʼaj óoltik bey xan k-salvartikba. Pedroeʼ tu yaʼalaj tiʼ le sukuʼunoʼoboʼ «le chúukaʼan óolal yaan tiʼ k-Yuumtsiloʼ utiaʼal k-toksajil [wa k-salvación]» (2 Pedro 3:15). ¿Máasaʼ jach k-tsʼáaik nib óolal tiʼ Jéeoba yoʼolal le chúukaʼan óolal ku yeʼesiktoʼon utiaʼal u tsʼáaiktoʼon u páajtalil k-salvartikbaoʼ? ¿Máasaʼ k-jach kʼáatik tiʼ Jéeoba maʼ u xulik u chúukpajal u yóol tiʼ toʼon le táan k-meyajtik sáamsamaloʼ? (Mateo 6:12.)

11. ¿Baʼax ken k-beet wa k-naʼatik baʼax oʼolal ku yeʼesik chúukaʼan óolal Jéeoba?

11 Wa k-naʼatik baʼax oʼolal ku yeʼesik chúukaʼan óolal Jéeobaeʼ, leloʼ ku yáantikoʼon utiaʼal maʼ u náakal k-óol páaʼt le salvación ken u taasoʼ yéetel ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-tuklik jach tsʼoʼok u xáantal maʼ u béeykunt baʼaxoʼob u yaʼalmiʼ (Lamentaciones 3:26). Maʼ ken k-xul kʼáatik ka u taas u Reino, tumen k-ojel letiʼeʼ yaan u taasik tiʼ le kʼiin ku tuklik maas maʼaloboʼ. Tsʼoʼoleʼ ku yáantkoʼon xan k-eʼes chúukaʼan óolal tiʼ k-sukuʼunoʼob bey xan tiʼ uláakʼ máakoʼob ken jóoʼkoʼon kʼaʼaytaj. Toʼoneʼ maʼ xan k-kʼáat ka xuʼulsaʼak tiʼ mix máakiʼ, baʼaxeʼ k-kʼáat ka u kʼex u kuxtaloʼob yéetel ka yanaktiʼob u páajtalil u kuxtaloʼob utiaʼal minaʼan u xuul (1 Timoteo 2:3, 4).

Kaambalnakoʼon tiʼ le chúukaʼan óolal tu yeʼesaj le profetaʼoboʼ

12, 13. Jeʼex u yaʼalik Santiago 5:10, ¿baʼax jeʼel k-kanik tiʼ bix úuchik u yeʼesik chúukaʼan óolal Isaíaseʼ?

12 Ken k-jach il bix chúukaʼanil u yóol Jéeoba tiʼ toʼoneʼ k-ilik u kʼaʼananil u chúukpajal k-óol xan. Kex maʼ chéen chʼaʼabil k-eʼesik chúukaʼan óolal yoʼolal le kʼeban yaan t-wíinkliloʼ, baʼaleʼ jeʼel u páajtal k-beetkeʼ, jeʼex u yeʼesik le baʼaxoʼob tu beetaj le máaxoʼob meyajt Dios úuchiloʼ. Le disipulo Santiagooʼ tu tsʼíibtaj: «In sukuʼuneʼex, kaambalneneʼex tiʼ u mukʼyaj yéetel tiʼ u chúukaʼan óolal le [profetaʼob] j-tʼaanajoʼob tu kʼaabaʼ Yuumtsiloʼ» (Santiago 5:10). Jach ku líikʼil k-óol ken k-ojéelt yaan máaxoʼob páajchaj u aktáantikoʼob talamiloʼob jeʼex le yantoʼonoʼ.

13 Profeta Isaiaseʼ jach kʼaʼabéetchaj chúukaʼan óolal tiʼ utiaʼal u beetik le meyaj tsʼaʼabtiʼoʼ. Jéeobaeʼ le tu tsʼáaj u naʼat le ka tu yaʼalaj tiʼ: «Xeen a waʼal tiʼ le kaaj le tʼaanoʼobaʼ: Kex kaʼa sen uʼuyajnakeʼexeʼ, maʼ bíin a naʼateʼex mix baʼaliʼ; kex ka sen paakatnakeʼexeʼ, mix baʼal bíin a chʼaʼa nuʼukteʼex. Xaʼakʼbes u tuukul le kaajaʼ; tsuts u xikinoʼob, pix u yichoʼob tu yoʼolal maʼ u paakatoʼob mix u yuʼubajoʼob, mix u chʼaʼa nuʼuktikoʼob tʼaanoʼob, tu yoʼolal maʼ u sutkʼajaloʼob tiʼ teen utiaʼal maʼ in tsʼakikoʼob» (Isaías 6:9, 10). Kex u kaajil Israel maʼ tu chʼenxikintaj baʼax tu yaʼalaj Isaíaseʼ, letiʼeʼ chúukpaj u yóol u yaʼaltiʼob baʼax ku yaʼalik Jéeoba ich óoliʼ cuarentaiseis jaʼaboʼob. Toʼon xaneʼ wa yantoʼon chúukaʼan óolaleʼ leloʼ yaan u yáantikoʼon utiaʼal maʼ u xuʼulul kʼaʼaytik le maʼalob péektsil kex maʼ u kʼaʼamal tumen yaʼab máakoʼoboʼ.

14, 15. ¿Baʼax áant Jeremías utiaʼal ka u aktáant le talamiloʼoboʼ, bey xan le ka lúub u yóoloʼ?

14 Le táan u beetkoʼob le meyaj tsʼaʼantiʼoboʼ, le profetaʼoboʼ tu muʼyajtoʼob xan chʼaʼapachtajil. Jeremíaseʼ tsʼaʼab tiʼ upʼéel kʼalabcheʼ, kʼaʼal cárcel yéetel puʼul ichil upʼéel chultun (Jeremías 20:2; 37:15; 38:6). Tuláakal lelaʼ beetaʼab tiʼ tumen le máaxoʼob taak u yáantik kaʼachoʼ. Kex beyoʼ, Jeremiaseʼ maʼ kʼuuxilnajiʼ mix tu sutaj u jeel le baʼaxoʼob beetaʼab tiʼoʼ, chúukpaj u yóol kʼaʼaytaj ich yaʼab jaʼaboʼob.

15 Kex chʼaʼapachtaʼab Jeremías yéetel pʼaʼastaʼabeʼ, maʼ tu xulaj u kʼaʼaytajiʼ, toʼon xaneʼ maʼ ken k-xul kʼaʼaytaj kex ka yanaktoʼon talamiloʼob jeʼex le tu yilaj letiʼoʼ. Baʼaleʼ yaan kʼiin jeʼel u lúubul k-óoleʼ. Leloʼ bey xan úuchik tiʼ Jeremías, letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Maʼ tu máan jumpʼéel kʼiin wa maʼ tin poʼochʼol, kin pʼaʼastaʼal xan tu yoʼolal in kʼaʼaytik a tʼaan. [...] Kin waʼalik: Maʼ bíin suunaken in tukult Yuumtsiliʼ, maʼ bíin suunaken j-tʼaan tu [kʼaabaʼiʼ]». ¿Baʼax túun tu beetaj Jeremías? ¿Tu xulaj wa u kʼaʼaytaj? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «A tʼaan tin puksiʼikʼal túuneʼ ku suut jumpʼéel kʼáakʼ ku láaj tóok. Kin wuʼuyik tak tin baakeloʼob. Kin tsʼáaikimba in tupe, baʼaleʼ maʼ tin páajtal» (Jeremías 20:8, 9).Teʼ tekstoaʼ k-ilkeʼ le ka joʼopʼ u tuukul Jeremías tiʼ bix u pʼaʼastal tumen le máakoʼoboʼ lúub u yóol, baʼaleʼ ka joʼopʼ u tuukul tu kaʼatéen tiʼ bix jaʼtsil yéetel bix kʼaʼananil le baʼax ku kʼaʼaytikoʼ kaʼa kiʼimakchaj u yóol. Tsʼoʼoleʼ Jéeobaeʼ tiʼ yanchaj tu yiknal «bey juntúul j-baʼateʼel maʼ tu paʼabal u muukʼeʼ», tu muʼukʼankúuntaj utiaʼal ka u maas tsʼáa u yóol kʼaʼaytaj yéetel x-maʼ saajkil (Jeremías 20:11).

16. ¿Bix jeʼel u páajtal u kiʼimaktal k-óol mantatsʼ ikil k-kʼaʼaytik le maʼalob péektsiloʼ?

16 ¿Kiʼimakchaj wa u yóol Jeremías yoʼolal le meyaj tu beetoʼ? ¡Kiʼimakchaji! Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ Jéeoba: «Ken a tʼaneneʼ, teneʼ kin láaj tsʼoʼokbesik a tʼaan; [a tʼaaneʼ] u kiʼ óolal yéetel [u] kiʼimak óolal in puksiʼikʼal, tumen teneʼ a tiaʼalen, Yuumtsil» (Jeremías 15:16). Jeremíaseʼ jach ku kiʼimakchaj u yóol ikil tsʼaʼabik u páajtalil tiʼ u tʼaan tu kʼaabaʼ u Dios yéetel u kʼaʼaytik baʼax ku yaʼalik. Toʼon xaneʼ jeʼel u páajtal k-uʼuyikba beyoʼ. Tsʼoʼoleʼ jeʼex le angeloʼob yanoʼob teʼ kaʼanoʼ, toʼon xaneʼ ku kiʼimaktal k-óol ken k-il yaʼab máakoʼobeʼ táan u kʼamikoʼob u maʼalob péektsilil le Reinooʼ, táan u kʼexik u kuxtaloʼob yéetel táan u joʼopʼol u binoʼob tu bejil le kuxtaloʼ (Lucas 15:10).

«U chúukaʼan óolal Job»

17, 18. ¿Baʼax talamiloʼob chúukpaj u yóol u aktáant Job, yéetel baʼax úuch tiʼ ka tsʼoʼoki?

17 Ka tsʼoʼok u tʼaan Santiago tiʼ le profetaʼob úuchiloʼ tu yaʼalaj xan: «Teʼexeʼ a wuʼuymajeʼex u chúukaʼan óolal Job, yéetel tsʼoʼok a wojéeltikeʼex baʼax tsʼaʼab tiʼ tumen Yuumtsil tu xuul u kuxtaloʼ; tumen Yuumtsileʼ jach nojoch u chʼaʼa óotsilil yéetel u yutsil» (Santiago 5:11). Le tʼaan ich griego ku suʼutul «chúukaʼan óolal» teʼ tekstoaʼ maʼ upʼéeliliʼ baʼax u kʼáat u yaʼal yéetel le baʼax tu yaʼalaj Santiago teʼ versículo diezoʼ. Utúul máak jach u yojel baʼax u kʼáat u yaʼal u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ tu yaʼalaj baʼax u jelaʼaniloʼob: «Le ku chíikpajal teʼ versículo diezoʼ u kʼáat u yaʼal u chúukpajal u yóol máak u muʼyajt chʼaʼapachtajil wa pʼektajil; le ku chíikpajal teʼ versículo onceoʼ u kʼáat u yaʼal u chúukpajal u yóol máak u muʼyajt talamiloʼob».

18 Jobeʼ tu muʼyajtaj yaʼab talamiloʼob. Tu peʼertaj tuláakal u ayikʼalil, laaj kíim u paalaloʼob yéetel tu muʼyajtaj upʼéel talam kʼojaʼanil; tsʼoʼoleʼ aʼalaʼab tiʼeʼ táan u castigartaʼal tumen Jéeoba. Baʼaleʼ Jobeʼ, tumen jach yaj baʼax tu muʼyajteʼ kʼuch tak u yaʼal maas uts tiʼ Dios, baʼaleʼ maʼ xuʼul u oksaj óoltik Diosiʼ mix xuʼul u chúukpajal u yóol u meyajtiʼ. Maʼ tʼaanaj tu contra Dios jeʼel bix aʼalaʼabik tumen Satanasoʼ (Job 1:11, 21). ¿Baʼax túun úuch tiʼ Job ka tsʼoʼoki? Jéeobaeʼ tu maas «kiʼ tʼantaj u tsʼook u jaʼabiloʼob Job tiʼ le yáaxoʼoboʼ» (Job 42:12).Tu tsʼáaj toj óolal tiʼ tukaʼaten, u ayikʼalileʼ tu tsʼáaj tiʼ u kaʼatéen tiʼ le yaan tiʼ kaʼachoʼ yéetel tu tsʼáaj upʼéel kuxtal tiʼ jach chuup yéetel kiʼimak óolal ichil u láakʼtsiloʼob. Úuchik u chúukpajal u yóol Job u aktáant le talamiloʼoboʼ le áant u maas naʼat bix u yeʼesik chúukaʼan óolal Jéeoba.

19. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le bix úuchik u chúukpajal u yóol Joboʼ?

19 ¿Baʼax k-kanik tiʼ le bix úuchik u chúukpajal u yóol Joboʼ? Jeʼex letiʼeʼ maʼ xaaneʼ jeʼel k-muʼyajtik upʼéel kʼojaʼanileʼ wa uláakʼ talamiloʼob. Maʼ xaaneʼ maʼ táan k-naʼatik jach baʼaxten ku chaʼik Jéeoba k-aktáantik wa baʼax talamil, baʼaleʼ k-ojleʼ wa ku chúukpajal k-óol meyajteʼ letiʼeʼ yaan u yeʼesiktoʼon u yutsil. Jéeobaeʼ maʼ kun pʼáatal maʼ u yeʼesik u yutsil tiʼ le máaxoʼob ku meyajtkoʼob yéetel chúukaʼan óolaloʼ (Hebreob 11:6). Jesuseʼ tu yaʼalaj: «Le máax ku muʼukʼaʼantal u yóol tak tu xuuleʼ, bíin toʼokok» (Mateo 10:22; 24:13).

«U kʼiinil Yuumtsileʼ bíin taalak»

20. ¿Baʼaxten toʼoneʼ k-jach oksaj óoltik bíin taalak u kʼiinil Yuumtsil?

20 Kex Jéeoba ku yeʼesik chúukaʼan óolaleʼ, toj xan tiʼ tuláakal baʼax ku beetik, maʼ ken u chaʼa u beetaʼal baʼax kʼaas tuláakal kʼiin. Letiʼeʼ yaan u pʼiis u yeʼesik chúukaʼan óolal. Pedroeʼ tu yaʼaleʼ «Dioseʼ maʼ tu saʼatsaj xan le úuchben yóokʼol kaaboʼ». Kex tu salvarta Noé bey xan u familiaeʼ tu taasaj upʼéel búulkabal utiaʼal u xuʼulsik tiʼ le kʼasaʼan yóokʼol kaab teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ. Jéeobaeʼ tu xuʼulsaj xan tiʼ u kaajiloʼob Sodoma yéetel Gomorra. Le baʼaxoʼob tu beetaʼ ku «tsʼáaik tu yéeteloʼobeʼ jumpʼéel kʼaʼasaj iikʼ tiʼ le kʼaakʼas máakoʼob» teʼ kʼiinoʼobaʼ. Le oʼolaleʼ maʼ unaj u tuʼubul toʼoneʼ «u kʼiinil Yuumtsileʼ bíin taalak» (2 Pedro 2:5, 6; 3:10).

21. ¿Bix jeʼel u páajtal k-eʼesik chúukaʼan óolaleʼ, yéetel baʼax ken k-il teʼ tuláakʼ xookoʼ?

21 Bey túunoʼ, jeʼex u beetik Jéeobaeʼ unaj u chúukpajal k-óol áant uláakʼ máakoʼob utiaʼal ka u kʼex u kuxtaloʼob utiaʼal ka u salvartubaʼob. Jeʼex le profetaʼoboʼ unaj u chúukpajal xan k-óol kʼaʼayt le maʼalob péektsil kex yaʼab máak maʼ u kʼáat u kʼamiʼ. Wa ku chúukpajal k-óol aktáant talamiloʼob, jeʼex tu beetil Jobeʼ, Jéeobaeʼ yaan xan u jach eʼesiktoʼon u yutsil. Ku jach beetik u kiʼimaktal k-óol ken k-il bix u yeʼesik u yutsil Jéeoba yóokʼol u kaajal ikil u jach tsʼáaik u yóol u kʼaʼayt le maʼalob péektsil tiʼ tuláakal le yóokʼol kaabaʼ. Lelaʼ le ken k-il teʼ tuláakʼ xookoʼ.

¿Kʼajaʼan wa tech?

• ¿Baʼaxten chúukaʼan u yóol Jéeoba tiʼ toʼon?

• ¿Baʼax k-kanik tiʼ le chúukaʼan óolal tu yeʼesaj le profetaʼoboʼ?

• ¿Bix úuchik u chúukpajal u yóol Job ka tu aktáantaj talamiloʼob, yéetel bix tsʼoʼokik tuláakal?

• ¿Bix k-ojéeltik yaan u pʼiis u yeʼesik u chúukaʼan óolal Jéeoba?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 4]

Jesuseʼ jach tu yeʼesaj chúukaʼan óolal jach jeʼex u beetik u Taataeʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 6]

¿Baʼax utsil tu kʼamaj Jeremías úuchik u chúukpajal u yóol u aktáant le chʼaʼapachtajiloʼ?

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 7]

¿Baʼax utsiloʼob tu kʼamaj Job úuchik u chúukpajal u yóol u aktáant le talamiloʼoboʼ?