Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

«Pʼáateneʼex tiʼ u yaakunaj Jajal Dios»

«Pʼáateneʼex tiʼ u yaakunaj Jajal Dios»

«Pʼáateneʼex tiʼ u yaakunaj Jajal Dios»

«In yaabilaj sukuʼuneʼex, [...] pʼáateneʼex tiʼ u yaakunaj Jajal Dios [...] utiaʼal kuxtal minaʼan u xuul.» (JUDAS 20, 21.)

1, 2. ¿Baʼax kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Jéeoba?

JÉEOBAEʼ jach u yaabiltma wíinikoʼob, le oʼolal tu tsʼáaj u juntúuliliʼ Hijo utiaʼal u salvartik tuláakal le máaxoʼob ken u tsʼáaj u fejoʼob tiʼ u kʼiʼikʼel tu wekajoʼ (Juan 3:16). ¿Máasaʼ jach kiʼimak k-óol tumen u yaabiltmoʼon Jéeoba? Tuláakloʼon k-kʼáat ka yaabiltaʼakoʼon mantatsʼ tumen letiʼ.

2 Le disipulo Judasoʼ tu yaʼalaj baʼax kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaakunaj wa u yaabilaj Jéeoba. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Jéetsʼel pʼáateneʼex tiʼ a kiliʼich oksaj óolaleʼex [wa a kiliʼich fejeʼex]. Payalchiʼineneʼex yéetel u páajtalil le Kiliʼich Pixanoʼ. Pʼáateneʼex tiʼ u yaakunaj Jajal Dios yéetel páaʼteʼex u chʼaʼa óotsilil k-Yuumtsil Jesucristo utiaʼal kuxtal minaʼan u xuul» (Judas 20, 21). Jeʼex k-ilkoʼ, jach kʼaʼanan ka pʼáatkoʼon tiʼ k-kiliʼich fejeʼex wa tiʼ le baʼaxoʼob tsʼoʼok kanikeʼexoʼ, lelaʼ k-beetik ken k-xok le Bibliaoʼ yéetel ken k-kʼaʼayt le maʼalob péektsililoʼ. Tsʼoʼoleʼ, kʼaʼabéet xan k-orar yéetel «u páajtalil le Kiliʼich [muukʼoʼ]», leloʼ u kʼáat yaʼaleʼ k-chaʼik u nuʼuktikoʼon. Yéetel utiaʼal ka yanaktoʼon le kuxtal minaʼan u xuuloʼ, kʼaʼabéet k-eʼesik yantoʼon fe tiʼ u kuxtal Cristo tu tsʼáaj t-oʼolaloʼ (1 Juan 4:10).

3. Yaʼab máaxoʼobeʼ, ¿baʼaxten tsʼoʼok u pʼatik u beetkoʼob u j-jaajkunajoʼob Jéeoba?

3 Teʼ kʼiinoʼobaʼ yaʼab tiʼ le máaxoʼob yanchaj u fejoʼob tiʼ Dioseʼ maʼ pʼáatoʼob ichil u yaabilajiʼ. Tsʼoʼok u kʼebantaloʼob yéetel maʼ u kʼáat u xul u kʼebantaloʼobiʼ, le oʼolal tsʼoʼok u pʼatik u beetkoʼob u j-jaajkunajoʼob Jéeoba. ¿Baʼax kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal maʼ u yúuchultoʼon xan beyoʼ? K-tuukul tiʼ le baʼaxoʼob ken k-kan teʼ xookaʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-kʼebantal yéetel utiaʼal ka pʼáatkoʼon tiʼ u yaabilaj Dios.

Unaj k-eʼesik k-yaabilmaj Dios

4. ¿Baʼaxten jach kʼaʼanan k-beetik baʼax u kʼáat Dios?

4 Le ken k-beet baʼax utstutʼaan Jéeobaeʼ k-eʼesik k-yaabiltmaj (Mateo 22:37). Le apóstol Juanoʼ tu tsʼíibtaj: «U yaabiltaʼal Jajal Dioseʼ u yuʼubaj tʼantaʼal u yaʼalmaj tʼaanoʼob; yéetel u yaʼalmaj tʼaanoʼobeʼ maʼ talamoʼobiʼ» (1 Juan 5:3). K-beetik baʼax u kʼáat Dioseʼ letiʼe baʼax kʼaʼabéet k-tsʼáaik táanil ichil k-kuxtaloʼ. Wa k-beetik beyoʼ yaan u yantaltoʼon u muukʼil utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ baʼax kʼaas yéetel yaan u maas yantaltoʼon kiʼimak óolal. Jeʼex tu yaʼalil le salmistaoʼ: «Kiʼ u yóol le máak maʼ tu béeykuntik u tsolxikin loolob máakoʼob [...], baʼaleʼ u yaabilajeʼ tiʼ u tsʼaamaj tiʼ u yaʼalmaj tʼaan Yuumtsileʼ» (Salmo 1:1, 2).

5. ¿Baʼax ken k-beet wa k-yaabiltmaj Jéeoba?

5 K-yaabilaj tiʼ Jéeobaeʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal k-ilik maʼ k-lúubul tiʼ mix upʼéel kʼeban jeʼel u taasik subtsilil tiʼ u kʼaabaʼeʼ. Úuchjeakileʼ, Agureʼ tu kʼáataj tiʼ Jéeoba: «Maʼ a beetik in ayikʼaltal, mix in wóotsiltal: tsʼáa tiʼ teen chéen le waaj kʼaʼabéet tiʼ tenoʼ, tumen wa yaʼab u yalabeʼ jeʼel in pʼatik in woksaj óoltikecheʼ wa ku binetikeʼ, maʼ xaan ka ookolnaken, beyoʼ kin pajik u subtal a kiliʼich kaabaʼ» (Proverbios 30:1, 8, 9). Le oʼolaleʼ, unaj k-chʼaʼatuklik maʼ k-beetik mix baʼal jeʼel u «pajik u subtal [u] kiliʼich kaabaʼ» Dioseʼ. Baʼaxeʼ, unaj k-ilik k-beetik baʼaloʼob jeʼel u taaskoʼob nojbeʼenil tiʼeʼ (Salmo 86:12).

6. ¿Baʼax jeʼel u yúuchul wa k-beetik baʼax k-ojel maʼ maʼalobiʼ?

6 Utiaʼal xan maʼ k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ mantatsʼ unaj k-orar tiʼ Jéeoba utiaʼal u yáantkoʼon (Mateo 6:13; Romailoʼob 12:12). Wa k-kuxtal jeʼex u kʼáat Jéeobaeʼ, letiʼeʼ mantatsʼ ken u yuʼub k-oracionoʼob (1 Pedro 3:7). Baʼaleʼ wa k-beetik baʼax k-ojel maʼ maʼalobeʼ, Jéeobaeʼ maʼ ken u yóot u yuʼub k-oracionoʼob, tumen letiʼeʼ maʼatech u yóotik u yuʼub le oracionoʼob ku beetaʼal tumen le máaxoʼob tu yóoliliʼob ku beetkoʼob baʼax kʼaasoʼ. Utiaʼal maʼ u yuʼubikoʼobeʼ, Jéeobaeʼ bey ku pixikuba yéetel upʼéel múuyaleʼ (Lamentaciones 3:42-44). Le oʼolaleʼ, unaj u yantaltoʼon kabal óolal yéetel unaj k-kʼáatik u yáantaj Jéeoba utiaʼal maʼ k-beetik mix baʼal jeʼel u beetik maʼ u yuʼubik k-oracionoʼobeʼ (2 Corintoiloʼob 13:7).

Unaj k-eʼesik k-yaabilmaj Jesús

7, 8. K-beetik baʼax ku yaʼalik Jesuseʼ, ¿bix u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼeban?

7 Ken k-beet baʼax ku yaʼalik Jesuseʼ k-eʼesik k-yaabiltmaj, tsʼoʼoleʼ leloʼ ku yáantkoʼon xan utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ mix upʼéel kʼeban. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Wa ka tsʼoʼokbesikeʼex in waʼalmaj tʼaanoʼobeʼ bíin pʼáatakeʼex tiʼ in yaakunaj, jeʼel bix teen kin tsʼoʼokbesik u yaʼalmaj tʼaan in Taataeʼ yéetel pʼaatlen tiʼ u yaakunaj » (Juan 15:10.) ¿Bix u yáantkoʼon le baʼax ku kaʼansik Jesús utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Jéeobaoʼ?

8 K-beetik baʼax ku yaʼalik Jesuseʼ, ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-beetik baʼax kʼaas. Koʼox ilik bixi. Teʼ Ley tu tsʼáaj Jéeoba tiʼ u kaajil Israeloʼ, tu yaʼalaj: «Maʼ a beetik núupkʼeban» (Éxodo 20:14). Jesuseʼ, tu tsolaj baʼax táakaʼan ichil le baʼax aʼalaʼab tiʼ le israelitaʼoboʼ: «Jeʼel máaxak ku paktik juntúul koʼolel utiaʼal u tsʼíibolteʼ tsʼoʼok u núupkʼebantal tu puksiʼikʼal tu yéetel» (Mateo 5:27, 28). Tsʼoʼoleʼ, le apóstol Pedrooʼ tu yaʼaleʼ yaan jujuntúul tiʼ le máaxoʼob yanoʼob ichil le múuchʼulil teʼ yáax siglooʼ «maʼ tu páajtal u yilikoʼob juntúul koʼolel wa maʼ yaan u tsʼíiboltikoʼob; maʼ tu kaʼanaloʼob kʼebanchajal» yéetel «ku táabsikoʼob [kaʼach] le máaxoʼob maʼ jetsʼaʼan u tuukuloʼoboʼ» (2 Pedro 2:14). Utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ le kʼebanaʼ, unaj k-yaabiltik yéetel k-beetik baʼax ku yaʼaliktoʼon Jéeoba yéetel Jesucristo, tsʼoʼoleʼ unaj xan k-ilik maʼ u jáawal k-bisikba maʼalob tu yéeteloʼob.

Unaj k-chaʼik nuʼuktaʼal tumen u kiliʼich muukʼ Dios

9. ¿Baʼax jeʼel u luʼsiktoʼon Jéeoba wa maʼ tu jáawal k-beetik baʼax kʼaas?

9 Utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Jéeobaeʼ, kʼaʼabéet xan k-kʼáatik u kiliʼich muukʼ yéetel k-chaʼik u nuʼuktikoʼon (Lucas 11:13; Galaciailoʼob 5:19-25). Wa maʼ tu jáawal k-beetik baʼax kʼaaseʼ Jéeobaeʼ jeʼel u luʼsiktoʼon u kiliʼich muukʼeʼ. Davideʼ u yojel kaʼach lelaʼ, le oʼolal ka tsʼoʼok u kʼebantal yéetel Betsabeeʼ, tu kʼáataj tiʼ Jéeoba: «Maʼ a lukʼesiken ta táan mix a lukʼsik tiʼ teen a kiliʼich pixan» (Salmo 51:11). Baʼaleʼ, tiʼ rey Sauleʼ luʼsaʼab le kiliʼich muukʼ tiʼoʼ. ¿Baʼaxten? Tumen tu kʼebankúunsuba le ka tu kʼubaj upʼéel tóokbil siibal tiʼ Dios yéetel tumen maʼ tu kíimsaj u reyil le amalequitaʼob mix tuláakal u yalakʼ baʼalcheʼob, jeʼex aʼalaʼabiktiʼoʼ. Letiʼeʼ, maʼ arrepentirnaj yoʼolal le baʼax tu beetoʼ, le oʼolal Jéeobaeʼ tu luʼsaj le kiliʼich muukʼ tiʼoʼ (1 Samuel 13:1-14; 15:1-35; 16:14-23).

10. ¿Baʼaxten maʼ unaj k-chaʼik mix u máan t-tuukul k-beetik baʼax kʼaasiʼ?

10 Le oʼolaleʼ, maʼ unaj k-chaʼik mix u máan t-tuukul u tsʼíibolalil k-beetik baʼax kʼaasiʼ. Le apóstol Pablooʼ tu tsʼíibtaj: «Wa tu juunal k-óol táan k-kʼebanchajal ku tsʼoʼokol k-kʼamik u kʼaj óolalil le jaajoʼ, minaʼan uláakʼ kíimsbil siibal tu yoʼolal le kʼebanoʼoboʼ» (Hebreob 10:26-31). ¡Jach túun yaaj wa ka úuchuktoʼon lelaʼ!

Unaj k-eʼesik k-yaabilaj tiʼ k-éet wíinikoʼob

11, 12. Le yaabilaj yéetel le tsiikiloʼ, ¿bix u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ núupkʼeban?

11 Le yaabilaj k-uʼuyik yoʼolal k-éet wíinikoʼobeʼ, ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ núupkʼeban (Mateo 22:39). Ku yáantkoʼon utiaʼal k-kanáantik maʼ u tuskoʼon k-puksiʼikʼal ka tak k-óot náajalt u yaabilaj utúul máax tsʼokaʼan u beel yéetel ka kʼebanchajkoʼon tu yéetel (Proverbios 4:23; Jeremías 4:14; 17:9, 10). Maʼalob ka k-beet jeʼex Jobeʼ, letiʼeʼ mix utéen tu tsʼíiboltaj uláakʼ koʼolel maʼ u yataniʼ (Job 31:1).

12 K-eʼesik tsiikil yoʼolal le tsʼoʼokol beel tsʼaʼan tumen Diosoʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼeban. Dioseʼ tu tsʼáaj le tsʼoʼokol beel yéetel le núup chital utiaʼal ka páajchajak u yantal kuxtaloʼ (Génesis 1:26-28). Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ, u xiibil yéetel u x-chʼupil wíinikeʼ yaʼab baʼal yaan u yiloʼob utiaʼal ka yanak kuxtal, yéetel kʼaʼajaktoʼon xaneʼ le kuxtaloʼ kiliʼich. Le oʼolaleʼ, le máaxoʼob ku núupkʼebantaloʼob wa ku tusik u núupoʼobeʼ maʼ táan u beetkoʼob baʼax ku yaʼalik Diosiʼ, ku yeʼeskoʼob ku yilkoʼob bey mix baʼal le núupchitaloʼ, maʼ tu yeʼeskoʼob tsiikil yoʼolal le tsʼoʼokol beeloʼ yéetel ku kʼebankúunsik u wíinkliloʼob (1 Corintoiloʼob 6:18). Jeʼex k-ilkoʼ, le yaabilaj k-uʼuyik yoʼolal Jéeoba yéetel tiʼ k-éet wíinikil, bey xan k-beetik le baʼax ku yaʼaliktoʼon Diosoʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ upʼéel kʼeban jeʼel u beetik k-jóoʼsaʼal tiʼ u kaajal Dioseʼ.

13. Le máax ku lúubul tiʼ núupkʼebanoʼ, ¿bix u «peʼertik le maʼalob baʼaloʼob yantiʼoʼ»?

13 Utiaʼal maʼ k-loobiltik máaxoʼob k-yaabiltmeʼ, unaj k-luʼsik t-pool tuláakal kʼaakʼas tuukul jeʼel u beetik k-kʼebantaleʼ. Proverbios 29:3 ku yaʼalik: «Le ku máan yéetel x-káakbachoʼobeʼ ku [«peʼertik le maʼalob baʼaloʼob yantiʼoʼ», NM]». Le máax ku tusik u núup yéetel maʼ tu arrepentireʼ, ku jáawal u bisikuba yéetel Dios yéetel ku peʼertik u yaabilaj bey xan u confianza u núup. Yoʼolal le baʼax tu beetaj le íichamtsiloʼ, le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le atantsiloʼ jeʼel u páajtal u divorciarkuba tiʼeʼ (Mateo 19:9). Utúul máak ku lúubul tiʼ núupkʼebaneʼ ku beetik u sen muʼyaj u núup, u paalal bey xan uláakʼ máakoʼob. K-ojéeltik le talamiloʼob jeʼel u taasik u lúubul máak tiʼ núupkʼebaneʼ, jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal k-kanáantikbaeʼ.

14. ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon Proverbios 6:30-35 yoʼolal le kʼebanoʼ?

14 K-ojéeltik xan maʼ tu páajtal k-utskíintik tu táan k-núup le nojoch kʼebanaʼ, jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ le núupkʼebanoʼ. Proverbios 6:30-35 ku yeʼesikeʼ, yaʼab máakoʼobeʼ jeʼel u chʼaʼikoʼob óotsilil tiʼ utúul máak ku yookol utiaʼal ka páajchajak u janaleʼ, baʼaleʼ ku pʼektikoʼob le máax ku tusik u núupoʼ tumen chéen táan u tuklik u beetik kʼaas. Tsʼoʼoleʼ, le máax ku núupkʼebantaloʼ «¡tu juunal ku kíimsikuba!». Wa tiaʼan kaʼach tu kʼiiniloʼob Moiseseʼ, le Leyoʼ ku yaʼalikeʼ unaj u kíimsaʼal (Levítico 20:10). Tumen chéen taak u béeykuntik u tsʼíibolal u bakʼeleʼ, le máax ku núupkʼebantaloʼ ku yeʼesik baʼax u kʼáaj tiʼ le baʼax ken u muʼyajt u maasil yoʼolal le baʼax ken u beetoʼ. Wa maʼ tu arrepentireʼ maʼ kun pʼáatal tiʼ u yaabilaj Dios yéetel yaan u jóoʼsaʼal tiʼ u kiliʼich kaajal Dios.

Unaj u yantaltoʼon upʼéel maʼalob conciencia

15. Upʼéel conciencia maʼ maʼalob yanileʼ, ¿bix u pʼáatal «bey tsʼoʼok u tóokaʼal yéetel jumpʼéel chakjoleʼen hierroeʼ»?

15 Wa k-kʼáat pʼáatal tiʼ u yaabilaj Dioseʼ, unaj kanáantik k-conciencia utiaʼal maʼ u pʼáatal maʼ kʼaas k-ilik k-kʼebankúunsikbaiʼ. Le oʼolal maʼatech k-kuxtal jeʼex u kuxtal u máakiloʼob le yóokʼol kaabaʼ, tsʼoʼoleʼ k-kanáantik xan yéetel máaxoʼob k-bisikba, baʼaxoʼob k-xokik yéetel baʼaxoʼob ku meyajtoʼon utiaʼal k-náaysik k-óol. Pabloeʼ tu yaʼalaj: «Tiʼ le tsʼook kʼiinoʼoboʼ yaan tsʼeʼetsʼek bíin u tselubaʼob tiʼ le oksaj óolaloʼ, utiaʼal u binoʼob tu paach pixanoʼob ku tuusoʼob yéetel utiaʼal u yuʼubikoʼob kaʼansajoʼob tiʼ kʼaakʼas pixanoʼob u taaloʼob. Bíin u yuʼuboʼob u tʼaan máakoʼob kaʼapʼéel ichoʼob yéetel j-tuusoʼob, mix baʼal yaajkuntik u yóol u naʼatoʼob, tumen u naʼatoʼobeʼ bey tsʼoʼok u tóokaʼal yéetel jumpʼéel chakjoleʼen hierroeʼ» (1 Timoteo 4:1, 2). Upʼéel conciencia maʼ maʼalob yanileʼ, ku keʼetel yéetel u xéetʼ ootʼel ku chichtal ken tsʼoʼokok u «tóokaʼal yéetel jumpʼéel chakjoleʼen hierroeʼ». Wa maʼ maʼalob k-concienciaeʼ, jeʼel u beetik u káajal k-kʼamik le baʼaxoʼob ku kaʼansik le máaxoʼob tsʼoʼok u pʼatkoʼob u jaajiloʼ bey xan le uláakʼ baʼaxoʼob jeʼel u beetkoʼob k-xúumpʼattik k-fejeʼ.

16. ¿Baʼaxten kʼaʼabéet u yantaltoʼon upʼéel maʼalob conciencia?

16 Utiaʼal k-salvartikbaeʼ unaj u yantaltoʼon upʼéel maʼalob conciencia (1 Pedro 3:21). Le fe ku yantaltoʼon tiʼ u kʼiʼikʼel Jesús tu tsʼáaj t-oʼolaloʼ, ku beetik u yantaltoʼon upʼéel maʼalob conciencia ku tsʼáaiktoʼon u páajtalil «k-meyajtik [yéetel kiliʼichil] le kuxaʼan Jajal Diosoʼ» (Hebreob 9:13, 14). Wa chéen t-óoliliʼ k-kʼebantaleʼ, k-concienciaeʼ ku pʼáatal maʼ maʼalob yanil utiaʼal k-meyajtik Diosiʼ (Tito 1:15). Baʼaleʼ yéetel u yáantaj Jéeobaeʼ, jeʼel u páajtal u yantaltoʼon mantatsʼ upʼéel maʼalob concienciaeʼ.

Uláakʼ baʼaxoʼob jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ

17. ¿Baʼax utsiloʼob ku taasiktoʼon u chúukpajal k-óol tiʼ Jéeoba?

17 Utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ, unaj u chúukpajal k-óol tiʼ Dios jeʼex tu beetil Caleb tu kʼiiniloʼob u úuchben kaajil Israeleʼ (Deuteronomio 1:34-36). Kʼaʼabéet k-beetik mantatsʼ le baʼax ku yaʼaliktoʼon Diosoʼ yéetel maʼ unaj mix u máan t-tuukul k-kutal «tu [mesa] le kʼaakʼas pixanoʼoboʼ» (1 Corintoiloʼob 10:21). Maʼ unaj k-kʼamik u kaʼansaj le máaxoʼob tsʼoʼok u pʼatkoʼob u jaajiloʼ, baʼaxeʼ kʼaʼabéet kʼamik yéetel k-tsʼáaik u nib óolalil tiʼ Jéeoba yoʼolal le kiliʼich janal ku tsʼáaiktoʼonoʼ. Wa k-beetikeʼ, maʼ ken k-tusbil tumen le máaxoʼob tsʼoʼok u pʼatkoʼob u jaajiloʼ mix xan tumen u kʼasaʼan angeloʼob Satanás (Efesoiloʼob 6:12; Judas 3, 4). Unaj k-tsʼáaik táanil ichil k-kuxtal le baʼaxoʼob yaan u yiloʼob yéetel k-adoracionoʼ, jeʼex k-xokik le Bibliaoʼ, k-bin teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ yéetel k-táakpajal teʼ kʼaʼaytajoʼ. Wa ku chúukpajal k-óol tiʼ Jéeoba yéetel k-kʼaʼaytik u maʼalob péektsilil le Reinooʼ, leloʼ yaan u taasiktoʼon yaʼab kiʼimak óolal (1 Corintoiloʼob 15:58).

18. K-chʼaʼik upʼéel maʼalob saajkilil tiʼ Dioseʼ, ¿bix u yáantkoʼon?

18 Toʼoneʼ, unaj k-chʼaʼatuklik adorartik «Jajal Dios jeʼel bix uts tu tʼaanoʼ: yéetel k-puksiʼikʼal bey xan yéetel kabal óolal» (Hebreob 12:28). Wa k-chʼaʼik maʼalob saajkilil tiʼ Dioseʼ, leloʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-beetik mix upʼéel baʼal maʼ maʼalobiʼ. Tsʼoʼoleʼ, yaan u yáantkoʼon xan utiaʼal ka kuxlakoʼon jeʼex tu yaʼalil Pedro tiʼ le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼanoʼ: «Wa teʼex ka waʼalikeʼex Taata tiʼ Jajal Dios, máax ku pʼis óoltik bix u kuxtal cada juntúul yéetel maʼ tu kaxtik jelaʼanil ichil máakoʼobeʼ, unaj a chʼaʼikeʼex saajkil tiʼeʼ tuláakal le kʼiinoʼob kuxaʼaneʼex way yóokʼol kaabeʼ» (1 Pedro 1:17).

19. ¿Baʼaxten mantatsʼ unaj k-tsʼáaik ichil k-kuxtal tuláakal le baʼaxoʼob k-kanik teʼ Bibliaoʼ?

19 Le oʼolaleʼ, mantatsʼ unaj k-tsʼáaik ichil k-kuxtal tuláakal le baʼaxoʼob k-kanik teʼ Bibliaoʼ. Wa k-beetkeʼ, yaan k-antal ichil le «máaxoʼob tsʼoʼok u kanikoʼob pʼis óolal tumen tsʼoʼok u suuktal tiʼob u chʼaʼa nuʼuktikoʼob baʼax le utsoʼ bey xan baʼax le kʼaasoʼ», yéetel leloʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-kʼebankúunsikba tu táan Jéeoba (Hebreob 5:14). Utiaʼal k-eʼesik túun yáantoʼon ojéelaleʼ, kʼaʼabéet k-kanáantik bix k-tʼaan yéetel baʼax k-beetik ichil k-kuxtal, maʼ «chéen [ka k-máans] kʼiineʼex[iʼ] tumen kʼasaʼan le kʼiinoʼoboʼ». Kʼaʼabéet k-ilik «naʼatikeʼex baʼax u kʼáat Yuumtsil» utiaʼal u páajtal k-tsʼoʼokbeskeʼex (Efesoiloʼob 5:15-17; 2 Pedro 3:17).

20. ¿Baʼaxten maʼ maʼalob ka k-tsʼíibolt baʼax maʼ k-tiaʼaliʼ?

20 Maʼ maʼalob ka k-tsʼíibolt baʼax maʼ k-tiaʼaliʼ. Upʼéel tiʼ le Diez Mandamientos tsʼaʼab tiʼ le israelitaʼoboʼ, ku yaʼalik tu yoʼolal lelaʼ: «Maʼ tsʼíiboltik a tokik u yotoch a láakʼ, maʼ tsʼíiboltik a tokik u yatan, mix u palitsil, mix u x-palitsil, mix u wakax, mix u burro, mix jeʼel baʼax utiaʼaleʼ» (Éxodo 20:17). Le leyaʼ meyajnaj utiaʼal maʼ u tokaʼal u yatan, u palitsil, u baʼalcheʼob, u yotoch yéetel le uláakʼ baʼaloʼob yaan kaʼach tiʼ utúul Israelitaoʼ. Baʼaleʼ, Jesuseʼ tu yaʼaleʼ le máax tsʼíiboltik baʼax maʼ utiaʼaleʼ ku kʼaskúuntik u kuxtal (Marcos 7:20-23).

21, 22. ¿Baʼax unaj u beetik utúul cristiano utiaʼal maʼ u lúubul tiʼ kʼeban?

21 Kʼaʼabéet k-kanáantik maʼ u yantaltoʼon kʼaakʼas tsʼíibolaloʼob wa kʼaakʼas tuukuloʼob jeʼel u beetkoʼob k-lúubul tiʼ kʼebaneʼ. Le disipulo Santiagooʼ tu tsʼíibtaj: «Le ken táabsaʼak wa máax tu yoʼolal u kʼaakʼas tsʼíibolaloʼobeʼ letiʼ túun le ken túuntaʼak u yóol. Tiʼ le kʼaakʼas tsʼíibolaloʼobaʼ ku síijil le kʼebanoʼ; tiʼ le kʼebanoʼ, le ken chúukaʼanchajak u chʼíijileʼ ku síijil le kíimiloʼ» (Santiago 1:14, 15). Koʼox ilik baʼaxoʼob jeʼel u páajtal u beetik máak utiaʼal maʼ u lúubul tiʼ kʼebaneʼ. Maʼ xaaneʼ utúul máax suuk u káaltal kaʼacheʼ ku chʼaʼatuklik maʼ u yantal mix upʼéel clase aguardiente tu yotoch. Utúul máax meyajtik Jéeobaeʼ utiaʼal maʼ u lúubul tiʼ núupkʼebaneʼ, maʼ xaaneʼ yaan tak u kʼaʼabéettal u kʼexik tuʼux ku meyaj (Proverbios 6:23-28).

22 Jach upuliʼ maʼ unaj k-beetik baʼaxoʼob jeʼel u beetkoʼob k-kʼebantaleʼ. U báaxal máak yéetel baʼax ku yuʼubik yáanal máax bey xan u yantal kʼaakʼas tsʼíibolaloʼob tiʼeʼ jeʼel u beetik u núupkʼebantaleʼ. U tuus máak yoʼolal baʼaloʼob maʼ sen nuuktakeʼ jeʼel u beetik u káajal u tuus tiʼ baʼaloʼob maas nuuktakoʼobeʼ wa jeʼel tak u beetik u suuktal u tuuseʼ. Le máaxoʼob ku káajal u yoklikoʼob mejen baʼaloʼobeʼ maʼ tu xáantal ken káajak tuklikoʼob maʼ kʼaas ka u yokoltoʼob baʼaloʼob maas nuuktakoʼobiʼ. Le máaxoʼob xan ku kaajal u kʼamikoʼob jujumpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob maʼ jaajtak ku kaʼansik le máaxoʼob tsʼoʼok u pʼatkoʼob u jaajiloʼ, maʼ kun xáantal xan ken u pʼatkoʼob u jaajil (Proverbios 11:9; Apocalipsis 21:8).

¿Kux túun wa tsʼoʼok k-kʼebantal?

23, 24. ¿Bix jeʼel u yáantkoʼon le baʼax ku yaʼalik 2 Crónicas 6:29, 30 yéetel Proverbios 28:13?

23 Tuláakal le máaxoʼob yanoʼob way Luʼumeʼ kʼeban wíinkoʼob (Eclesiastés 7:20). Baʼaleʼ wa k-kʼebanchajal tu táan Dioseʼ, le oración tu beetaj rey Salomón le ka kʼubaʼab le templo tiʼ Jéeobaoʼ, jeʼel u yáantkoʼoneʼ. Salomoneʼ tu kʼáataj: «Chʼenxikint túun jeʼel baʼalak payalchiʼil wa jeʼel baʼalak kʼáat óolil bíin beetaʼak tumen jeʼel máaxak, wa kex tumen tuláakal a kaajal Israeleʼ, le ken a wil u loolob óol yéetel u mukʼyaj tumen táan u líikʼesik u kʼab utiaʼal u payalchiʼ teʼ j-kʼulnajaʼ. Chʼenxikint ta kaʼanil tiʼ le kúuchil tuʼux yanechoʼ, ka saʼates u siʼipil; tsʼáa tiʼ u jujuntúulil jeʼel bix ku náajmatik u kuxtaleʼ, tumen chéen teech a kʼaj óol baʼax ku tukultik yéetel bix u puksiʼikʼal le j-xiiboʼ» (2 Crónicas 6:29, 30).

24 Jach beyoʼ, Jéeobaeʼ u yojel baʼax yaan t-puksiʼikʼal yéetel ku perdonarkoʼon. Proverbios 28:13 ku yaʼalik: «Máax ku muklik kʼebaneʼ, maʼ bíin xiʼik utsil tiʼiʼ; baʼaleʼ máax ku [yaʼalik] yéetel ku pʼatikeʼ bíin saʼatsaʼak u siʼipil». Wa k-arrepentir, k-tsʼáaik u yojéelt le nuxiboʼoboʼ yéetel maʼ k-kaʼa beetikeʼ, Jéeobaeʼ yaan u perdonarkoʼon. Baʼaleʼ ¿kux túun wa maʼ muʼukʼaʼan yaniloʼon tiʼ u jaajiliʼ? ¿Baʼax uláakʼ jeʼel u páajtal k-beetik utiaʼal u páajtal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Jéeoba?

¿Baʼax jeʼel a núukikeʼ?

• ¿Baʼax kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Dios?

• Le yaabilaj k-uʼuyik yoʼolal Jéeoba yéetel yoʼolal Cristooʼ, ¿bix u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼeban?

• Le yaabilaj k-uʼuyik yoʼolal k-éet wíinikeʼ, ¿bix u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ núupkʼeban?

• ¿Baʼaxoʼob unaj k-beetik utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ kʼeban?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 3]

Judaseʼ ku yaʼaliktoʼon baʼax kʼaʼabéet k-beetik utiaʼal k-pʼáatal tiʼ u yaabilaj Jéeoba

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

Le máax ku núupkʼebantaloʼ ku beetik u sen muʼyaj u núup bey xan u paalal

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 6]

¿K-chʼaʼatukulmaj wa u chúukpajal k-óol tiʼ Dios jeʼex tu beetil Caleboʼ?

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 7]

Unaj k-kʼáatik u yáantaj Jéeoba utiaʼal maʼ k-beetik baʼax maʼ maʼalobiʼ