Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Techeʼ jeʼel u páajtal a kuxtal utiaʼal minaʼan u xuuleʼ

Techeʼ jeʼel u páajtal a kuxtal utiaʼal minaʼan u xuuleʼ

Techeʼ jeʼel u páajtal a kuxtal utiaʼal minaʼan u xuuleʼ

U MAAS yaʼabil tiʼ tuláakal le máaxoʼob yaan u religionoʼoboʼ ku tsʼíiboltikoʼob ka yanaktiʼob upʼéel kuxtal minaʼan u xuul. Kex cada religión yaanal tuʼux ku tuklik kun yantal le kuxtaloʼ, le baʼax ku tsʼíiboltik tuláakaloʼ upʼéeliliʼeʼ: u kuxtal máak ich kiʼimak óolal tuʼux minaʼan muʼyajil jeʼel u beetik u kíimil máakeʼ. ¿Ka creertik wa xan lelaʼ? ¿Baʼaxten jach yaʼab máak creertik? ¿Yaan wa u kʼuchul u kʼiinil u béeytal?

Le ka beetaʼab le yáax máakoʼob tumen Diosoʼ tu tsʼáa tu puksiʼikʼaloʼob u tsʼíibolalil u kuxtaloʼob utiaʼal minaʼan u xuul. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ tu tsʼáaj tiʼ wíinik u tuukulil maʼ u kíimil mix bikʼin (Eclesiastés 3:11).

Baʼaleʼ, utiaʼal ka béeyak kaʼach u kuxtal Adán yéetel Eva utiaʼal minaʼan u xuuleʼ, unaj kaʼach u kʼamkoʼob chéen tiʼ Jéeoba yaan u páajtalil u yaʼalik baʼax maʼalob yéetel baʼax maʼ maʼalobiʼ. Wa ka u kʼamoʼob kaʼacheʼ yaan kaʼach u pʼáatloʼob kuxtal utiaʼal «minaʼan u xuul» teʼ jatsʼuts luʼum tsʼaʼabtiʼoboʼ, tu jardinil Edén (Génesis 2:8; 3:22).

Peʼertaʼab le kuxtal minaʼan u xuuloʼ

Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Dioseʼ «tu tsʼáaj xan junkúul u cheʼil u kʼaj óolalil uts bey xan u kʼaj óolalil kʼaas» teʼ tu jardinil Edenoʼ, yéetel tu yaʼalaj tiʼ Adán yéetel Eva maʼ u jaantikoʼob u yich le cheʼoʼ, tumen wa ku jaantikoʼobeʼ yaan u kíimiloʼob (Génesis 2:9, 17). Wa maʼ u jaantikoʼobeʼ yaan u yeʼeskoʼob u kʼáat u tsʼáaubaʼob yáanal u páajtalil Dios, baʼaleʼ wa ku jaantikoʼobeʼ yaan u yeʼeskoʼob maʼ u kʼáatoʼob u tsʼáaubaʼob yáanal u páajtaliliʼ. Ka tsʼoʼokeʼ letiʼobeʼ tu jaantoʼob u yich le cheʼoʼ, maʼ tu yuʼuboʼob u tʼaan Jéeobaiʼ, bey túunoʼ tu tsʼáajubaʼob tu tséel Satanás, utúul ángel tsʼoʼok xan u x-maʼ uʼuyajtʼantik Dios. Yoʼolal le baʼax tu beetoʼobaʼ, Dioseʼ tu yaʼaleʼ Adán yéetel Evaeʼ maʼ tu náajaltikoʼob ka yanaktiʼob upʼéel kuxtal minaʼan u xuul (Génesis 3:1-6).

Dioseʼ tu tsʼáaj kaʼach tiʼ Adán yéetel Eva u páajtalil u yéeykoʼob u pʼáatloʼob kuxtal wa u kíimloʼob. U castigoi le kʼeban yanchajoʼ letiʼ le kíimloʼ, wa u xuʼulul tiʼ le kuxtaloʼ. Ken kíimik kaʼach Adán yéetel Eva, bey xan u paalaloʼobeʼ, mix baʼal kaʼach kun pʼáatal kuxaʼanil tiʼ u wíinkliloʼob. Tsʼoʼoleʼ, minaʼantiʼob kaʼach upʼéel tsʼaak jeʼel u beetik u maas chowaktal u kuxtaloʼobeʼ. *

Le kʼeban yanchaj tiʼ Adán yéetel Eva úuchik u x-maʼ uʼuyajtʼantkoʼob Diosoʼ tu máansoʼob xan tiʼ u paalaloʼob. Apóstol Pabloeʼ ku yaʼalik: «Tu yoʼolal juntúuliliʼ máak j-ook le kʼeban tiʼ le yóokʼol kaabaʼ ka tu taasaj yéeteleʼ le kíimiloʼ, bey xan máanik xan le kíimiloʼ tiʼ tuláakal máakoʼob tumen tuláakal kʼebanchajoʼob» (Romailoʼob 5:12).

Kaʼa yanchaj u páajtalil u kuxtal máak utiaʼal minaʼan u xuul

Apóstol Pabloeʼ tu ketaj le bix yanik le kʼeban wíinikoʼob yéetel le bix yanik utúul palitsil teʼ yáax siglooʼ. Le kʼeban yanchaj tiʼ Adán yéetel Evaoʼ tu máansoʼob tiʼ u paalaloʼob, le oʼolaleʼ tuláakal máak ken síijkeʼ «[palitsil] kaʼach tiʼ le kʼebanoʼ» yéetel maʼ tu páajtal kaʼach u jechik le kíimiloʼ (Romailoʼob 5:12; 6:16, 17). Wa maʼ úuchik u tsʼaʼabal tumen Jéeoba u páajtalil utiaʼal u jáalkʼabtaʼaloʼobeʼ, bejlaʼa tuláakal láayliʼ palitsiltaʼan tumen le kʼebanoʼ. Pabloeʼ tu yaʼalaj: «Jeʼel bix u siʼipil Adán tu tsʼáaj tuláakal máak yáanal xotʼ kʼiinoʼ, bey xan le toj meyaj tu beetaj Jesucristo tu taasaj tiʼ tuláakal máakoʼobeʼ jumpʼéel kuxtal tselaʼan tiʼ xotʼ kʼinaj». Le «toj meyaj tu beetaj Jesucristo» aʼalaʼab tumen Pablooʼ, letiʼe u kuxtal tu kʼubaj «utiaʼal u boʼotik u tojol u [salvación] tuláakal máakoʼ». Tu táan Jéeobaeʼ le u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ yaan kaʼach u páajtalil tiʼ utiaʼal u jáalkʼabtik tuláakal máak tiʼ «le xotʼ kʼiin» yoʼolal le «jumpʼéeliliʼ siʼipil[oʼ]» (Romailoʼob 5:16, 18, 19; 1 Timoteo 2:5, 6).

Le cietificoʼoboʼ mix bikʼin kun páajtal u kaxkoʼob ichil u wíinklil máak baʼax jeʼel u beetik u kuxtal utiaʼal minaʼan u xuuleʼ, tumen maʼ tiʼ yaniʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le baʼax beetik u kíimil máakoʼ letiʼe úuchik u pʼáatal maʼ beetaʼab baʼax u kʼáat Jéeobaoʼ, maʼ yoʼolal bix u meyaj u wíinklil máakiʼ; le oʼolaleʼ, le baʼax meyajnaj utiaʼal u páajtal u kaʼa yantal kuxtal minaʼan u xuul tiʼ máakoʼ upʼéel baʼal yaan yil yéetel u yuʼubaʼal u tʼaan Dios, lelaʼ letiʼe u kuxtal tu kʼubaj Jesús t-oʼolaloʼ. Le u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ ku yeʼesik xan jach nojoch u yaabilaj Dios yéetel toj tuláakal baʼax ku beetik. Baʼaleʼ ¿tiʼ máaxoʼob kun tsʼaabil kuxtal minaʼan u xuul?

Le máaxoʼob yantiʼob upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼoʼ

Jéeoba Dioseʼ minaʼan xuʼulul tiʼ u kuxtal, le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ letiʼeʼ kuxaʼan desde «tiʼ le kʼiinoʼob [...] máanjaʼanoʼoboʼ tak tiʼ le kʼiinoʼob ku taalbaloʼoboʼ» (Salmo 90:2). Jesucristoeʼ letiʼ le yáax máax tiʼ tu tsʼáaj upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul xan tiʼoʼ. Apóstol Pabloeʼ ku yaʼalik: «Cristoeʼ, ku tsʼoʼokol u kaʼa púut kuxtal tiʼ le kíimiloʼ, mix bikʼin kun kíimil tu kaʼatéen; le kíimiloʼ minaʼan u páajtalil tu yóokʼol» (Romailoʼob 6:9). Pabloeʼ ku yaʼalik xaneʼ, Jesuseʼ maʼ bey jeʼex le máaxoʼob ku gobernaroʼob way Luʼumaʼ, tumen tiʼ letiʼeʼ tsʼaʼan upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼ. Jeʼex túun k-ilkoʼ, Jesuseʼ yaan u «pʼáatal mantatsʼ» tumen u kuxtaleʼ «maʼ táan u páajtal u xuʼulsaʼal» (Hebreob 7:15-17, 23-25; 1 Timoteo 6:15, 16).

Baʼaleʼ, yaan xan uláakʼ máaxoʼob tsʼaʼabtiʼob upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼ. Le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob reinar teʼ kaʼanoʼ, ku tsʼaʼabaltiʼob xan upʼéel kuxtal jeʼex le tsʼaʼab tiʼ Jesucristooʼ (Romailoʼob 6:5). Apóstol Juaneʼ ku yaʼalikeʼ, 144,000 utúul le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼan u beet u reyiloʼoboʼ (Apocalipsis 14:1). Tiʼ letiʼobeʼ yaan xan u tsʼaʼabal upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼ. Apóstol Pabloeʼ tu yaʼalaj tu yoʼolaloʼob: «Bakʼ yéetel kʼiʼikʼeʼ maʼ tu páajtal u yokol tu [reino] Jajal Dios [...]. Bíin juumnak le trompetaoʼ, le kimenoʼob túunoʼ yaan u kaʼapúut kuxtaloʼob utiaʼal maʼ u kíimiloʼob tu kaʼatéen mix bikʼin; toʼon túuneʼ yaan k-jelbesaʼal. Tumen le k-wíinklil maʼ tu xáantalaʼ, yaan u búukbesaʼal yéetel le baʼax ku xáantal mantatsʼoʼ; yéetel le k-wíinklil ku kíimilaʼ yaan u búukbesaʼal yéetel le wíinklil maʼ tu kíimil mix bikʼinoʼ». K-ilik túuneʼ, le máaxoʼob kun yantaltiʼob le kaʼa kuxtal jeʼex le tu yaʼalaj apóstol Pablooʼ, maʼ kun kaʼa kíimloʼob (1 Corintoiloʼob 15:50-53; Apocalipsis 20:6).

Le baʼax ku yaʼalik le Biblia yoʼolal le kuxtal kun tsʼaabil tiʼ le 144,000 yéeyaʼanoʼoboʼ upʼéel baʼal jach jatsʼuts. Chéen tukultej, mix tak tiʼ le angeloʼob tsʼaʼan upʼéel kuxtal beyoʼ, lelaʼ bey u yeʼesik le Bibliaoʼ, tumen ku yaʼalikeʼ le angeloʼob tu tsʼáajubaʼob tu tséel Satanasoʼ yaan u xuʼulsaʼaltiʼob (Mateo 25:41). Baʼaleʼ le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal gobernar yéetel Jesusoʼ yaan u tsʼaʼabaltiʼob upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼ, lelaʼ ku yeʼesikeʼ Jéeobaeʼ jach u yojel yaan u chúukpajal u yóoloʼob u meyajtoʼob jeʼex utstutʼaaneʼ.

¿U kʼáat wa túun u yaʼaleʼ chéen 144,000 utúul máaxoʼob kun kuxtaloʼob utiaʼal minaʼan u xuul, kex u millonesi máakoʼob tsʼoʼok u kuxtaloʼob way luʼumeʼ? Maʼatech. Koʼox ilik baʼaxten.

Upʼéel kuxtal minaʼan u xuul tiʼ upʼéel Luʼum sutaʼan paraísoi

Le u tsʼook libro tiʼ le Bibliaoʼ, ku tʼaan tiʼ u múuchʼ yaʼabach máakoʼob táan u tsʼaʼabaltiʼob kuxtal minaʼan u xuul tiʼ upʼéel Luʼum sutaʼan paraísoi. Ichiloʼobeʼ tiʼ yaan le máaxoʼob tsʼoʼok u kaʼa kuxtaloʼoboʼ, le tsʼoʼok u tsʼakaʼaloʼoboʼ bey xan le máaxoʼob tsʼoʼok u suʼutul u muukʼoʼob jeʼex kaʼach tu táankelmiloʼobeʼ (Apocalipsis 7:9; 20:12, 13; 21:3, 4). Tuláakloʼobeʼ yaan u bisaʼaloʼob tu jáal «jumpʼéel áalkab jaʼ sak u jaʼil, lelaʼ u jaʼil kuxtal. Sáaskʼaleʼen bey cristaleʼ ku jóokʼol tu jalaʼach kʼáancheʼ Jajal Dios [...,] yéetel tu kaʼa tséelil le áalkab jaʼoʼ ku chʼíijil u cheʼil le kuxtaloʼ, [...] u leʼ le [cheʼoboʼ] ku meyaj utiaʼal u tsʼaʼakal le múuchʼ kaajoʼoboʼ». Le tiaʼanoʼob túun tu jáal le áalkab jaʼoʼ tu yuʼuboʼob le invitación ku beetik Jéeobaaʼ: «Le máax ukʼajeʼ yéetel u kʼáateʼ, taalak ka u yukʼ x-maʼ boʼolileʼ u jaʼil le kuxtaloʼ» (Apocalipsis 22:1, 2, 17).

Le «cheʼob» yéetel le «jaʼ» ku yaʼalik le tekstooʼ, maʼ letiʼ le tsʼaak utiaʼal u kuxtal máak minaʼan u xuul ku sen kaxtaʼal tumen le alquimistaʼoboʼ, mix xan letiʼ le tsʼaak utiaʼal maʼ u chʼíijil máak ku kaxtaʼal kaʼach tumen le exploradoroʼoboʼ. Baʼaxeʼ, le «cheʼob» yéetel le «jaʼoʼ» ku yeʼesikoʼob tuláakal le baʼaxoʼob u tsʼaamaj Jéeoba yoʼolal Jesucristo utiaʼal ka yanak tiʼ le wíinikoʼob upʼéel kuxtal, jeʼex le tu tsʼáaj kaʼach tiʼ Adán yéetel Eva tu káajbaleʼ.

Le baʼax u tukulmaj Jéeoba utiaʼal wíinikeʼ maʼ kʼexpajkiʼ, letiʼeʼ láayliʼ u kʼáat ka kuxlak utiaʼal minaʼan u xuul way Luʼum tuláakal le máaxoʼob beetik baʼax utstutʼaanoʼ. Le baʼax u tukulmaʼ yaan u béeychajal, tumen letiʼeʼ maʼatech u tuus. Salmo 37:29 ku yaʼalik: «Le utsil máakoʼoboʼ bíin u tiaʼalintoʼob le luʼumaʼ; tiʼ bíin kajlakoʼob utiaʼal jaʼaboʼob minaʼan u xuul[iʼ]». Ken tuukulnakoʼon tiʼ le jatsʼuts baʼaxoʼob ku yaʼalik Jéeobaaʼ, tuláakloʼon, tak le máaxoʼob tsʼoʼok u tsʼaʼabaltiʼob upʼéel kuxtal minaʼan xuʼulul tiʼoʼ, ku péekskoʼon k-aʼal xan: «Nojoch yéetel jakʼbeʼen tuláakal baʼax a beetmaj, Yuumtsil Jajal Dios tiʼ máax yaan tuláakal páajtalil; tojtak yéetel jaajtak a beeloʼob, u [Reyil] múuchʼ kaajoʼob. ¿Máax maʼ bíin u chʼaʼa teech sajakilil, Yuumtsil? ¿Máax maʼ bíin u nojbeʼenkúunt a kʼaabaʼiʼ? Tumen chéen teech kiliʼichech» (Apocalipsis 15:3, 4).

Techeʼ ¿ka tsʼíiboltik wa xan ka yanaktech upʼéel kuxtal minaʼan u xuul? Wa ka tsʼíiboltikeʼ unaj u chúukpajal a wóol a beet baʼax ku yaʼalik Jéeoba, le Máax minaʼan xuʼulul tiʼ u kuxtaloʼ. Utiaʼal u páajtal a beetik lelaʼ unaj a maas kʼaj óoltik Jéeoba bey xan Jesucristo, le máax tu tsʼáaj u kuxtal utiaʼal u salvarkuba tuláakal máakoʼ. K-ilik túuneʼ, tuláakal le máaxoʼob ku kʼamkoʼob chéen tiʼ Jéeoba yaan u páajtalil u yaʼalik baʼax maʼalob yéetel baʼax maʼ maʼalobeʼ, yaan u yantaltiʼob «le kuxtal minaʼan u xuuloʼ» (Juan 17:3).

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 7 Utiaʼal u yojéeltaʼal u maasil tiʼ baʼax ku yúuchul tiʼ máak ken kíimkeʼ, jeʼel u páajtal u yilaʼal u seis xookil le libro ¿Baʼax jach tu jaajil ku kaʼansik le Bibliaoʼ?, jóoʼsaʼan tumen u j-jaajkunajoʼob Jéeoba.

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

Upʼéel baʼax jach úuch joʼopʼok u tsʼíiboltaʼal

Upʼéel poema (u epopeya Gilgaméš) tsʼíibtaʼab Mesopotamia óoliʼ dos mil jaʼaboʼob táanil tiʼ u taal Cristoeʼ, ku taasik u tsikbalil tiʼ baʼaxoʼob tu beetaj utúul máak utiaʼal u kaxtik kaʼach u tsʼaakil utiaʼal maʼ u chʼíijil máak. Tu úuchben kaajil xan Egiptoeʼ ku embalsamartaʼal le kimenoʼoboʼ, tumen ku tuklaʼal kaʼacheʼ ken kíimik máakeʼ yaan upʼéel pixan ku pʼáatal kuxaʼanil yéetel jeʼel u meyaj le wíinklil tukaʼaten tiʼoʼ; le oʼolaleʼ teʼ tuʼux ku mukaʼaloʼob kaʼachoʼ ku bisaʼal tuláakal le baʼaxoʼob ku tuklaʼal jeʼel u meyaj tiʼ le pixan ken xiʼik kuxtal táanxel tuʼuxoʼ.

Le u tuklaʼal yaan baʼax ku pʼáatal kuxaʼanil tiʼ le wíinklil ken kíimik máakoʼ, káaj u creertaʼal tumen le alquimistaʼob tiʼ China kex óoliʼ ochocientos jaʼaboʼob táanil tiʼ u taal Cristooʼ; cuatrocientos jaʼaboʼob xan káajak u creertaʼal lelaʼ, letiʼ ka káaj u kaxkoʼob xan u tsʼaakil utiaʼal maʼ u kíimil máak. Óoliʼ setecientos jaʼaboʼob taalak Cristoeʼ, le alquimistaʼob tiʼ Arabia yéetel tiʼ Europaoʼ káaj xan u kaxtkoʼob u tsʼaakil utiaʼal maʼ u kíimil máak, utiaʼal lelaʼ meyajnajtiʼob u polvoi arsénico, mercurio yéetel azufre. ¡Chéen bukaʼaj máakoʼob wal tu envenenartubaʼob yéetel le baʼaloʼobaʼ!

Úuchjeakileʼ, jach ku tsikbaltaʼal yaan bin upʼéel tuʼux yaan u jaʼil utiaʼal maʼ u chʼíijil máak, ku tsikbaltaʼaleʼ le máaxoʼob ukʼik binoʼ ku jeel yantal u muukʼoʼob jeʼex tu táankelmiloʼobeʼ.

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 7]

¿Maʼ wa tu náakal u yóol máak kuxtal minaʼan u xuul?

Yaan máaxoʼobeʼ ku yaʼalikoʼob jach nak óol le kuxtal minaʼan u xuul kun yantal teʼ Paraísooʼ, tumen ku tuklikoʼobeʼ mantatsʼ chéen upʼéeliliʼ baʼax ken u sen beet máakiʼ yéetel maʼ ken u taas mix upʼéel utsil. Maʼ xaaneʼ ku tuklikoʼobeʼ, le bix kuxlik máak teʼ kʼiinoʼobaʼ bey xan le baʼaxoʼob ku sen úuchloʼoboʼ yaan u seguer u yilaʼaloʼob tak teʼ Paraísooʼ, le oʼolal ku tuklaʼal tumen yaʼab máakoʼobeʼ jach nak óol yéetel chéen kunel le kuxtal minaʼan u xuuloʼ. Baʼaleʼ, Dioseʼ ku yaʼalikeʼ teʼ Paraísooʼ tuláakal máak kun kiʼimaktal u yóol, tumen «bíin kuxlakoʼob ichil nojoch jeetsʼel óolal[iʼ]» (Salmo 37:11). Upʼéel kuxtal tuʼux mix upʼéel talmil kun yantaleʼ yaan u tsʼáaik u páajtalil tiʼ tuláakal máak u maas kʼaj óoltik le baʼaloʼob u beetmaj Jéeobaoʼ, u beetik máak baʼaxoʼob utstuyich yéetel u beetik máak uláakʼ baʼaloʼob maʼ tu páajtal u beetik teʼ kʼiinoʼobaʼ.

Utúul doctor ku kʼaabaʼtik Aubrey de Grey, ku meyaj tu universidadil Cambridge yéetel táan u kaxtik bix jeʼel u maas chowaktal u kuxtal máakeʼ, ku yaʼalik: «Le máaxoʼob kaʼanchajaʼan u xookoʼob yéetel yaan yaʼab tiempo tiʼoboʼ maʼatech u náakal u yóoloʼob, yéetel maʼatech u máansik tu tuukuloʼob wa mix baʼal ken u kanoʼob tuláakʼ kʼiin». Tsʼoʼoleʼ, le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ kex jeʼel bukaʼaj baʼaloʼob ka k-kaneʼ maʼ kun páajtal k-kʼuchul k-naʼat «tuláakal u nojochil baʼax tu beetaj [Dios] mix xan baʼax bíin u beete» (Eclesiastés 3:11).