Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

«Jéeoba tsʼáaikten muukʼ»

«Jéeoba tsʼáaikten muukʼ»

«Jéeoba tsʼáaikten muukʼ»

Tsikbaltaʼab Tumen Joan Coville

Síijen tu kaajil Huddersfield (Inglaterra) tu mesil julio tiʼ 1925. Maʼ anchaj mix utúul in sukuʼunoʼob mix in wíitsʼinoʼobiʼ. Tumen jach yaʼab in kʼojaʼantaleʼ, in taataeʼ suuk kaʼach u yaʼalikten: «Techeʼ tak chéen a saltaʼal tumen iikʼeʼ ka kʼojaʼantal». Yéetel u jaajileʼ bey u yúuchultenoʼ.

TEʼ JAʼABOʼOB jeʼeloʼ le u nuuktakil le religionoʼoboʼ tu jach kʼáatoʼob tiʼ Dios ka yanak jeetsʼelil; baʼaleʼ le ka káaj le kaʼapʼéel nojoch baʼateltáambaloʼ, joʼopʼ u kʼáatkoʼob ka u ganartoʼob. Leloʼ tu chiʼichnakkúunten tumen maʼ tin naʼataj baʼaxten bey u tuukuloʼoboʼ. Letiʼ túun ka xíimbaltaʼaboʼon tumen Annie Ratcliffe, le utúuliliʼ j-jaajkunaj tiʼ Jéeoba yaan kaʼach teʼ tuʼux kajaʼanoʼonoʼ.

T-kʼaj óoltaj u jaajil

Annieʼ tu pʼatajtoʼon le libro Salvación, yéetel tu yaʼalaj tiʼ in maama ka xiʼik tu yotoch u yuʼub upʼéel tsikbal tiʼ le Bibliaoʼ. * In maamaeʼ tu yaʼalajten ka in láakʼinte; tin tuklaj kaʼach yaan u náakal in wóol, baʼaleʼ jach utschaj tin wich. Kʼajaʼanteneʼ úuch tʼaan tiʼ baʼaxten tu kʼubaj u kuxtal Jesús yéetel núukaʼab yaʼab tiʼ le kʼáatchiʼob yanten kaʼachoʼ. Ka suunajoʼon tuláakʼ semanaoʼ, úuch tʼaan tiʼ le baʼax tu yaʼalaj Jesús kun chíikbesik kuxaʼanoʼon tu tsʼook kʼiinoʼob. Le ka t-ilaj le baʼaxoʼob táan u yúuchul way yóokʼol kaabeʼ, t-tsʼáaj cuenta tsʼoʼok k-kʼaj óoltik u jaajil. Teʼ kʼiin xanoʼ invitartaʼaboʼon utiaʼal ka xiʼikoʼon tu Najil Reino.

Teʼeloʼ tin kʼaj óoltaj jujuntúul x-lóoʼbayan kiikoʼob ku meyajoʼob bey precursoraʼobeʼ, utúul tiʼ letiʼobeʼ Joyce Barber. Le kiikaʼ tsʼoʼok u beel yéetel Peter Ellis, yéetel bejlaʼeʼ tiʼ ku meyajoʼob tu Betelil Londreseʼ. Tin tukleʼ tuláakal le yanoʼob teʼ múuchʼuliloʼ precursoroʼob, le oʼolaleʼ kex kin bin xook kaʼacheʼ, kin máansik sesenta horaʼob cada mes teʼ kʼaʼaytajoʼ.

Ka máan cinco meseseʼ, tu kʼiinil 11 tiʼ febrero tiʼ 1940, teen yéetel in maamaeʼ okjaʼanajoʼon tiʼ upʼéel asamblea de zona (bejlaʼeʼ kʼaj óolaʼan asamblea tiʼ circuito) beetaʼab tu kaajil Bradford. In taataeʼ, kex maʼ u pʼeek k-xokik le Bibliaoʼ, maʼ tu beetuba j-jaajkunaj tiʼ Jéeobaiʼ. Teʼ jaʼab ka okjaʼanajenoʼ káaj xan u yúuchul kʼaʼaytaj teʼ esquinaʼoboʼ. Utiaʼal u beetaʼaleʼ ku bisik máak upʼéel nojoch juʼun tuʼux tsʼíibtaʼan le baʼax ku kʼaʼaytaʼaloʼ yéetel upʼéel bulto tuʼux ku tsʼaʼabal le revistaʼoboʼ. Upʼéel sabadoeʼ aʼalaʼabten ka kʼaʼaytajnaken tuʼux yaʼab u máan máak yéetel yaʼab negocioʼob yaniʼ. Talamchajten in kʼaʼaytaj tumen láayliʼ saajken kaʼacheʼ. Tsʼoʼoleʼ, yaʼab tiʼ in wéet xookoʼobeʼ máanoʼob teʼ tuʼux yanenoʼ.

Le compañía (wa múuchʼulil) tuʼux yanen kaʼachoʼ jaʼats tu jaʼabil 1940, yéetel le tuʼux pʼáatenoʼ maʼ jach yaʼab táankelmoʼob pʼáatoʼobiʼ. Ka binen túun in waʼal tiʼ le siervo de compañía (superintendente presidente) baʼaxten maʼ pʼaʼat táankelmoʼob teʼ tuʼux yanoʼonoʼ. Baʼaleʼ letiʼeʼ tu yaʼalajten: «Wa a kʼáat ka yanak táankelmoʼobeʼ, xeen kʼaʼaytaj utiaʼal ka a taasoʼob». Ka túun jóokʼen in kaxtoʼob. Maʼ xáanchaj ka tin kʼaj óoltaj Elsie Noble, utúul x-lóoʼbayan chʼúupal tu kʼamaj u jaajil yéetel kʼuch u beetuba in jach maʼalob amiga.

Le utsiloʼob ku taasik u meyaj máak bey precursoreʼ

Le ka tin tsʼoʼoksaj in xookeʼ káaj in meyaj yéetel utúul contador. Baʼaleʼ, le ka tin wilaj le kiʼimak óolal ku taasik tiʼ le sukuʼunoʼob u meyajoʼob bey precursoreʼ le áanten in meyajt Jéeoba bey precursoraeʼ. Tu mesil mayo tiʼ 1945 káaj in beetik in precursora especialil. Kʼajaʼanten le yáax kʼiin ka jóokʼen kʼaʼaytaj bey precursora especialeʼ, kʼáax upʼéel kʼaʼamkach cháak. Baʼaleʼ kex táan le cháakoʼ jach kiʼimak in wóol kaʼachi. Tsʼoʼoleʼ, le in jóokʼol kʼaʼaytaj sáamsamal yóoʼ bicicletaeʼ tu yáanten utiaʼal maʼ in sen kʼojaʼantal. Kex tumen mix utéen tin chukaj maas tiʼ 42 kiloseʼ, maʼ kʼaʼabéetchaj in pʼatik in precursorailiʼ. Tuláakal le jaʼaboʼobaʼ tsʼoʼok in tsʼáaik cuenta Jéeoba tsʼáaikten muukʼ (Sal. 28:7).

Utiaʼal ka yanak túumben múuchʼuliloʼobeʼ, túuxtaʼaben áantaj teʼ tuʼuxoʼob maʼatech u yúuchul kʼaʼaytajoʼ. Yáaxeʼ tin máansaj óoxpʼéel jaʼaboʼob Inglaterra, tsʼoʼoleʼ tin máansaj xan óoxpʼéel jaʼaboʼob Irlanda. Le ka meyajnajen tu kaajil Lisburneʼ (Irlanda), tin tsʼáaj xook tiʼ utúul u pastori upʼéel iglesia protestante. Jeʼex u bin u maas kaambal tiʼ le Bibliaoʼ, bey xan u kaʼansik tiʼ le máaxoʼob ku binoʼob teʼ iglesiaoʼ. Jujuntúul tiʼ le máakoʼobaʼ tu takoʼob u pool tiʼ u nuuktakiloʼob le iglesiaoʼ, ka túun tu kʼáatoʼob tiʼ le pastor baʼaxten ku beetik leloʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalajtiʼob unaj kaʼach u yaʼalik tiʼ le máakoʼoboʼ maʼ jaaj le baʼax ku kaʼanskoʼ. Kex u familia tu tsʼáajuba tu contraeʼ, le pastoraʼ tu kʼubaj u kuxtal tiʼ Jéeoba yéetel chúukpaj u yóol u meyajt tak ka kíimi.

Tu jaʼabil 1950 túuxtaʼaben tiʼ uláakʼ kaaj yaan Irlanda ku kʼaabaʼtik Larne. Teʼ kʼiinoʼoboʼ le kiik in wéet kʼaʼaytajoʼ bin teʼ asamblea “Aumento de la Teocracia”, beetaʼab tu kaajil Nueva Yorkoʼ. Jach in kʼáat bin kaʼach xan, baʼaleʼ maʼ béeychajiʼ. Kex talam tin wilileʼ, tin máansaj jatsʼuts súutukiloʼob teʼ kʼaʼaytajoʼ. Utéenjeakileʼ tin xíimbaltaj utúul nojoch máak tsʼoʼok maas tiʼ veinte jaʼaboʼob yanaktiʼ upʼéel jóoʼsaʼanil. Tumen yaʼab utéenel tsʼoʼok u xokikeʼ, óoliʼ u láaj kammaj le baʼax ku yaʼalikoʼ. Ka máan kʼiineʼ, letiʼ, u hijo yéetel u hijaeʼ joʼopʼ u meyajtkoʼob Jéeoba.

Binen xook teʼ Escuela tiʼ Galaadoʼ

Tu jaʼabil 1951, teen yéetel uláakʼ diez precursoroʼob yanoʼob Inglaterraeʼ invitartaʼaboʼon teʼ xook 17 tiʼ le Escuela tiʼ Galaad, beetaʼab tu kaajil South Lansing (Nueva York). Tiʼ tuláakal le mesoʼob xáanchaj le xookoʼ jach yaʼab baʼaxoʼob tin kanaj. Teʼ kʼiinoʼoboʼ, le kiikoʼoboʼ maʼatech u táakpajloʼob teʼ Muchʼtáambal Kaambalil utiaʼal Kaʼansajoʼ; baʼaleʼ teʼ Escuela tiʼ Galaadoʼ, aʼalaʼabtoʼon ka k-máans jujumpʼéel tsoltʼaanoʼob yéetel ka k-tsikbalt baʼaxoʼob uchaʼantoʼon. ¡Jach túun sajakchajen! Le ka tin máansaj in yáax tsoltʼaaneʼ, le in kʼab tuʼux in machmaj u juʼunil le baʼax ken in waʼaloʼ maʼ xuʼul u kikilankiliʼ. Le sukuʼun Maxwell Friend, utúul tiʼ le máaxoʼob kaʼanskoʼonoʼ, ich báaxal tʼaaneʼ tu yaʼalajten: «Jeʼex tuláakal máax ku máansik upʼéel tsoltʼaaneʼ techeʼ káaj a kikilankil, baʼaleʼ techeʼ maʼ chéen tu káajbaliʼ, tak tu tsʼoʼokbal». Baʼaleʼ jujumpʼíitil xuʼul k-chʼaʼik saajkil tʼaan tu táan u maasil. Le ka t-tsʼáaj cuentaeʼ tsʼoʼok le xookoʼ, ka túun túuxtaʼaboʼon tiʼ jejeláas luʼumiloʼob. Teneʼ túuxtaʼaben tu luʼumil Tailandia.

«U luʼumil kiʼimak óolal»

Jach kiʼimakchaj in wóol úuchik in túuxtaʼal yéetel Astrid Anderson utiaʼal in múul kʼaʼaytaj tu yéetel. Utiaʼal k-kʼuchul teʼ tuʼux túuxtaʼaboʼonoʼ anchaj k-viajar siete semanas tiʼ upʼéel barco ku púutik baʼaloʼob. Le ka kʼuchoʼon tu noj kaajil Bangkokeʼ, t-ilaj bukaʼaj nojchil le mercadooʼ yéetel le máakoʼoboʼ ku meyajtiʼob mejen barcoʼob utiaʼal u máanoʼob tu calleiloʼob le kaajoʼ. Tu jaʼabil 1952, le máaxoʼob ku kʼaʼaytajoʼob Tailandiaoʼ minaʼan mix ciento cincuenta utúulaloʼob.

Le ka t-yáax ilaj le revista La Atalaya ich tailandeseʼ t-tsʼáaj cuenta maʼ chéen chʼaʼabil ken k-kanil le tʼaanoʼ. U maas talamileʼ letiʼe k-kanáantik maʼ k-tsʼáaik naʼatbil yaanal baʼaloʼ. Jeʼex le tʼaan khaù wa ku yaʼalaʼal kʼaʼam tu káajbal yéetel chaambelil tu tsʼoʼokbaleʼ u kʼáat u yaʼal «arroz». Baʼaleʼ wa upʼéeliliʼ u kʼaʼamil bix u yaʼalaʼaleʼ, le tʼaanaʼ u kʼáat u yaʼal «péektsiloʼob». Le oʼolal tu káajbaleʼ, k-aʼalik kaʼach tiʼ le máakoʼoboʼ: «Táan in taasiktech maʼalob arroz», baʼaleʼ le baʼax k-kʼáat aʼaloʼ: «Táan in taasiktech maʼalob péektsiloʼob». Kex yaʼab baʼaloʼob úuchtoʼon jeʼex lelaʼ, ka máan kʼiineʼ t-kanaj tailandés.

U kajnáaliloʼob Tailandiaeʼ jach jatsʼuts u modosoʼob. Le oʼolal Tailandiaeʼ kʼaj óolaʼan bey, «u luʼumil kiʼimak óolal». Yáaxeʼ kaʼapʼéel jaʼaboʼob kʼaʼaytajnajoʼon tu kaajil Khorat (bejlaʼeʼ kʼaj óolaʼan Najon Ratchasima), tsʼoʼoleʼ ka túuxtaʼaboʼon tu kaajil Chiang Mai. Óoliʼ tuláakal u kajnáaliloʼob Tailandiaeʼ budistaʼob yéetel maʼ u kʼaj óoloʼob le Bibliaoʼ. Tu kaajil Khorateʼ tin tsʼáaj xook tiʼ le máax nuʼuktik u oficinai le correoʼoboʼ. Utéenjeakil le táan kaʼach in tʼaan tu yéetel yoʼolal Abrahameʼ, tin tsʼáaj cuenta u yuʼubmaj u yaʼalaʼal le kʼaabaʼoʼ. Baʼaleʼ maʼ xáanchaj ka tin tsʼáaj cuenta yaanal Abraham le u kʼaj óoloʼ. Le máakaʼ táan bakáan u tuukul tiʼ Abraham Lincoln, utúul u úuchben presidentei Estados Unidos.

Jach jatsʼuts t-ilil k-kaʼansik tiʼ u kajnáaliloʼob Tailandia le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ. Tsʼoʼoleʼ le máakoʼobaʼ tu kaʼansoʼobtoʼon bix jeʼel u yantaltoʼon kiʼimak óolal chéen yéetel upʼíit baʼaloʼobeʼ. Leloʼ jach tu yáantoʼon, tumen le naj yaan Khorat tuʼux ku kajtal le misioneroʼoboʼ minaʼan kaʼach corrienteiʼ mix jaʼ. Tiʼ kúuchiloʼob jeʼex lelaʼ t-kanaj bix «u kuxtal máak ich óotsilil» bey xan «ich ayikʼalil». Jeʼex le apóstol Pablooʼ, t-kaneʼ tuláakal ku páajtal k-beetik tu yoʼolal le muukʼ ku tsʼáaiktoʼon Jéeobaoʼ (Fili. 4:12, 13, NM).

Tsʼoʼok in beel yéeteltúuxtaʼaben kʼaʼaytaj yaanal tuʼux

Kʼajaʼanten tu jaʼabil 1945, binen xíimbal tu kaajil Londres. Teʼeloʼ yéetel jujuntúul precursoroʼob yéetel betelitaʼobeʼ binoʼon xíimbalt le Museo Británicooʼ. Ichiloʼobeʼ tiaʼan kaʼach Allan Coville, yéetel maʼ úuch tiʼ lelaʼ invitartaʼab teʼ xook 11 tiʼ Galaadoʼ. Letiʼeʼ túuxtaʼab Francia, tsʼoʼoleʼ ka túuxtaʼab Bélgica. * Ka máan kʼiineʼ, le tiaʼanen Tailandiaeʼ, Allaneʼ tu yaʼalajten wa maʼ in kʼáat ka tsʼoʼokok in beel tu yéeteliʼ.

Tsʼoʼok k-beel tu kaajil Bruselas (Bélgica) tu kʼiinil 9 tiʼ julio tiʼ 1955. Jach kin tsʼíiboltik kaʼach in bin xíimbal París ken tsʼoʼokok in beel, Allan túuneʼ tu beetaj tuláakal le baʼax kʼaʼabéet utiaʼal ka xiʼikoʼon tiʼ upʼéel asamblea kun beetbil París tuláakʼ semanaoʼ. Baʼaleʼ teʼ asambleaoʼ aʼalaʼab tiʼ Allan wa jeʼel u máan u sut tuláakal le tsoltʼaanoʼoboʼ. Le oʼolaleʼ jach temprano ku bin teʼ asambleaoʼ yéetel tsʼoʼok u yáakʼabtal ken suunakoʼon. Kex tumen binen xíimbal París ka tsʼoʼok in beeleʼ, maʼ pʼáat Allan tin wiknaliʼ, tumen tuláakal le asambleaoʼ tiʼ tu máansaj teʼ plataformaoʼ. Kex beyoʼ, kiʼimakchaj in wóol in wilik bix u yáantaʼal le sukuʼunoʼob tumen in wíichamoʼ. In wojel kaʼach jach yaan u yantaltoʼon kiʼimak óolal wa k-tsʼáaik táanil ichil k-kuxtal k-meyajtik Jéeoba.

Le ka tsʼoʼok k-beeleʼ, túuxtaʼaboʼon Bélgica. U jaajileʼ chéen baʼax in wojel kaʼach tiʼ le luʼumilaʼ letiʼe sen baʼateloʼob anchajoʼ. Baʼaleʼ maʼ xáanchaj ka tin tsʼáaj cuenta óoliʼ tuláakal u kajnáaliloʼobeʼ jach jatsʼuts u modosoʼob. Baʼaleʼ utiaʼal u páajtal in kʼaʼaytajeʼ kʼaʼabéetchaj in kanik francés, le tʼaan ku beetaʼal tu noojlil le luʼumiloʼ.

Tu jaʼabil 1955 chéen 4,500 j-kʼaʼaytajoʼob yanoʼob Bélgica. Teen yéetel Allaneʼ óoliʼ cuarentainueve jaʼaboʼob meyajnajoʼon Betel yéetel tiʼ k-xíimbaltik le múuchʼuliloʼoboʼ. Le yáax kaʼapʼéel jaʼaboʼob yéetel táankocheʼ yóoʼ bicicleta k-máan kʼaʼaytaj teʼ puʼukoʼoboʼ kex táan cháak wa maʼ. Ichil tuláakal le jaʼaboʼobaʼ maas tiʼ dos mil sukuʼunoʼobeʼ tu kʼamajoʼon tu yotochoʼob. Tin kʼaj óoltaj jejeláas sukuʼunoʼob yéetel kiikoʼob ku jach tsʼáaik u yóol u meyajtoʼob Jéeoba, kex tumen maʼ yaʼab jeʼel u páajtal u beetkoʼobeʼ. Leloʼ tu yáanten utiaʼal maʼ u xuʼulul in tsʼáaik in wóol in meyajt Jéeoba. Cada ken k-xíimbalt upʼéel múuchʼulileʼ ku maas muʼukʼaʼantal k-fe (Rom. 1:11, 12). In wíichameʼ jach tu yáanten in meyajt Dios. Tin wilaj jach jaaj le baʼax ku yaʼalik Eclesiastés 4:9, 10: «Kaʼatúuleʼ [maas] maʼalob tiʼ chéen juntúul, tumen [...] wa juntúul ku lúubuleʼ yaan máax líikʼsik».

Jéeobaeʼ jach tu jaajil tu tsʼáajten muukʼ

Teen yéetel Allaneʼ yaʼab jatsʼuts súutukiloʼob t-máansaj le táan k-áantik uláakʼ máakoʼob u kʼaj óoltoʼob Diosoʼ. Tu jaʼabil 1983 t-xíimbaltaj upʼéel múuchʼulil ich francés yaan tu kaajil Amberes. Pʼáatoʼon tu yiknal le familia tuʼux xan ku pʼáatal Benjamin Bandiwila, utúul táankelem sukuʼun tiʼ u taal Zaireeʼ (bejlaʼeʼ República Democrática del Congo). Benjamineʼ bin kajtal Bélgica utiaʼal u maas kaʼantal u xook. Letiʼeʼ tu yaʼalajtoʼon: «¿Baʼax kʼiin tsʼoʼok in beetik jeʼex teʼexeʼ? Teʼexeʼ jach a kʼubmaj a wóol a meyajteʼex Jéeoba». Allan túuneʼ tu núukajtiʼ: «Techeʼ ka waʼalik a kʼáat a meyajt Dios jeʼex toʼoneʼ, baʼaleʼ chéen táan a kaxtik u maas kaʼantal a xook. ¿Maʼ wa chéen táan a tuusiʼ?». Le baʼax aʼalaʼab tiʼ Benjaminoʼ tu beetaj u jach tuklik baʼax táan u tsʼáaik táanil ichil u kuxtal. Le ka suunaj tu luʼumil Zaireeʼ, tu beetuba precursor yéetel bejlaʼeʼ táakaʼan ichil u Comitei tiʼ u Najil Betel.

Tu jaʼabil 1999 operartaʼaben utiaʼal u luʼsaʼal upʼéel úlcera tin kaal, desde teʼ kʼiinoʼ chéen 30 kilos in aalil. Jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ, jach u jaajileʼ beyen «kuum beetaʼan yéetel kʼateʼ». Kex beyoʼ, kiʼimak in wóol yoʼolal «le nojoch [páajtalil] tiʼ Jajal Dios u taal[oʼ]». Tsʼoʼoleʼ láayliʼ páajchaj in láakʼintik in wíicham utiaʼal u xíimbaltik le múuchʼuliloʼoboʼ (2 Cor. 4:7). Baʼaleʼ tu mesil marzo tiʼ 2004, in wíichameʼ kíim le táan u wenloʼ. Kex tumen yaachajaʼan in wóol tumen minaʼan tin wéeteleʼ, ku líiʼsik in wóol in wojéeltik maʼ tuʼubsaʼan tumen Jéeobaiʼ.

Bejlaʼeʼ yanten 83 jaʼaboʼob yéetel tsʼoʼok maas tiʼ sesentaitres jaʼaboʼob joʼopʼok in meyaj bey precursora yéetel misioneraeʼ. Tak bejlaʼa kin jóokʼol kʼaʼaytajeʼ, kin tsʼáaik upʼéel xook yéetel sáamsamal kin wilik in tsʼáaik ojéelbil baʼax u tukulmaj u beetik Jéeoba. Wa maʼ u káajal in beetik kaʼach in precursorai tu jaʼabil 1945, bejlaʼa minaʼanten le nojoch kiʼimak óolal kin wuʼuyikaʼ. Tumen yaʼab in kʼojaʼantal kaʼacheʼ jeʼel in waʼalik maʼ tu páajtal in maas meyajtik Jéeobaeʼ. Baʼaleʼ jach kiʼimak in wóol úuchik u káajal in beetik in precursorai desde tin x-lóoʼbaynil. Teneʼ tin tsʼáaj cuenta wa k-tsʼáaik táanil Jéeoba ichil k-kuxtaleʼ, letiʼeʼ yaan u tsʼáaiktoʼon muukʼ.

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 6 Le libro Salvacionoʼ jóoʼsaʼab ich kastlan tu jaʼabil 1941, baʼaleʼ tsʼoʼok u xuʼulul u jóoʼsaʼal.

^ xóot’ol 22 U tsikbalil u kuxtal le sukuʼunaʼ jóokʼ teʼ revista The Watchtower 15 tiʼ marzo tiʼ 1961.

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 18]

Tin x-noʼojeʼ, Astrid Anderson,in wéet kʼaʼaytaj

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 18]

Teen yéetel in wíicham tu jaʼabil 1956, le táan k-xíimbaltik le múuchʼuliloʼoboʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 20]

Yéetel Allan, tu jaʼabil 2000