Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

U ángel Jéeobaeʼ táan u kanáantkoʼon

U ángel Jéeobaeʼ táan u kanáantkoʼon

U ángel Jéeobaeʼ táan u kanáantkoʼon

TSIKBALTAʼAB TUMEN CHRISTABEL CONNELL

Jach chʼiikloʼon núuk kaʼach yéetel le Biblia le kʼáatchiʼob ku beetik Christopheroʼ, le oʼolal maʼ t-tsʼáaj cuenta wa tsʼoʼok u jach áakʼabtaliʼ; maʼ t-tsʼáaj cuenta xan wa láalaj hora táan u chʼeeneʼ Christopher teʼ ventanaoʼ. Ka tsʼoʼok k-tsikbal yéeteleʼ tu natsʼuba paakat teʼ ventanaoʼ ka tu yaʼalaj: «Tsʼoʼok u binoʼob; beoraaʼ jeʼel u páajtal a bineʼexeʼ». Tu láakʼintoʼon tak tuʼux k-pʼatmaj le bicicletaʼoboʼ ka lukʼoʼoniʼ. ¿Baʼax le ku yilik kaʼach teʼ ventanaoʼ? ¿Baʼaxten tu yilaj sajbeʼentsil ka jóoʼkoʼon kaʼachi?

I N KʼAABAʼEʼ Christabel, tiʼ síijen tu kaajil Sheffield, tu luʼumil Inglaterra tu jaʼabil 1927. Le táan le kaʼapʼéel nojoch baʼateltáambaloʼ, upʼéel bombaeʼ tu láaj kʼaskúuntaj in wotoch, le oʼolal túuxtaʼaben tu yotoch in abuela utiaʼal ka in tsʼoʼoks in xook. Tiʼ upʼéel convento tuʼux kin bin xookeʼ, mantatsʼ kin kʼáatik kaʼach tiʼ le monjaʼob baʼaxten ku sen beetaʼal loob tiʼ máak yéetel sen yaan kʼasaʼanil teʼ yóokʼol kaabaʼ. Mix máak béeychaj u núukik le kʼáatchiʼob kin beetkoʼ.

Le ka tsʼoʼok le baʼateltáambaloʼ xooknajen utiaʼal in beetik in enfermerai. Binen kajtal Londres utiaʼal ka meyajnaken tiʼ upʼéel hospital tu kaajil Paddington, baʼaleʼ teʼeloʼ maas yaʼab loob ku beetaʼaliʼ. Le maʼ sen úuch xiʼik utúul tiʼ in sukuʼunoʼob teʼ baʼateʼel anchaj Coreaoʼ, tin wilaj u baʼateʼel kaʼatúul máakoʼob maʼ náach tiʼ le hospitaloʼ. Utúul tiʼ letiʼobeʼ jach beetaʼab loob tiʼ, baʼaleʼ mix máak áante. Yoʼolal le baʼatelaʼ le máakaʼ tu peʼertaj upʼéel u yich. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ joʼopʼ in bin yéetel in maama teʼ tuʼux ku muchʼkuba u jats máakoʼob ku táakpajloʼob tiʼ espiritismooʼ. Kex beyoʼ láayliʼ maʼ tin naʼataj baʼaxten jach yaʼab u beetaʼal baʼaloʼob kʼaastakiʼ.

Ku káajal in xokik le Bibliaoʼ

John, u maas nojchil tiʼ in sukuʼunoʼobeʼ, tu beetuba j-jaajkunaj tiʼ Jéeoba; upʼéel kʼiineʼ bin u xíimbalten ka tu kʼáatajten: «¿A wojel wa baʼaxten ku sen úuchul baʼaloʼob kʼaastak?». Teneʼ tin núukajtiʼ: «Maʼ, maʼ in wojliʼ». Letiʼ túuneʼ tu jeʼekʼabtaj le Bibliaoʼ ka tu xokaj Apocalipsis 12:7-12. Teʼ súutukiloʼ kʼuchen in naʼateʼ Satanás yéetel u kʼasaʼan angeloʼob beetik u sen antal kʼasaʼanil way Luʼumeʼ. Maʼ sen úuch tiʼ leloʼ, káaj in xokik le Biblia yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeoba, jeʼex úuchik u yaʼalikten in sukuʼunoʼ. Baʼaleʼ tumen saajken u yaʼalaʼalten baʼaleʼ maʼ séeb okjaʼanajeniʼ (Pro. 29:25).

Dorothy, in kiikeʼ, tsʼokaʼaniliʼ u beetkuba xan J-jaajkunajeʼ. Le ka suunaj yéetel Bill Roberts, u novio, tiʼ upʼéel asamblea internacional yanchaj Nueva York tu jaʼabil 1953, tin waʼalajtiʼob tsʼoʼok u tsʼaʼabalten xook yéetel le Bibliaoʼ. Billeʼ, tu kʼáatajten: «¿Ta láaj kaxtaj wa túun u tekstoiloʼob teʼ Bibliaoʼ? ¿Ta marcarta wa teʼ libro u núukil le kʼáatchiʼoboʼ?». Le ka tin waʼalajtiʼ maʼatecheʼ, tu yaʼalajten: «¡Jeʼeloʼ, maʼ xooknakech túuniʼ! Aʼal tiʼ le kiik ka suunak u kaʼa tsʼáatech xookoʼ». Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ, le kʼasaʼan angeloʼoboʼ joʼopʼ u chʼaʼakoʼob in paach. Kʼajaʼanteneʼ kin payalchiʼ kaʼach tiʼ Jéeoba utiaʼal ka u kanáanten tiʼ letiʼob.

Tin beetaj in precursorai tu luʼumil Escocia yéetel Irlanda

Tu kʼiinil 16 tiʼ enero tiʼ 1954 ka okjaʼanajen, tu mesil mayoeʼ tin pʼataj in beetik in enfermerai yéetel tu mesil junioeʼ káaj in beetik in precursorai. Ocho meses káajak in beetik in precursoraileʼ ka túuxtaʼaben in beet in precursora especiali Grangemouth (Escocia). Le tuʼux túuxtaʼabenoʼ jach náach, baʼaleʼ tin wileʼ u angeloʼob Jéeobaeʼ tu kanáantenoʼob (Sal. 34:7).

Tu jaʼabil 1956, aʼalaʼabten wa jeʼel in bin kʼaʼaytaj tu luʼumil Irlandaeʼ. Túuxtaʼaben tu kaajil Galway yéetel uláakʼ kaʼatúul kiikoʼob. Le yáax kʼiin ka jóokʼen kʼaʼaytajoʼ, tʼaanajen tu jool u yotoch utúul sacerdote. Maʼ sáam tiʼ leloʼ ka tu chukpachtoʼon utúul policía, ka tu bisoʼon teʼ comisaríaoʼ. Ka tsʼoʼok u kʼáatik k-kʼaabaʼ yéetel tuʼux k-kʼubéentmakbaiʼ ka bin tʼaan tiʼ teléfono. T-uʼuyaj táan u yaʼalik: «In wojel padre, jach in wojel tuʼux kajaʼanoʼob». Letiʼ le sacerdote túuxtoʼ. Le máak tuʼux k-kʼubéentmakbaoʼ beetaʼab u jóoʼskoʼon tu yotoch, le oʼolal u najil Beteleʼ tu yaʼalaj ka luʼkoʼoniʼ. Chéen óoxpʼéel semanaʼob t-beetaj Galway. Ka kʼuchoʼon tu estación le trenoʼ tsʼoʼok u máan diez minutos u yorai u jóokʼol, baʼaleʼ maʼ xiʼikiʼ, yéetel tiaʼan kaʼach utúul máak utiaʼal u yil wa jach yaan k-biniʼ.

Túuxtaʼaboʼon tu kaajil Limerick, teʼ kaajaʼ jach yaʼab catolicoʼob yaniʼ, yéetel yaʼab máakoʼobeʼ ku muchʼkubaʼob utiaʼal u yaʼalkoʼobtoʼon baʼal, le oʼolal yaʼab máakoʼobeʼ saajkoʼob u kʼamoʼon. U jaʼab táanil tiʼ k-kʼuchleʼ jaʼajatsʼaʼab utúul sukuʼun tiʼ upʼéel chan kaaj ku kʼaabaʼtik Cloonlara. Le beetik jach kiʼimakchaj k-óol le ka t-kʼaj óoltaj Christopher, tiʼ máax tʼaanajen tu káajbaleʼ; letiʼeʼ tu yóotaj ka suunakoʼon k-xíimbalt utiaʼal k-maas tsoliktiʼ jujumpʼéel baʼaxoʼob ku yaʼalik le Bibliaoʼ. Le ka suunajoʼoneʼ, ook utúul sacerdote teʼ ich najoʼ ka tu yaʼalajtiʼ ka u jóoʼsoʼon, baʼaleʼ Christophereʼ tu yaʼalajtiʼ: «Teen aʼaltiʼ le x-chʼúupalaloʼob ka taak u xíimbaltenoʼobaʼ, yéetel táanil tiʼ u yookloʼobeʼ tʼaanajoʼob. Techeʼ maʼ in invitarmechiʼ yéetel maʼ tʼaanajech ka ookechiʼ». Le sacerdoteoʼ jach pʼuʼujeʼ ka bini.

Toʼoneʼ maʼ k-ojel kaʼachiʼ, baʼaleʼ le sacerdote yéetel uláakʼ máakoʼoboʼ pʼáat u páaʼtoʼob k-jóokʼol maʼ sen náach tiʼ le najoʼ. Christophereʼ u yojel taak kaʼach u beetkoʼobtoʼon loob, le oʼolal tu beetaj le baʼax tin waʼalaj tu káajbaloʼ. Tu páaʼtaj u bin le máakoʼoboʼ ka tu yaʼalaj jeʼel u páajtal k-jóokʼoleʼ. Maʼ sen úuch tiʼ leloʼ, t-ojéeltaj letiʼ yéetel u familiaeʼ jóoʼsaʼaboʼob tiʼ le kaajoʼ ka binoʼob kajtal Inglaterra.

Invitartaʼaben utiaʼal ka xiʼiken Galaad

Le táan kaʼach in chʼaʼatuklik in bin Nueva York teʼ Asamblea Internacional tu kʼaabaʼtaj “Voluntad Divina” tu jaʼabil 1958, invitartaʼaben utiaʼal ka xiʼiken teʼ xook 33 tiʼ Galaadoʼ. Le oʼolal le ka tsʼoʼok le asambleaoʼ maʼ suunajen tin wotochiʼ, túuxtaʼaben Collingwood (Ontario, Canadá); tu jaʼabil 1959 túuneʼ ka binen teʼ xookoʼ. Baʼaleʼ teʼ asambleaoʼ tin kʼaj óoltaj Eric Connell. Letiʼeʼ ook ichil u kaajal Jéeoba tu jaʼabil 1957 yéetel káaj u beetik u precursori tu jaʼabil 1958. Desde ka tsʼoʼok le asambleaoʼ sáamsamal ku túuxtikten cartaʼob le tiaʼanen Canadá bey xan le tiaʼanen Galaadoʼ. Joʼopʼ túun in tuklik bix kun bintoʼon ken tsʼoʼokok le xookoʼ.

Le baʼax maas jatsʼuts tsʼoʼok in wilik ichil in kuxtaloʼ letiʼe úuchik in bin teʼ tu xookil Galaadoʼ. Dorothy yéetel u yíichameʼ binoʼob xan teʼ xookaʼ. Letiʼobeʼ túuxtaʼaboʼob Portugal, baʼaleʼ teneʼ, túuxtaʼaben yéetel Eileen Mahoney tu luʼumil Irlanda. ¡Jach yaachaj in wóol tumen maʼ túuxtaʼaben teʼ tuʼux bin in kiikoʼ! Ka túun tin kʼáataj tiʼ utúul tiʼ le máaxoʼob tsʼáatoʼon le xook wa yaan baʼax maʼ maʼalob tin beetoʼ, letiʼeʼ tu yaʼalajten: «Minaʼan, baʼaleʼ teech yéetel Eileeneʼ ta waʼaleʼex jeʼel a bineʼex jeʼel tuʼuxak ka k-túuxteʼexeʼ, ¿maʼ wa beyiʼ?». Irlandaeʼ upʼéel tiʼ le luʼumoʼob tuʼux kʼaʼabéet u túuxtaʼal misioneroʼoboʼ.

Kaʼa suunajen Irlanda

Tu mesil agosto tiʼ 1959 kaʼa suunajen Irlanda yéetel káaj in meyaj teʼ múuchʼulil yaan Dún Laoghaireoʼ. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ, Erikeʼ tsʼoʼok u suut Inglaterra yéetel jach kiʼimakchaj u yóol tumen naatsʼ teʼ tuʼux yanenoʼ. Letiʼeʼ u kʼáat xan u beet u misioneroi, le oʼolal tu yaʼalaj: «Wa táan u túuxtaʼal misioneroʼob Irlandaeʼ, ¿baʼaxten maʼ tin bin kʼaʼaytaj xaniʼ?». Ka túun bin xan tu kaajil Dún Laoghaire, yéetel tu jaʼabil 1961 tsʼoʼok k-beel.

Seis meses tsʼoʼokok k-beeleʼ, Erikeʼ lúub tiʼ motoi ka úuch upʼéel nojoch loob tiʼ. Óopʼ u baakel u pool, le oʼolal le doctoroʼoboʼ tu tukloʼobeʼ maʼ kun kuxtal. Tu máansaj óoxpʼéel semana teʼ hospitaloʼ yéetel cinco meses táan in kanáantik ka utschaji. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ seguernaj in kʼaʼaytaj le bukaʼaj ku páajtaleʼ.

Tu jaʼabil 1965 túuxtaʼaboʼon meyaj tu puertoi Sligo, upʼéel kaaj yaan tu xaman lakʼin Irlanda; teʼ múuchʼulil jeʼeloʼ chéen ocho j-kʼaʼaytajoʼob yaniʼ. Tu jaʼabil 1968 túuxtaʼaboʼon teʼ múuchʼulil yaan Londonderry, tu xamanil Irlanda. Upʼéel kʼiin táan k-bin t-otoch tsʼoʼok le kʼaʼaytajoʼ, kʼuchoʼon tuʼux kʼalaʼan le bej yéetel alambreoʼ. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ káaj tu luʼumil Irlanda le talamiloʼob kʼaj óolaʼan bey The Troubles (Le talamiloʼoboʼ). Le táankelem paalaloʼoboʼ ku muchʼkubaʼob utiaʼal u tóokikoʼob le cocheʼoboʼ, u kaajil Londonderryeʼ jóokʼ kaʼa jaats tiʼ: u jaatseʼ protestante yéetel uláakʼoʼ católica. Pʼáat jach sajbeʼentsil u máan máak tiʼ tu kaʼa tséelil le kaajoʼ.

Kuxlajoʼon yéetel kʼaʼaytajnajoʼon tuʼux yaan yaʼab talamiloʼob

Baʼaleʼ tumen k-kʼaʼaytik le maʼalob péektsiloʼ, k-máan tiʼ tu kaʼa tséelil le kaajoʼ. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ t-kaʼa ilaj táan u kanáantkoʼon le angeloʼoboʼ. Wa ku káajal upʼéel baʼateʼel teʼ tuʼux yanoʼonoʼ k-lukʼul tu séebaʼaniliʼ, ken k-il tsʼoʼok u máaneʼ k-suut. Utéenjeakileʼ káaj upʼéel baʼateʼel naatsʼ t-otoch. Upʼéel tienda tuʼux ku koonol pintura tʼáabiʼ yéetel u xéexetʼal le baʼaxoʼob ku yeleloʼ kʼuch tak tu jáal u ventanai k-otoch. Maʼ páajchaj k-okol weneliʼ, tumen saajkoʼon kaʼach u yelel. Tu jaʼabil 1970 binoʼon kajtal Belfast. Teʼeloʼ t-ojéelteʼ puʼul upʼéel bomba (molotov) teʼ tienda tuʼux ku koʼonol pinturaoʼ ka eel xan le naj tuʼux yanoʼon kaʼachoʼ.

Utéen xaneʼ, le táan in máan kʼaʼaytaj yéetel utúul kiikeʼ t-ilaj upʼéel tubo tsʼaʼan tu jáal upʼéel ventana. Le tuboaʼ upʼéel bomba bakáan, tumen maʼ sen náachchajkoʼon ka wáakʼi. Le máaxoʼob kajaʼanoʼob naatsʼoʼ tu tukloʼobeʼ toʼon tsʼáaiʼ. Baʼaleʼ teʼ súutukoʼ utúul kiikeʼ tu yaʼalajtoʼon ka ookkoʼon tu yotoch, bey túunoʼ le máakoʼoboʼ tu tsʼaʼob cuenta maʼ toʼon tsʼáaiʼ.

Tu jaʼabil 1971 suunajoʼon tu kaajil Londonderry utiaʼal k-xíimbalt utúul kiik. Le ka t-tsikbaltajtiʼ yaan baʼal kʼataʼan teʼ yóoʼ bejoʼ letiʼeʼ tu kʼáatajtoʼon wa mix máak yaniʼ. T-aʼalajtiʼ yaan máakoʼobiʼ baʼaleʼ mix tu beetoʼob u cuentai k-máaniʼ. Le kiikoʼ jach jaʼakʼ u yóol. Tumen teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ tóokaʼab u coche utúul doctor yéetel u coche utúul policíaiʼ.

Tu jaʼabil 1972 túuxtaʼaboʼon tu kaajil Cork. Ka tsʼoʼokeʼ meyajnajoʼon tu kaajil Naas bey xan tu kaajil Arklow. Ka tsʼoʼokeʼ, tu jaʼabil 1987, túuxtaʼaboʼon tu kaajil Castlebar, le tuʼux kajaʼanoʼon tak bejlaʼoʼ. Teʼeloʼ áantajnajoʼon utiaʼal u beetaʼal le Najil Reinooʼ. Tu jaʼabil 1999, Erikeʼ jach kʼojaʼanchaji, baʼaleʼ yéetel u yáantaj Jéeoba bey xan le múuchʼuliloʼ, páajchaj in kanáantik tak ka utschaji.

Teen yéetel Erikeʼ kaʼatéen tsʼoʼok k-bin teʼ Escuela tiʼ servicio tiʼ precursoroʼoboʼ, yéetel Erikeʼ láayliʼ táan u beetik u ancianoileʼ. Tiʼ teneʼ yaan artritis yéetel tsʼaʼanten prótesis tin cadera bey xan tin píixoʼob. Teneʼ tsʼoʼok in aktáantik yaʼab chʼaʼapachtajil yéetel tsʼoʼok in kuxtal tuʼux yaan talmiloʼob yoʼolal política wa yoʼolal baʼateltáambaloʼob. Baʼaleʼ baʼax maas talam tin wileʼ letiʼe ka pʼáat maʼ tu béeytal in manejaroʼ, tumen pʼáat maʼ tu páajtal in jóokʼol chéen tin juunal. Baʼaleʼ le sukuʼunoʼob teʼ múuchʼuliloʼ jach yaʼab u yáantkenoʼob. Bejlaʼeʼ yéetel in xóolteʼ kin máan, baʼaleʼ wa chan náach tuʼux kin bineʼ ku meyajten upʼéel chan carro ku meyaj yéetel corriente.

Teen yéetel Erikeʼ, tu kaʼatúulaloʼoneʼ tsʼoʼok máansik maas tiʼ cien jaʼaboʼob táan k-meyaj bey precursor especialeʼ, noventaiocho tiʼ le jaʼaboʼobaʼ t-máansaj Irlanda. Toʼoneʼ k-chʼaʼatukulmaj maʼ u xuʼulul k-meyajtik Jéeoba. Maʼ táan k-páaʼtik u beetaʼal upʼéel milagro tumen Jéeoba utiaʼal ka u yáantoʼoniʼ, baʼaleʼ k-ojel ku túuxtik u angeloʼob utiaʼal u kanáantik le máaxoʼob chúukaʼan u yóol meyajtikoʼ.