Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Óoxpʼéel asambleaʼob tu kʼexoʼob in kuxtal

Óoxpʼéel asambleaʼob tu kʼexoʼob in kuxtal

Óoxpʼéel asambleaʼob tu kʼexoʼob in kuxtal

Tsikbaltaʼab tumen George Warienchuck

¿YAAN wa asambleaʼob tsʼoʼok u yáantkech a kʼex a kuxtal? Teeneʼ óoxpʼéel asambleaʼob tu yáantenoʼob in kʼex in kuxtal. Le yáaxoʼ tu yáanten utiaʼal ka xuʼuluk in chʼaʼik saajkil, u kaʼapʼéeloʼ tu yanten utiaʼal ka kiʼimakchajak in wóol chéen yéetel upʼíit baʼal, yéetel u yóoxpʼéeloʼ tu yáanten in maas kʼubimba in kʼaʼayt u maʼalob péektsilil le Reinooʼ. Baʼaleʼ táanileʼ, in kʼáat in tsikbaltech jujumpʼéel baʼaxoʼob úuchten tin paalil.

Síijen tu jaʼabil 1928, yaan kaʼatúul in kiikoʼob, u kʼaabaʼobeʼ Margie yéetel Olga. Tiʼ kajaʼanoʼon kaʼach South Bound Brook, upʼéel kaaj yaan tu estadoi Nueva Jersey (Estados Unidos), teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ yaan kex 2,000 u kajnáaliloʼob. Kex óotsiloʼoneʼ in maamaeʼ jach uts. Le kʼiin yaan taakʼin tiʼ utiaʼal u beetik upʼéel janal jach kiʼeʼ, ku síik tak tiʼ k-vecinoʼobiʼ. Utéenjeakil, le yanten nueve jaʼaboʼoboʼ, kʼuch xíimbaltbiloʼon tumen utúul kiik ku tʼanik húngaro. In maamaeʼ u yojel tʼaan ich húngaro, le oʼolal tu yuʼubaj le baʼax tsikbaltaʼabtiʼoʼ yéetel tu yóotaj ka tsʼaʼabak xook tiʼ. Ka tsʼoʼokeʼ, Bertha, utúul kiik yaan kex 20 jaʼaboʼob tiʼeʼ, seguernaj u tsʼáaik xook tiʼ in maama yéetel tu yáantaj tak ka okjaʼanaji.

In maamaeʼ maʼ suʼlakiʼ, baʼaleʼ teneʼ jach suʼlaken yéetel kin wuʼuyik maʼ tu páajtal in beetik mix baʼal chéen tin juunal. Tsʼoʼoleʼ, ken in beet wa baʼax tubeeleʼ, in maamaeʼ maʼatech u yaʼalikten jach maʼalob úuchik in beetik. Baʼaxeʼ suukaʼan u taasken mix baʼalil. Ken in kʼáattiʼ táan in wokʼol baʼaxten jach ku yaʼalikten baʼaleʼ, letiʼeʼ ku yaʼalik: «Teneʼ jach in yaabiltmech, baʼaleʼ maʼ in kʼáat ka taasaba nojbaʼalil tiʼ u maasiliʼ». In wojel u kʼáat u yáanten, baʼaleʼ le bix úuchik u tratartkenoʼ tu beetaj in wuʼuyik bey mix baʼal kin beetik tubeeleʼ.

Upʼéel kʼiineʼ, utúul vecina jach uts tin wéeteleʼ tu invitarten utiaʼal ka xiʼiken yéetel u paalaloʼob in wuʼuy le kaʼansaj ku beetaʼal cada domingo tu iglesiaoʼ. Teneʼ in wojel maʼ utstutʼaan Jéeoba ka xiʼikeniʼ, baʼaleʼ maʼ in kʼáat in beet u kʼuuxil le señoraoʼ, le oʼolal binen tu yéeteloʼob. Kex maʼ maʼalob in wuʼuykimbaeʼ, máan yaʼab mesoʼob táan in bin tu yéeteloʼob tu iglesiaoʼ. Teʼ tuʼux kin xook xanoʼ, tumen saajkeneʼ tin beetaj baʼax in wojel maʼ maʼalobiʼ. Le directoroʼ, utúul máak jach tsʼíik, ku yaʼalik tiʼ le profesoroʼob ka u beetoʼob u saludartaʼal le bandera tumen le paalaloʼoboʼ. Ichil upʼéel jaʼabeʼ tin saludartaj le banderaoʼ, baʼaleʼ yaan baʼax áanten utiaʼal u xuʼulul in chʼaʼik saajkil.

Xuʼul in chʼaʼik saajkil

Tu jaʼabil 1939 joʼopʼ u yantal upʼéel u xookil libro tin wotoch. Ben Mieszkalski, utúul táankelem precursor, nuʼuktik kaʼach le xookoʼ. Letiʼeʼ jach kaʼanal yéetel muʼukʼaʼan u wíinklil. Kin wilik kaʼach bey maas nojoch tiʼ upʼéel roperoeʼ. Tuláakloʼon k-aʼaliktiʼ Big Ben (nuxi Ben), tumen jach muʼukʼaʼan. Baʼaleʼ kex jach nojcheʼ jach jatsʼuts u modos, tak chéen ken in wil u cheʼejeʼ ku beetik in wuʼuykimba maʼalobil. Le oʼolal le ka tu yaʼalajten wa jeʼel in jóokʼol kʼaʼaytaj tu yéeteleʼ, upuul ka tin waʼalajtiʼ jeʼeleʼ. Ka máan kʼiineʼ tin jach amigotaj. Ken u yil yaan baʼax ku yúuchulteneʼ ku tsikbal tin wéetel yéetel ku líiʼsik in wóol. Teneʼ jach nojoch úuchik in wilik le áantaj tu tsʼáajtenoʼ, le oʼolal séeb úuchik in amigotik.

Tu jaʼabil 1941, Beneʼ tu invitartoʼon utiaʼal ka xiʼikoʼon tu yéetel tiʼ upʼéel asamblea tiʼ distrito kun antal tu kaajil San Luis (Misuri). Jach jatsʼuts úuchik in wilik k-biniʼ, tumen mix utéen náachchajken tin wotoch maas tiʼ 20 leguas (80 kilómetros), baʼaleʼ teʼ kʼiin jeʼeloʼ binoʼon tiʼ coche maas tiʼ 375 leguas (1,500 kilómetros). Ka kʼuchoʼon San Luiseʼ t-ileʼ yaʼab tiʼ le sukuʼunoʼoboʼ maʼ kʼaʼamoʼob tumen le máaxoʼob u yaʼalmoʼob kaʼach jeʼel u tsʼáaik u yotochoʼob utiaʼal u pʼáatloʼoboʼ. Tumen u nuuktakil le religionoʼoboʼ tu yaʼaloʼobtiʼob maʼ u kʼamkoʼob mix utúul u j-jaajkunaj Jéeoba tu yotochoʼob. Baʼaleʼ le familia u yaʼalmaj u kʼamkoʼonoʼ maʼ tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼoboʼ. Tu yaʼaloʼobtoʼoneʼ yaan u kʼamkoʼonoʼob tu yotochoʼob tumen u yaʼalmoʼob u beetkoʼob. Letiʼobeʼ maʼ tu chʼaʼajoʼob saajkiliʼ, leloʼ jach nojoch úuchik u yáantken.

In kiikoʼobeʼ tiʼ okjaʼanajoʼob teʼ asamblea jeʼeloʼ. Le kʼiin ka okjaʼanajoʼoboʼ, le sukuʼun Rutherford, ku meyaj kaʼach tu Betelil Brooklynoʼ, tu máansaj upʼéel jatsʼuts tsoltʼaan, letiʼeʼ tu yaʼalaj ka waʼalak tuláakal le paalaloʼob u kʼáatoʼob u beetoʼob baʼax utstutʼaan Diosoʼ. Le 15,000 paalaloʼob yanoʼob teʼeloʼ, láaj waʼalajoʼon. Ka tsʼoʼokeʼ tu yaʼaleʼ tuláakal le máax u kʼáat u jach tsʼáaj u yóol teʼ kʼaʼaytajoʼ ka u yaʼal «¡Jeʼeleʼ!». Tuláakloʼon t-aʼalaj jeʼeleʼ, ka tsʼoʼokeʼ ka papaxkʼabnaj tuláakal le yanoʼoboʼ. ¡Jach jatsʼuts úuchik in wilik!

Ka tsʼoʼok le asambleaoʼ binoʼon Virginia Occidental k-xíimbalt utúul sukuʼun. Letiʼeʼ tu tsikbaltajtoʼoneʼ, utéenjeak táan u kʼaʼaytajeʼ jaʼajatsʼaʼab tumen u múuchʼ máakoʼob yéetel jiʼib upʼéel baʼax tataʼkil tu wíinklil yéetel taʼakʼ kʼuʼumkʼumoʼob tiʼ. Teneʼ chéen jaajap in chiʼ táan in wuʼuyik baʼax ku tsikbaltik. Baʼaleʼ le sukuʼunoʼ tu yaʼalaj: «Maʼ ken in xul in kʼaʼaytaj». Ka suunajoʼoneʼ tin wuʼuyimba jeʼex Davideʼ, tin wuʼuyaj maʼ saajken tʼaan yéetel u directoril in escuela kin wilik kaʼach jeʼex Goliateʼ.

Ka binen tin escuelaeʼ, binen in wil le directoroʼ, letiʼeʼ ka tu pakteneʼ jach tsʼíik u yich. Payalchiʼinajen chaambéelil tiʼ Jéeoba, ka tin waʼalaj tiʼ le directoroʼ: «Binen tiʼ upʼéel asamblea beetaʼab tumen u j-jaajkunajoʼob Jéeoba yéetel tsʼoʼok in chʼaʼatuklik maʼ ken in kaʼa saludart le banderaoʼ». Le directoroʼ láayliʼ táan u paktikeneʼ, baʼaleʼ maʼ tu yaʼalik mix baʼal. Chakchajaʼan tumen jach pʼujaʼaneʼ, ka líikʼ chaambéelileʼ ka tu natsʼuba tin wiknal, ka tu yaawutajten: «¡Wa maʼ ta saludartik le banderaoʼ, yaan k-jóoʼskech teʼ escuelaaʼ!». Baʼaleʼ teʼ kʼiin jeʼeloʼ maʼ sajakchajeniʼ, leloʼ tu beetaj u jach kiʼimaktal in wóol.

Teneʼ jach taakchaj in tsikbaltik tiʼ Ben le baʼax tsʼoʼok u yúuchloʼ, le oʼolal ka tin wilaj teʼ Najil Reinooʼ, tin waʼalajtiʼ yéetel kiʼimak óolal: «Jóoʼsaʼaben tin escuela tumen maʼ tin saludartaj le banderaoʼ». Letiʼeʼ tu méekʼen táan u cheʼejeʼ ka tu yaʼalaj: «Jach in wojel Jéeobaeʼ u yaabiltmech yoʼolal le baʼax ta beetoʼ» (Deu. 31:6). Le baʼaxoʼob tu yaʼaloʼ jach tu líiʼsaj in wóol. Teneʼ tin seguertaj in tsʼáaik ichil in kuxtal le baʼaxoʼob kin kanikoʼ yéetel okjaʼanajen tu kʼiinil 15 tiʼ junio tiʼ 1942.

Kiʼimakchaj in wóol chéen yéetel upʼíit baʼal

Ka tsʼoʼok le u kaʼapʼéel nojoch baʼateltáambaloʼ, jach yanchaj meyaj tu luʼumil Estados Unidos, bey túunoʼ óoliʼ tuláakal máak joʼopʼ u bin tu paach chéen ayikʼalil. Teneʼ jach maʼalob kaʼach in ganar, le oʼolal jeʼel u páajtal in manik tak baʼax mix utéen tin tuklaj wa jeʼel u yantalten kaʼacheʼ. Yaan tiʼ in amigoʼobeʼ tu manaj u motoʼob; yanoʼobeʼ tu jel utskíintaj u yotochoʼob. Teneʼ tin manaj upʼéel coche túumben. Jujumpʼíitileʼ joʼopʼ in tsʼíiboltik u yantalten u maasil baʼaloʼob, baʼaleʼ teneʼ in wojel maʼ maʼalob baʼax kin beetkiʼ. Baʼaleʼ upʼéel asamblea tiʼ distrito yanchaj tu jaʼabil 1950 tu noj kaajil Nueva Yorkeʼ, tu yáanten in wutskíint bix in tuukul.

Cada utúul tiʼ le sukuʼunoʼob máans le tsoltʼaanoʼoboʼ, tu líiʼsoʼob u yóol tuláakal le muchʼukbaloʼob ka u maas tsʼáa u yóoloʼob teʼ kʼaʼaytajoʼ. Kʼajaʼanten utúul tiʼ letiʼobeʼ tu yaʼalaj: «Pʼateʼex tuláakal baʼaxoʼob maʼ jach kʼaʼabéeteʼ ka wáalkabteʼex u carrerai le kuxtaloʼ». Tin wuʼuyaj bey tiʼ teen ku yaʼalikeʼ. Tin wilaj xan úuchik u graduarkuba le sukuʼunoʼob xooknajoʼob Galaadoʼ, ka joʼopʼ in tuklik: «Wa le sukuʼunoʼob in wéet jaʼabiloʼob tsʼoʼok u pʼatkoʼob tuláakal baʼaxoʼob yantiʼob utiaʼal u binoʼob kʼaʼaytaj yaanal luʼumileʼ, teneʼ jach unaj xan in tsʼáaik in wóol kʼaʼaytaj teʼ tuʼux kajaʼanenaʼ». Ka tsʼoʼok le asambleaoʼ tsʼoʼok in chʼaʼatuklik in beetik in precursori.

Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ káaj in biskimba yéetel Evelyn Mondak, letiʼeʼ utúul kiik jach u tsʼaamaj u yóol u meyajt Jéeoba yaan teʼ múuchʼulil tuʼux yanen kaʼachoʼ. U maama Evelyneʼ yaan seis utúulul u paalal, letiʼeʼ utúul koʼolel maʼatech u chʼaʼik saajkil. Upʼéel baʼax jach utstutʼaaneʼ letiʼe u bin kʼaʼaytaj aktáan tiʼ upʼéel nojoch iglesia catolicaoʼ. Le cura yaan teʼ iglesiaoʼ jach ku kʼuuxil yéetel ku yaʼaliktiʼ ka luʼkiʼ, baʼaleʼ letiʼeʼ maʼatech u chʼaʼik saajkil. Evelyneʼ jach jeʼex u maamaeʼ: maʼatech u chʼaʼik saajkil tiʼ mix máak (Pro. 29:25).

Tu jaʼabil 1951, tsʼoʼok in beel yéetel Evelyn, jóokʼoʼon teʼ tuʼux k-meyajoʼ ka t-beetaj k-precursori. Utúul superintendente tiʼ circuitoeʼ tu líiʼsaj k-óol utiaʼal ka xiʼikoʼon áantaj Amagansett, upʼéel kaaj yaan tu jáal u kʼáaʼnáabil le Atlanticooʼ, 40 leguas (160 kilómetros) tiʼ u noj kaajil Nueva York. Ka tʼaanajoʼon teʼ múuchʼulil yaan teʼ kaaj jeʼeloʼ, ka aʼalaʼabtoʼoneʼ minaʼan mix upʼéel naj utiaʼal k-pʼáatliʼ, ka joʼopʼ k-kaxtik upʼéel naj de remolque, baʼaleʼ jach koʼojtakoʼob. Ka tsʼoʼokeʼ t-kaxtaj upʼéel jach laabiʼ, u yuumileʼ tu yaʼaleʼ 900 dólares jeʼel u koniktoʼoneʼ, lelaʼ jach letiʼe bajux siʼibtoʼon le ka tsʼoʼok k-beeloʼ. Ka tsʼoʼok k-mankeʼ, t-utskíintajeʼ ka t-bisaj teʼ tuʼux ken kʼaʼaytajoʼ. Baʼaleʼ maʼ k-ojel bix ken k-beetiʼ, tumen ka kʼuchoʼoneʼ mix upʼéel centavo yantoʼon.

Evelyneʼ ku bin u limpiart najoʼob, teneʼ kin bin in limpiart upʼéel restaurante italiano de áakʼab. U yuumileʼ tu yaʼalajten jeʼel u páajtal in bisik u yaalab le janal ku pʼáatloʼ. Bey túunoʼ, cada ken kʼuchken tin wotoch bey kex las dos u sáastaleʼ ku chuʼupul k-otoch yéetel u book pizza wa uláakʼ janal kin biskoʼ. Kex chéen u yaalab le janal k-chokokíintikoʼ k-tiaʼal toʼoneʼ upʼéel jach maʼalob janal, maases tu kʼiiniloʼob keʼelil, tumen jach keʼel le tuʼux yanoʼonoʼ. Yaan kʼiineʼ le sukuʼunoʼoboʼ ku pʼatkoʼob tu jool k-otoch utúul nojoch kay utiaʼal k-jaante. Teʼ jaʼaboʼob múul meyajnajoʼon yéetel le sukuʼunoʼob yanoʼob Amagansettoʼ t-kaneʼ le baʼax maas taasik kiʼimak óolaloʼ letiʼe u kanik máak kuxtal chéen yéetel upʼíit baʼaloʼ. Le jaʼaboʼob t-máansaj teʼeloʼ, ¡jach tu taasajtoʼon kiʼimak óolal!

T-ilaj jach kʼaʼabéet k-maas táakpajal teʼ kʼaʼaytajoʼ

Tu mesil julio tiʼ 1953 binoʼon tiʼ upʼéel asamblea internacional tu noj kaajil Nueva York, u múuchʼ yéetel yaʼab misioneroʼob tiʼ jejeláas luʼumiloʼob. Le baʼaxoʼob uchaʼantiʼob tu tsikbaltoʼoboʼ jach jatsʼutstak yéetel jach ku líiʼsikoʼob u yóol máak. Utúul tiʼ le sukuʼunoʼob máans le tsoltʼaanoʼoboʼ tu yaʼalajeʼ yaʼab luʼumiloʼob pʼaatal maʼ kʼaʼaytaʼak le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ, ka t-tsʼáaj cuentaeʼ kʼaʼabéet k-maas tsʼáaik k-óol teʼ kʼaʼaytajoʼ. Teʼ asamblea jeʼeloʼ t-aʼalaj jeʼel k-beetik k-misioneroileʼ. Teʼ jaʼab jeʼeloʼ invitartaʼaboʼon utiaʼal ka xiʼikoʼon teʼ xook 23 tiʼ le Escuela tiʼ Galaadoʼ, le xookaʼ káaj tu mesil febrero tiʼ 1954. Jach jatsʼuts úuchik k-ilik le xookoʼ.

Ka tsʼoʼok le xookoʼ túuxtaʼaboʼon meyaj tu luʼumil Brasil, leloʼ jach tu beetaj u kiʼimaktal k-óol. Táanil tiʼ u jóokʼol k-bimbaleʼ, utúul sukuʼun ku meyaj Beteleʼ tu yaʼalajtoʼon yaan u bin t-éetel nueve misioneraʼob maʼ tsʼokaʼan u beeloʼobiʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalajten: «Ilawil a kanáantik le kiikoʼobaʼ». Máans ta tuukul baʼax tu tuklaj le marineroʼob ka tu yiloʼob in naʼakal teʼ barco yéetel diez koʼoleloʼoboʼ. Le kiikoʼoboʼ u yojel u kanáantubaʼob, kex beyoʼ jach kiʼimakchaj in wóol ka kʼuchoʼon teʼ tuʼux túuxtaʼaboʼonoʼ, tu bisajtoʼon catorce kʼiinoʼob k-kʼuchliʼ.

Ka tin kanaj in tʼan portugueseʼ, túuxtaʼaben in beet in superintendentei tiʼ circuito tu kaajil Rio Grande do Sul, upʼéel kaaj ku pʼáatal tu noojol Brasil. Le superintendente tiʼ circuito yaan kaʼachoʼ maʼ tsʼokaʼan u beeliʼ, letiʼeʼ tu yaʼalajtoʼon: «Maʼ in wojel baʼaxten túuxtaʼab utúul sukuʼun yéetel u yatan tiʼ upʼéel tuʼux jach talam u yúuchul kʼaʼaytajiʼ». Le múuchʼuliloʼoboʼ láaj náachtak yaniloʼob tiʼ uláakʼ, yaan kʼiineʼ utiaʼal ka kʼuchkoʼoneʼ chéen tu camionil tuʼux ku bisaʼal mercanciaʼob k-bin. Le máaxoʼob biskoʼ ku chaʼikoʼob k-naʼakal paachil wa k-tsʼáaiktiʼob u tojol upʼéel u yoʼochoʼob. K-naʼakal yóokʼol le kuuchoʼoboʼ yéetel k-machikba tiʼ le suumoʼob kʼaxaʼaniloʼoboʼ. Le carreteraʼob tuʼux ku máan le camionoʼ jach taamtak u tséelikoʼob. Ken máanak le camión tiʼ upʼéel nojoch curvaoʼ, le kuuch ku biskoʼ ku chʼéebel. Toʼoneʼ ku kʼaʼabéettal k-machikba tubeel utiaʼal maʼ k-lúubul. Baʼaleʼ, ken kʼuchkoʼon yéetel ken k-il jach kiʼimak u yóol le sukuʼunoʼob táan u páaʼtkoʼonoʼoboʼ, k-ilik maʼ chéen kunel tuláakal le baʼax k-máansik teʼ bej utiaʼal k-bin tu yiknaloʼoboʼ.

Le sukuʼunoʼoboʼ ku kʼamkoʼonoʼob tu yotochoʼob. Kex jach óotsiloʼobeʼ ku tsʼáaikoʼobtoʼon baʼaxoʼob kʼaʼabéettoʼon. Tiʼ upʼéel chan kaajeʼ, tuláakal le sukuʼunoʼoboʼ ku meyajoʼob tiʼ upʼéel fábrica tuʼux ku koʼonol bakʼ. Jach upʼíit u boʼotaʼaloʼob, chéen u tojol upʼéel janal ku náajaltikoʼob sáamsamal, yéetel le kʼiin maʼ tu meyajoʼobeʼ maʼatech u boʼotaʼaloʼob. Kex beyoʼ, ken k-xíimbalt le múuchʼulil tuʼux yanoʼoboʼ, ku jóoʼskoʼob kaʼapʼéel kʼiin utiaʼal u jóoʼloʼob kʼaʼaytaj. Letiʼobeʼ jach tu jaajil ku kʼubik u yóoloʼob tiʼ Jéeoba. Mix bikʼin u tuʼubultoʼon le baʼax ku beetik kaʼach le sukuʼunoʼob utiaʼal u jóoʼloʼob kʼaʼaytajoʼ. Le baʼaxoʼob t-kanajtiʼoboʼ maʼatech u kaʼansaʼal tiʼ mix upʼéel escuela. Tak bejlaʼa ku yáalal u jaʼi in wich ken in kʼaʼajsoʼobeʼ.

Tu jaʼabil 1976 suunajoʼon Estados Unidos utiaʼal k-kanáantik in maama, tumen jach kʼojaʼanchaji. Maʼ chéen chʼaʼabil úuchik k-pʼatik Brasiliʼ, baʼaleʼ jach kiʼimak k-óol tumen páajchaj k-áantaj utiaʼal u maas yaʼabtal máaxoʼob meyajtik Jéeoba teʼ luʼumil jeʼeloʼ. Cada ken k-kʼam upʼéel carta tiʼ u luʼumil Brasileʼ, ku kʼaʼajaltoʼon le jatsʼuts kʼiinoʼob t-máansoʼ.

Le ka t-kaʼa ilaj le máaxoʼob k-kʼaj óoloʼ

Teʼ kʼiinoʼob táan k-kanáantik in maamaoʼ t-beetaj k-precursori yéetel t-kaxtaj meyaj tiʼ limpieza k-beete. In maamaeʼ kíim tu jaʼabil 1980, letiʼeʼ láayliʼ jach u yaabiltmaj Jéeoba kaʼacheʼ, ka tsʼoʼokeʼ aʼalaʼabten wa jeʼel in beetik in superintendente tiʼ circuitoi tu luʼumil Estados Unidoseʼ. Tu jaʼabil 1990 t-xíimbaltaj upʼéel múuchʼulil yaan tu estadoi Connecticut, teʼeloʼ t-ilaj utúul máax jach úuch k-kʼaj óolte. Le anciano ku meyajoʼ Ben, le máax áanten utiaʼal ka in meyajt Jéeoba yéetel x-maʼ saajkilil cincuenta jaʼabjeakileʼ. ¡Jach kiʼimakchaj k-óol ka t-méekʼakba!

Tu jaʼabil 1996, teen yéetel Evelyneʼ tsʼaʼaboʼon k-beet k-precursor especiali kex kʼojaʼanoʼon tiʼ upʼéel múuchʼulil portugués tu noj kaajil Elizabeth (Nueva Jersey). Kex kʼojaʼaneneʼ kin beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal in táakpajal teʼ kʼaʼaytajoʼ, lelaʼ ku béeytal in beetik tu yoʼolal le áantaj ku tsʼáaikten in watnoʼ. Tsʼoʼoleʼ, Evelyneʼ ku yáantik utúul kiik ku kʼaabaʼtik Bertha kajaʼan maʼ náach tiʼ toʼoniʼ. Lelaʼ letiʼe kiik áant in maama u kʼaj óolt u jaajil maas tiʼ setenta jaʼabjeakiloʼ. Jach ku taasiktoʼon kiʼimak óolal u páajtal k-eʼesiktiʼ jach k-yaabiltmaj úuchik u yáantik k-familia u kʼaj óolt u jaajil.

Le asambleaʼob tiʼ le binen tin paaliloʼ tu yáantenoʼob utiaʼal maʼ in chʼaʼik saajkil in meyajt Jéeoba, utiaʼal ka kiʼimakchajak in wóol chéen yéetel upʼíit baʼal yéetel utiaʼal ka in maas tsʼáa in wóol teʼ kʼaʼaytajoʼ. ¡Jach kin tsʼáaik u nib óolalil úuchik in wáantaʼal tumen le asambleaʼob utiaʼal ka in kʼex in kuxtaloʼ!

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 23]

U maama Evelyn (le yaan ta x-tsʼíikoʼ) yéetel in maama

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 23]

In amigo Ben

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 24]

Tu luʼumil Brasil

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 25]

Teen yéetel Evelyn teʼ kʼiinoʼobaʼ