Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Ku yáantaj utiaʼal ka kʼaʼajaktiʼob le Máax beetmiloʼoboʼ

Ku yáantaj utiaʼal ka kʼaʼajaktiʼob le Máax beetmiloʼoboʼ

Ku yáantaj utiaʼal ka kʼaʼajaktiʼob le Máax beetmiloʼoboʼ

ÓOLIʼ tres mil jaʼaboʼob bejlaʼeʼ rey Salomoneʼ tu tsʼíibtaj: «Kaʼalikil táankelmecheʼ, kʼaʼajak tiʼ tech máax beetech» (Ecl. 12:1). Teʼ asambleaʼob tiʼ distrito káaj tu mesil mayo tiʼ 2008 tak enero tiʼ 2009 tu kʼaabaʼtaj «Nuʼuktaʼanoʼon tumen u kiliʼich muukʼ Dios», tsʼaʼab tiʼ le táankelem paalaloʼob upʼéel libro jeʼel u yáantkoʼob u beetoʼob le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ, le librooʼ ku kʼaabaʼtik Lo que los jóvenes preguntan. Respuestas prácticas, u kaʼapʼéel libro.

Tu káajbal le libroaʼ ku taasik u carta le Cuerpo Gobernante ku túuxtik tiʼ le táankelem paalaloʼoboʼ, ku yaʼalik u jaats beyaʼ: «K-kʼáat óoltik ka áantaʼak le táankelem paalal tumen le libro utiaʼal u aktáantkoʼob le talmiloʼob yéetel le túuntaj óolaloʼob yaan teʼ yóokʼol kaabaʼ bey xan ka u chʼaʼatukult u beetkoʼob baʼaloʼob maʼalobtak tu táan Jéeoba».

Tuláakal taatatsil ku meyajtik Dioseʼ u kʼáat u yáant u paalal «tiʼ jumpʼéel toj kuxtal yéetel tiʼ u kaʼansajil Yuumtsil» (Efe. 6:4). Baʼaleʼ ken u chuk u táankelmil wa u x-lóoʼbaynil le paalaloʼoboʼ jeʼel u jáan beetkoʼob baʼaloʼob táanil tiʼ u tuklikoʼobeʼ. Taatatsileʼex, ¿baʼax jeʼel a beetikeʼex utiaʼal a wáantkeʼexoʼobeʼ? Koʼox ilik bix jeʼel u meyajteʼex le libro utiaʼal a wáantkeʼexoʼoboʼ.

Unaj u yantaltech a libro yéetel a jach kʼaj óoltik tiʼ baʼax ku tʼaan. Maʼ chéen unaj a jáajan xokikiʼ, baʼaxeʼ unaj a naʼatik tubeel baʼax ku yaʼalik. Le librooʼ maʼ beetaʼab chéen utiaʼal u tsol baʼax maʼalob yéetel baʼax maʼ maʼalobiʼ, baʼaxeʼ beetaʼab utiaʼal u yáantik le paalaloʼob u chʼaʼanuʼuktoʼob «baʼax le utsoʼ bey xan baʼax le kʼaasoʼ» (Heb. 5:14). Tsʼoʼoleʼ jeʼel u yáantik a paalaleʼex utiaʼal ka u beetoʼob baʼax maʼalobeʼ. Jeʼex le capítulo 15 (“¿Cómo puedo resistir la presión de grupo?”) ku yeʼesik maʼ chéen yaan yéetel ka u yaʼal máak maʼ ken u beet upʼéel wa baʼaxiʼ. Baʼaxeʼ ku yeʼesik bix u yáantaj le Biblia utiaʼal ka u núukoʼob «u tʼaan jujuntúul» máakoʼoboʼ (Col. 4:6).

Meyajnakteʼex le jaatsoʼob tsʼaʼan utiaʼal u tsʼíibtik máak baʼax ku tuklikoʼ. Kex beetaʼan utiaʼal le táankelem paalaloʼoboʼ, maʼalob xan ka a tsʼíibteʼex baʼax ka tuklikeʼexiʼ. * Jeʼex teʼ táan juʼun 16 ku taasik kaʼapʼéel kʼáatchiʼ yaan yil yéetel u joʼopʼol u biskuba utúul xiib yéetel utúul x-chʼúupal. Ilawil a kʼaʼajskeʼex bix a wuʼuyikabaʼex ka yanchajteʼex le jaʼaboʼob yaan tiʼ a paalaleʼexoʼ yéetel tsʼíibteʼex baʼaxoʼob ka tuklikeʼex jeʼel a beetikeʼex kaʼacheʼ. Tsʼoʼoleʼ tukulteʼex: «¿Tsʼoʼok wa u kʼexpajal bix in wilik le baʼaloʼob beyaʼ? ¿Baʼax tsʼoʼok in kanik ichil in kuxtal jeʼel u páajtal in kaʼansik tiʼ in paalaloʼob xaneʼ?».

Maʼ a xokikeʼex baʼax ku tsʼíibtik a paalaleʼex. Kex yaʼab jaatsoʼob beetaʼan utiaʼal u yojéeltaʼal baʼax ku tuklik le paalaloʼob yéetel utiaʼal u tsʼíibtikoʼob le baʼax ku tukultikoʼoboʼ maʼ unaj u tuʼubulteʼex le baʼax ku yaʼalik le jaats “Estimados padres” teʼ táan juʼun 3: «Wa a kʼáateʼex ka u tsʼíibt a paalaleʼex jach baʼax ku tuklikoʼobeʼ, kʼaʼabéet a waʼalikeʼextiʼob maʼ ken a xokeʼex le baʼax ken u tsʼíibtoʼoboʼ. Wa maʼ xokikeʼexeʼ maʼ xaaneʼ jeʼel u yaʼalkoʼobteʼex baʼax tu tsʼíibtoʼobeʼ». Kʼaʼajakteʼexeʼ le baʼax maas kʼaʼabéet a wojéeltikeʼexoʼ maʼ letiʼe baʼax ku tsʼíibtikoʼob tu libroʼoboʼ, baʼaxeʼ letiʼe baʼax yaan tu puksiʼikʼaloʼoboʼ.

Jach jeʼel u yáantaj utiaʼal u xokaʼal le Biblia ich familiailoʼ

Le u kaʼapʼéel libroi Los jóvenes preguntan jach maʼalob ka xoʼokok ken beetaʼak le Adoración ich familiailoʼ. Tumen minaʼan u kʼáatchiʼi cada xóotʼoleʼ, le taatatsiloʼoboʼ unaj u yilkoʼob bix maas maʼalob ka u xokoʼob yéetel u paalaloʼob.

Yaan taatatsiloʼobeʼ ku xokkoʼob le jaats ku kʼaabaʼtik “Estrategia contra la presión de grupo” (táan juʼun 132 yéetel 133) utiaʼal u yáantik u paalaloʼob. Jeʼex ken u beetoʼob le yáax kʼáatchiʼ ku taaskoʼ ku yilkoʼob baʼax maas túuntik u yóol u paalaloʼob, yéetel ken u beetoʼob le u kaʼapʼéeloʼ ku yilkoʼob tuʼux maas ku túuntaʼal u yóoloʼob. Tsʼoʼoleʼ maʼalob ka a wileʼex le talmiloʼob jeʼel u taasik u beetik máak le baʼax ku yaʼalik u maasiloʼ bey xan le utsiloʼob ku taasik maʼ u beetik máakoʼ, ken tsʼoʼokkeʼ aʼaleʼextiʼob ka u kaxtoʼob óoxpʼéel baʼax jeʼel u yaʼalikoʼob ken túuntaʼak u yóoloʼob tumen uláakʼ táankelem paalaloʼobeʼ. Jeʼel u páajtal a wáantik a paalaleʼex u tukloʼob baʼax jeʼel u yaʼalikoʼob ken túuntaʼak u yóoloʼobeʼ. Beyoʼ yaan u páajtal u tʼaanoʼob yéetel x-maʼ saajkilil (Sal. 119:46).

Jach ku yáantaj utiaʼal ka múul tsikbalnak máak

Le u kaʼapʼéel libroi Los jóvenes preguntan ku yáantik le táankelem paalaloʼob ka u yaʼaloʼob baʼax ku tuklikoʼoboʼ. Le cuadro “¿Cómo puedo hablar de sexo con mis padres?” (táan juʼun 63 yéetel 64) bey xan le cuadro “Habla con tus padres” (táan juʼun 189) ku yeʼesik bix jeʼel u tsikbal máak tiʼ baʼaloʼob chan suʼlak tsikbaleʼ. Utúul x-chʼúupal yaan 13 jaʼaboʼob tiʼeʼ tu tsʼíibtaj: «Le librooʼ tu yáanten utiaʼal ka in waʼal tiʼ in taataʼob baʼax kin tuklik bey xan ka in tsikbalttiʼob jujumpʼéel baʼaxoʼob tsʼoʼok in beetik».

Baʼaleʼ le libroaʼ yaan uláakʼ bix u yáantik le taatatsiloʼob utiaʼal ka múul tsikbalnakoʼob yéetel u paalaloʼoboʼ. Tu tsʼoʼokbal cada upʼéel xookeʼ ku taasik upʼéel cuadro ku kʼaabaʼtik “Y tú, ¿qué piensas?”, lelaʼ maʼ chéen utiaʼal u kʼaʼajsaʼal le baʼax tu tsolaj le xookoʼ, baʼaxeʼ beetaʼan utiaʼal u múuchʼ tsikbal le taatatsiloʼob yéetel u paalaloʼoboʼ. Yéetel le jaats ku kʼaabaʼtik “¡Manos a la obra!”, beetaʼan utiaʼal u yáantaʼal le táankelem paalaloʼob u tsʼíibtoʼob bix ken u tsʼáaikoʼob ichil u kuxtaloʼob le baʼax ku yaʼalik le xookoʼ. Teʼ tu tsʼook kʼáatchiʼ ku taasik le jaatsaʼ ku yaʼalik: “¿Qué quiero preguntarle a mi padre o a mi madre sobre este tema?”, lelaʼ ku yeʼesik tiʼ le paalal tiʼ máax maas unaj u kʼáatkoʼob baʼax maʼalob ka u beetoʼoboʼ.

Ilawil a kʼuchul tu puksiʼikʼal a paalal

Le taatatsiloʼoboʼ kʼaʼabéet u yilkoʼob u kʼuchloʼob tu puksiʼikʼal u paalaloʼob. Le u kaʼapʼéel libroi Los jóvenes preguntan jeʼel u yáantkeʼex utiaʼal ka páajchajak a beetkeʼexeʼ. Koʼox ilik bix tsʼoʼok u meyaj le libro tiʼ utúul taatatsil utiaʼal u tsikbal yéetel u hijaoʼ.

«Teen yéetel Rebekaheʼ suuk k-bin xíimbal, k-bin tiʼ bicicleta wa tiʼ coche tiʼ kúuchiloʼob jatsʼutstak. Tsʼoʼok in wilkeʼ teʼ súutukiloʼob beyoʼ maas ku tsikbal tin wéetel.

«Táanileʼ t-xokaj u carta le Cuerpo Gobernante yéetel le jaats ku kʼaabaʼtik: “Estimados padres”. Teneʼ in kʼáat ka u tsʼíibt jach baʼax ku tuklik teʼ libro, jeʼex u yaʼalik le táan juʼun 3, le oʼolal tin waʼalajtiʼ maʼ ken in xoke.

«Kin waʼaliktiʼ ka u yéey baʼax capituloi u kʼáat ka k-yáax xokeʼ. Le yáax tu yéeyoʼ ku kʼaabaʼtik “¿Tienen algo de malo los videojuegos?”. Teneʼ maʼ tin tuklaj wa letiʼe baʼax taak u yojéeltkoʼ, baʼaleʼ ka tsʼoʼokeʼ tin naʼataj baʼaxten: yaʼab tiʼ u yéet xookoʼobeʼ jach jatsʼuts u yilkoʼob upʼéel videojuego tuʼux jach yaʼab u yúuchul baʼateliʼ yéetel jach yaʼab u yaʼalaʼal kʼaakʼas tʼaanoʼobiʼ. Teneʼ maʼ tin tuklaj wa yaan báaxloʼob beyoʼ. Lelaʼ tu tsikbaltajten le ka kʼuch k-xook teʼ cuadro ku kʼaabaʼtik “¡Manos a la obra!” (táan juʼun 251). Tsʼoʼoleʼ le jaatsaʼ tu yáantaj u yil baʼax jeʼel u yaʼalik wa ka joʼopʼok u sen aʼalaʼaltiʼ ka u báaxteʼ.

«Bejlaʼeʼ in hijaeʼ ku tsikbaltikten tuláakal le baʼaxoʼob ku tsʼíibtik tu librooʼ. Le xook k-beetikoʼ ku yáantaj utiaʼal ka xáanak táan k-tsikbal, jujuntéenil k-xokik cada upʼéel xóotʼol, in hijaeʼ jach jatsʼuts u yilik u tʼaan tiʼ le baʼax ku kanik tak tiʼ le cuadroʼob yéetel le oocheloʼob ku taaskoʼ. Teneʼ kin tsikbaltiktiʼ baʼaxoʼob suukaʼan u beetaʼal kaʼach tin táankelmil, tsʼoʼoleʼ letiʼeʼ ku yaʼalik baʼaxoʼob suukaʼan u beetaʼal bejlaʼeʼ. Letiʼeʼ jach utstutʼaan u tsikbaltikten baʼax ku tuklik».

K-tuklikeʼ teʼexeʼ taatatsileʼex, jach kiʼimakchaj a wóoleʼex le ka tsʼaʼabteʼex le libroaʼ. Bejlaʼeʼ yanteʼex u páajtalil a wáantik a paalaleʼex tu yéetel. Le baʼax ku tsʼíiboltik le Cuerpo Gobernanteoʼ ka jóoʼsaʼak utsil tiʼ le libro tumen tuláakal le familiaʼoboʼ. K-páaʼtik ka u yáant tuláakal, maases le táankelem paalaloʼob utiaʼal ka seguernak u kuxtaloʼob «jeʼel bix [u] yaʼalik le kiliʼich [muukʼoʼ]» (Gal. 5:16).

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 6 Yaan jujumpʼéel jaatsoʼob ku taasik le librooʼ beetaʼan utiaʼal tuláakal máak. Jeʼex le cuadro “Controla tu reacción” (táan juʼun 221) jeʼel u yáantkeʼex yéetel a paalaleʼexeʼ. Bey xan le jaatsoʼob ku kʼaabaʼtik “Estrategia contra la presión de grupo” (táan juʼun 132 yéetel 133), “Presupuesto mensual” (táan juʼun 163) yéetel “Mis metas” (táan juʼun 314).

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 30]

Baʼax ku yaʼalik jujuntúul táankelem paalaloʼob

«Jach unaj u búuyul máak u xoke yéetel kʼaʼabéet upʼéel lápiz tiʼ utiaʼal u tsʼíibtik le baʼax ku kʼáataʼaloʼ. Le bix beetaʼaniloʼ ku yáantkoʼon tuukul tiʼ baʼax ku yaʼalik yéetel ka seguernak k-xíimbal teʼ bej maas maʼaloboʼ.» (Nicola)

«Jach ku yaʼalaʼalten ka in kaxt in novio, yaan kʼiineʼ maʼ tumen wa kʼaas u tuukuloʼobiʼ. Baʼaleʼ le yáax jaats tiʼ le librooʼ tu yáanten in wil maʼ u chuk u kʼiinil utiaʼal ka yanak in novioiʼ, kex ka u yaʼaloʼob jeʼel baʼalakeʼ.» (Katrina)

«Le cuadro “¿Estás pensando en bautizarte?” tu yáanten in chʼaʼatukult in wokjaʼ. Tsʼoʼoleʼ tu yáanten utiaʼal ka in wil bix in xook bey xan bix in payalchiʼ.» (Ashley)

Kex in taataʼob ku meyajtikoʼob Dios yéetel desde tin chichnil joʼopʼ u kaʼansikenoʼob in meyajt Dioseʼ le libroaʼ tsʼoʼok u yáantken in chʼaʼatukult in beetik baʼaloʼob maʼalobtak. Tsʼoʼoleʼ bejlaʼeʼ maas maʼ talam in waʼaliktiʼob bix in wuʼuykimbaiʼ.» (Zamira)

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 31]

Taatatsileʼex, jach kʼaj óolteʼex le baʼax ku kaʼansik le librooʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 32]

Ilawil a kʼuchul tu puksiʼikʼal a paalal