Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

«¿Máax jeʼel u páajtal u kʼaj óoltik u tuukul Jéeobaeʼ?»

«¿Máax jeʼel u páajtal u kʼaj óoltik u tuukul Jéeobaeʼ?»

«¿Máax jeʼel u páajtal u kʼaj óoltik u tuukul Jéeobaeʼ?»

«“¿Máax jeʼel u páajtal u kʼaj óoltik u tuukul Jéeobaeʼ? ¿Máax jeʼel u kaʼansik wa baʼax tiʼeʼ?”. Baʼaleʼ toʼoneʼ jach tu jaajil yantoʼon u tuukul Cristo.» (1 COR. 2:16, NM)

1, 2. 1) ¿Baʼax ku talamtal tiʼ máak ken joʼopʼok u tratartik u maasil? 2) ¿Baʼax unaj k-kʼaʼajsik yoʼolal bix u tuukul Jéeoba?

¿TSʼOʼOK wa u talamtaltech a naʼatik bix u tuukul wa máax? Le máaxoʼob maʼ úuch tsʼoʼokok u beeloʼoboʼ ku yúuchultiʼob beyoʼ, yaan kʼiineʼ ku yilkoʼob bey maʼ tu naʼatkoʼob bix u tuukul u núupoʼobeʼ. Lelaʼ ku yúuchul tumen le xiib yéetel le koʼoleloʼ maʼ upʼéeliliʼ bix u yaʼalikoʼob baʼax ku tuklikoʼobiʼ. Tsʼoʼoleʼ yaan tuʼuxeʼ jejeláas bix u yaʼalaʼal wa baʼax. Uláakʼ baʼax beetik u talamtal u naʼatik máak bix u tuukul u maasil, tak le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ, letiʼe bix u líiʼsaʼal máakoʼ yéetel le jejeláas dialectoʼob yaan ichil le tʼaanil ku beetkoʼoboʼ, le baʼaloʼobaʼ ku beetik u tuukul máak jejeláas bixi yéetel u beetik baʼaloʼob jeʼex u tuklik maʼalobeʼ. Kex beyoʼ, jeʼel u béeytal u naʼatik máak bix u tuukul u maasileʼ, baʼaleʼ kʼaʼabéet u tsʼáaik u yóol u kʼaj óolt tubeel.

2 Jeʼex túun k-ilkoʼ, maʼ upʼéeliliʼ bix u tuukul máakiʼ, lelaʼ ku yáantkoʼon k-naʼat baʼaxten Dioseʼ maʼ bey u tuukul jeʼex k-tuukuleʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ le israelitaʼoboʼ: «In tuukuloʼobeʼ, maʼ bey jeʼel bix a tuukuleʼexeʼ, in meyajeʼ, maʼ bey jeʼel bix a meyajeʼexeʼ». Utiaʼal u ketik lelaʼ, tu yaʼalaj: «Jeʼel bix kaʼan náach yanil tiʼ u yóokʼol luʼumeʼ, bey xan in tuukuloʼob yéetel baʼaxoʼob kin beetikeʼ, [maas] kaʼanaltakoʼob tiʼ le a tiaʼaleʼexoʼ» (Isa. 55:8, 9).

3. ¿Baʼaxoʼob jeʼel u yáantkoʼon k-bisba tubeel yéetel Jéeobaeʼ?

3 ¿U kʼáat wa túun u yaʼaleʼ chéen kunel ka k-il k-naʼatik bix u tuukul Jéeoba? Maʼatech. Kex mix bikʼin kun béeytal k-naʼatik jach bix u tuukuleʼ, jeʼel u páajtal k-kʼaj óoltik tubeeleʼ, yéetel jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ, jeʼel u páajtal k-bisikba tu yéeteleʼ (xokaʼak Salmo 25:14). Upʼéel bix jeʼel k-beetkeʼ letiʼe ka tuukulnakoʼon tiʼ le baʼax ku kaʼansik le Biblia yoʼolal le baʼaxoʼob ku beetkoʼ (Sal. 28:5). Uláakʼ bixeʼ letiʼe ka yanaktoʼon «u tuukul Cristo[oʼ]», tumen «letiʼeʼ u yoochel le Dios maʼ tu páajtal u yilaʼaloʼ» (1 Cor. 2:16; Col. 1:15NM). Wa k-jóoʼsik u súutukil utiaʼal k-xakʼalxoktik le Biblia yéetel k-tuukul tiʼ le baʼaxoʼob ku yaʼalikoʼ yaan k-maas k-kʼaj óoltik bix u modos Jéeoba yéetel bix u tuukul.

Upʼéel baʼax maʼ unaj k-beetkiʼ

4, 5. 1) ¿Baʼax unaj k-kanáantik maʼ k-beetik? Tsole. 2) ¿Baʼax tuukulil maʼ maʼalob yanchaj tiʼ le israelitaʼoboʼ?

4 Ken tuukulnakoʼon tiʼ le baʼaxoʼob ku beetik Jéeobaoʼ, maʼ unaj k-juzgartik chéen yéetel baʼax k-tuklik maʼalobiʼ. Dioseʼ u yojel wíinikeʼ suuk u beetik beyoʼ, le oʼolal ku yaʼalik teʼ Salmo 50:21: «Ta tukultajeʼ teneʼ keeten ta wéetel». Ciento setentaicinco jaʼabjeakileʼ, utúul máax ku xokik u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ, tu yaʼalaj: «Le máakoʼoboʼ suuk u juzgarkoʼob Dios chéen yéetel le leyoʼob u tsʼaamoʼoboʼ. Ku tuklikoʼobeʼ le leyoʼob u tsʼaamoʼob utiaʼal u nuʼuktikubaʼoboʼ letiʼ xan nuʼuktik Dios».

5 Unaj k-kanáantik maʼ k-juzgartik Dios chéen yéetel le ley u tsʼaamaj wíinikoʼ mix chéen yéetel le baʼax k-tuklik maʼaloboʼ. ¿Baʼaxten? Tumen kʼebanoʼoneʼ, ken k-xok le Bibliaoʼ, yaan kʼiineʼ jeʼel k-tuklik maʼ maʼalob le baʼax tu beetaj Jéeobaoʼ. Lelaʼ bey úuchik tiʼ le israelitaʼoboʼ, le oʼolal kʼuch tak u tukloʼobeʼ maʼ maʼalob bix u tratartaʼaloʼob tumen Jéeobaiʼ. Le beetik tu yaʼalajtiʼob: «Teʼexeʼ bíin a waʼaleʼex maʼ toj baʼaxoʼob kin beetikiʼ; baʼaleʼ u kaajil Israel uʼuyeʼex le tʼaanaʼ, ¿táan a tukultikeʼex maʼ toj baʼax kin beetikiʼ? ¿Maʼ wa teʼex beetik baʼax kʼaasiʼ?» (Eze. 18:25).

6. ¿Baʼax tu kanaj Job, yéetel baʼax ku kaʼansiktoʼon le baʼax úuchtiʼoʼ?

6 Utiaʼal maʼ k-juzgartik Jéeoba chéen yéetel le ley u tsʼaamaj wíinikoʼ, kʼaʼabéet maʼ u tuʼubultoʼoneʼ chéen u pʼíit baʼax k-ojel, tsʼoʼoleʼ yaan kʼiineʼ le baʼax k-ojloʼ maʼ maʼalobiʼ. Utúul máak úuchtiʼ beyaʼ Job. Ka joʼopʼ u sen muʼyajeʼ jach lúub u yóol, ka joʼopʼ u tuukul chéen tiʼ letiʼ, maʼ tu tuklaj wa táan u túuntaʼal u yóoliʼ. Baʼaleʼ áantaʼab tumen Jéeoba yéetel yaabilaj utiaʼal ka u naʼat le baʼax ku yúuchloʼ. Ka tu beetaj maas tiʼ setenta kʼáatchiʼob tiʼ Jobeʼ, letiʼeʼ maʼ béeychaj u núukikiʼ, leloʼ le áant u yil chéen u pʼíit baʼax u yojel. Job túuneʼ tu yeʼesaj kabal óolal, ka tu kʼexaj bix u tuukul (xokaʼak Job 42:1-6).

Bix jeʼel u yantaltoʼon «u tuukul Cristo[eʼ]»

7. ¿Bix jeʼel k-maas naʼatik bix u tuukul Jéeobaeʼ?

7 Le baʼaxoʼob tu yaʼalaj yéetel tu beetaj Jesusoʼ, tu yeʼesaj ku beetik jeʼex u Taataeʼ (Juan 14:9). Le oʼolal ken k-xakʼalxokt le baʼaxoʼob tu beetaj Jesusoʼ k-maas naʼatik bix u tuukul Jéeoba (Rom. 15:5; Fili. 2:5). Koʼoneʼex ilik kaʼapʼéel baʼax ku yaʼalik le Evangelioʼob yoʼolal lelaʼ.

8, 9. Jeʼex u yaʼalik Juan 6:1 tak 5, ¿baʼax péeks Jesús u beet upʼéel kʼáatchiʼ tiʼ Felipe, yéetel baʼaxten tu beetaj?

8 Tuukulnakoʼon tiʼ baʼax úuch le taʼaytak u kʼiimbesaʼal le Pascua tiʼ u jaʼabil 32 tiʼ le yáax siglooʼ. Le apostoloʼoboʼ táant u suutoʼob kʼaʼaytaj tiʼ u kajnáaliloʼob Galileaeʼ. Tumen kaʼanaʼanoʼobeʼ, Jesuseʼ bin tu yéeteloʼob tu xamanlakʼin u kʼáaʼnáabil Galilea utiaʼal u jeʼelsikubaʼob. Baʼaleʼ u milesi máakoʼob ojéelte, ka binoʼobiʼ. Jesuseʼ tu kaʼansaj yaʼab baʼaloʼob tiʼob yéetel tu tsʼakaj le kʼojaʼanoʼoboʼ, baʼaleʼ yanchaj upʼéel talmil: le máakoʼoboʼ wiʼijchajoʼob, tsʼoʼoleʼ minaʼan tuʼux u maʼanal baʼal jaantbil. Ka tu yilaj Jesús lelaʼ, tu kʼáataj tiʼ Felipe, tumen letiʼeʼ u kʼáaj óol le kúuchiloʼ: «¿Tuʼux jeʼel k-manik janal utiaʼal tuláakal le máakoʼobaʼ?» (Juan 6:1-5).

9 ¿Baʼaxten tu kʼáataj Jesús lelaʼ? ¿Tumen wa maʼ u yojel baʼax ken u beetiʼ? Maʼatech. ¿Baʼax óolal túun tu kʼáatajtiʼ? Apóstol Juan, il le baʼax úuchoʼ, ku yaʼalik: «Tu yaʼalaj lelaʼ utiaʼal u yuʼubik baʼax [ken] u yaʼal Felipe, tumen Jesuseʼ u yojel baʼax [ken] u beete» (Juan 6:6). Jesuseʼ u kʼáat u yojéelt bukaʼaj fe yaan tiʼ u disipuloʼob. Letiʼeʼ tu kʼáatchiʼitoʼob utiaʼal u beetik u tuukuloʼob tiʼ le talmiloʼ yéetel tu tsʼáaj u páajtalil u yeʼesik u fejoʼob tiʼ le baʼaxoʼob ku páajtal u beetkoʼ. Baʼaleʼ yoʼolal le baʼax tu yaʼaloʼoboʼ tu yeʼesoʼob yaʼab baʼax maʼ u naʼatoʼobiʼ (xokaʼak Juan 6:7-9). Jesús túuneʼ tu yeʼesajtiʼob jeʼel u béeytal u beetik baʼaloʼob mix utéen tu tukloʼob wa jeʼel u béeytal u beetik kaʼacheʼ. ¿Baʼax túun tu beetaj? Tu beetaj upʼéel milagro utiaʼal u tséentik le bukaʼaj máakoʼob jach wiʼijoʼoboʼ (Juan 6:10-13).

10-12. 1) Tsol baʼaxten, maʼ xaaneʼ, Jesuseʼ maʼ tu jáan beetaj le baʼax tu kʼáataj le koʼoleloʼ. 2) ¿Baʼax ken k-il beoraaʼ?

10 Le baʼax úuchaʼ ku yáantkoʼon k-naʼat le baʼax tu tuklaj Jesús tuláakʼ súutukil. Le maʼ jach úuch u tséent le máakoʼoboʼ, letiʼ yéetel u apostoloʼobeʼ, jóokʼoʼob tu xamanil Israel ka kʼuchoʼob tu jáal u luʼumil Tiro yéetel Sidón. Teʼeloʼ tu natsʼuba utúul koʼolel griega yiknal Jesuseʼ, ka joʼopʼ u kʼáat óoltik ka tsʼaʼakak u hija. Tu káajbaleʼ Jesuseʼ tu beetaj bey maʼ tu yuʼubikeʼ, baʼaleʼ le koʼoleloʼ seguernaj u kʼáat óoltik, Jesús túuneʼ tu yaʼalajtiʼ: «Chaʼa u janal táanil le paalaloʼoboʼ, tumen maʼ uts u lukʼesaʼal le waaj tiʼ le paalaloʼoboʼ utiaʼal ka tsʼaʼabak tiʼ le mejen peekʼoʼoboʼ» (Mar. 7:24-27).

11 ¿Baʼaxten maʼ séeb áantaʼab le koʼolel tumen Jesusoʼ? ¿Táan wa u túuntik u yóol, jeʼex tu beetil tiʼ Felipe, utiaʼal u yilik baʼax ken u beet yéetel utiaʼal u tsʼáaik u páajtalil u yeʼesik jach yaan u fe? Kex maʼ k-ojel bix úuchik u tʼanikeʼ, k-ojel maʼ tu beetaj u yuʼubik táan u taasik mixbaʼaliliʼ. U jaajileʼ maʼ tu kʼeyiʼ, le oʼolal meyajnajtiʼ le tʼaan «mejen peekʼoʼob» utiaʼal u yeʼesik táan u tʼanik yéetel yaabilaj. Jesuseʼ tu beetaj jeʼex utúul taatatsil, u yojel yaan u beetik le baʼax ku kʼáatik u hijooʼ, baʼaleʼ maʼ tu yeʼesiktiʼ utiaʼal u yilik baʼax ken u beete. Le oʼolal ka tu yilaj Jesús jach yaan u fe le koʼoleloʼ, tu beetaj yéetel kiʼimak óolal le baʼax tu kʼáatoʼ (xokaʼak Marcos 7:28-30).

12 Le kaʼapʼéel tsikbalil yaan teʼ Evangelioʼobaʼ jach ku yáantkoʼon k-naʼat bix «u tuukul Cristo». Beoraaʼ koʼoneʼex ilik bix u yáantkoʼon xan k-naʼat bix u tuukul Jéeoba.

Upʼéel tsikbal yanchaj tiʼ Jéeoba yéetel Moisés

13. ¿Bix u yáantkoʼon k-naʼatik bix u tuukul Jesús?

13 Ken k-maas naʼat bix u tuukul Jesuseʼ, ku pʼáatal maas maʼ talam k-naʼatik le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Biblia chan talam u naʼataloʼ. Tuukulnakoʼon tiʼ baʼax tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ Moisés le ka tsʼoʼok u adorartaʼal utúul chan wakax de oro tumen le israelitaʼoboʼ: «Tsʼoʼok in kʼaj óoltik le máakoʼobaʼ, tsʼoʼok in wilik sen tsʼuʼuy u puksiʼikʼaloʼob. ¡Bejelaʼeʼ, [tselaba] tin táan, tumen sen pʼujaʼanen, bíin in kaʼaj in xuʼulsoʼob! Baʼaleʼ ta wéeteleʼ bíin in beet jumpʼéel nojoch múuchʼ kaaj» (Éxo. 32:9, 10).

14. ¿Baʼax tu beetaj Moisés ka tu yuʼubaj baʼax tu yaʼalaj Jéeoba?

14 Le Bibliaoʼ ku yaʼalik baʼax úuch ka tsʼoʼoki: «Moisés túuneʼ, tu yóoltaj u jóoms [u] yóol Yuumtsil u [Dios] yéetel le tʼaanoʼobaʼ: Yuumtsil, ¿baʼaxten ka sen pʼuʼujul tiʼ le kaaj ta jóokʼesaj [ta] kʼabil tu luʼumil Egipto yéetel a nojoch páajtaliloʼ? ¿Bix bíin a chaʼa u yaʼalaʼal tumen le egipcioʼoboʼ: [Dioseʼ] tu jóokʼesoʼob chéen yéetel u loolob tuukul u kíimsikoʼob [teʼ] witsoʼob utiaʼal u tselikoʼob way [yóokʼol le] luʼumaʼ? Jóomok a wóol, lukʼes ta tuukul a xuʼulsik a kaajal. Kʼaʼajaktech Abraham, Isaac yéetel Jacob a palitsiloʼob, tiʼ máaxoʼob ta jalaʼachtʼantaj ta kʼaabaʼ le ka ta waʼalajtiʼob: Bíin in beet u sen yaʼabtal a chʼiʼibaleʼex jeʼel bix u eekʼiloʼob le kaʼanoʼ, ku tsʼoʼokoleʼ tuláakal le luʼum in waʼalmaj in tsʼáaikteʼexaʼ, bíin in tsʼáa utiaʼalintoʼob utiaʼal jaʼaboʼob minaʼan u xuul. Yuumtsileʼ tu lukʼesaj tu tuukul le baʼax tu yaʼalaj u beetik kaʼach tiʼ u kaajaloʼ» (Éxo. 32:11-14). *

15, 16. 1) ¿Baʼax páajtalil tsʼaʼab tiʼ Moisés tumen Jéeoba? 2) ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal le tʼaan «tu lukʼesaj tu tuukul» Jéeoba le baʼax u tukulmaj kaʼachoʼ?

15 ¿Jach wa tu jaajil kʼaʼabéet u yáantaʼal kaʼach Jéeoba tumen Moisés utiaʼal u kʼexik bix u tuukul? ¡Maʼatech! Kex tu yaʼalaj tiʼ Moisés baʼax ku tuklik u beetkeʼ, maʼ u kʼáat u yaʼal wa jach letiʼe baʼax ken u beetoʼ. Baʼaxeʼ táan u túuntik u yóol Moisés, jeʼex tu beetil Jesús tiʼ Felipe yéetel tiʼ le koʼolel griegaoʼ. Tu tsʼáaj tuʼux u yaʼalik Moisés baʼax ku tuklik. * Jéeobaeʼ tu tsʼáaj Moisés tʼaan tu kʼaabaʼ le israelitaʼoboʼ, le oʼolal tu chʼaʼa en cuentai baʼax ku tuklik. ¿Baʼax túun tu beetaj Moisés? ¿Tu beetaj wa baʼax maʼ maʼalob yoʼolal u sen pʼujaʼaniliʼ? ¿Tu jáan aʼalaj wa maʼalob ka xuʼulsaʼak tiʼ u kaajil Israel utiaʼal ka beetaʼak uláakʼ upʼéel kaaj ku taal tiʼ u chʼiʼibal?

16 Le baʼax tu yaʼalaj Moisesoʼ tu yeʼesaj u fe tiʼ Jéeoba yéetel tu yeʼesaj jach ku creertik yaan u beetik baʼax toj. Tsʼoʼoleʼ tu yeʼeseʼ, le baʼax maas kʼaʼanan tu táanoʼ, maʼ u yutsiliʼ, baʼaxeʼ letiʼe maʼ u yaʼalaʼal baʼax kʼaas tiʼ u kʼaabaʼ Jéeobaoʼ. Beyoʼ tu yeʼesaj ku naʼatik bix «u tuukul Jéeoba» (1 Cor. 2:16NM). ¿Baʼax túun tu beetaj Jéeoba ka tsʼoʼoki? Tumen maʼ u yaʼal jach baʼax ken u beeteʼ, le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «tu lukʼesaj tu tuukul» u xuʼulsik tiʼ le kaajoʼ. Ich hebreoeʼ, le tʼaanaʼ ku tsʼáaik naʼatbileʼ Jéeobaeʼ maʼ tu xuʼulsaj tiʼ le kaaj, jeʼex u tukulmil kaʼachoʼ.

Upʼéel tsikbal yanchaj tiʼ Jéeoba yéetel Abraham

17. ¿Bix úuchik u chúukpajal u yóol Jéeoba tiʼ Abraham?

17 Tuukulnakoʼon xan tiʼ le tsikbal tu beetaj Jéeoba yéetel Abraham táanil tiʼ u xuʼulsik tiʼ u kaajil Sodomaoʼ. Lelaʼ tu tsʼáaj u páajtalil tiʼ Abraham utiaʼal u yeʼesik u fe tiʼ Jéeoba yéetel ku kʼubik u yóol tiʼ. Teʼ kʼiin jeʼeloʼ Jéeobaeʼ tu chaʼaj u kʼáatchiʼitaʼal tumen Abraham ocho utéenel. Abrahameʼ pʼuʼujeʼ ka tu yaʼalaj: «¡Maʼ tu páajtal a beetik jumpʼéel baʼal beyoʼ, le a kíimsik máax minaʼan u siʼipil paʼteʼ yéetel le sipaʼanoʼ; óoliʼ bey láaj ket sipaʼanoʼobeʼ! ¡Maʼ a beetik leloʼ! Teech u nojoch j-xotʼ kʼiinil tuláakal le yóokʼol kaaboʼ[,] ¿maʼ bíin a beet baʼax tu bee[liʼ]?» (Gén. 18:22-33).

18. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le bix tratartaʼabik Abraham tumen Jéeobaoʼ?

18 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon yoʼolal bix u tuukul Jéeoba le baʼax úuchaʼ? U jaajileʼ Dioseʼ maʼ kʼaʼabéet u kʼáatik tiʼ Abraham baʼax unaj u beetik kaʼachiʼ. Jeʼel u páajtal kaʼach u yaʼaliktiʼ desde tu káajbal baʼaxten tsʼoʼok u chʼaʼatuklik u xuʼulsik tiʼ le kaajoʼ. Baʼaleʼ úuchik u chaʼik u kʼáatchiʼitaʼaleʼ, tu tsʼáaj tiempo tiʼ Abraham utiaʼal u yilik baʼax kʼaʼabéet u beetik yéetel utiaʼal u naʼatik bix u tuukul Jéeoba, bey xan utiaʼal u yilik bix u chʼaʼik óotsilil yéetel ku beetik baʼax toj. Jeʼex túun k-ilkoʼ, Jéeobaeʼ tu tratartaj Abraham jeʼex utúul maʼalob amigoeʼ (Isa. 41:8; Sant. 2:23).

Baʼaxoʼob k-kanik

19. ¿Bix jeʼel k-beetik jeʼex Jobeʼ?

19 ¿Baʼax tsʼoʼok k-kanik tiʼ le bix «u tuukul Jéeoba[oʼ]»? Utiaʼal k-naʼatik bix u tuukuleʼ, kʼaʼabéet k-xokik le Bibliaoʼ. Maʼ maʼalob ka k-tukult yaan baʼaxoʼob maʼ tu páajtal u beetik Jéeoba, jeʼex wíinikeʼ, mix k-juzgartik baʼaxoʼob ku beetik chéen yéetel u ley wíinikiʼ. Jobeʼ tu yaʼalaj: «Teneʼ maʼ tu páajtal in ketlantʼaan [...] yéetel [Dios] jeʼel bix in ketlan[tʼaan] yéetel wíinikeʼ, mix in waʼalik tiʼ ka xiʼikoʼon tuʼux ku yúuchul takpool» (Job 9:32). Ken joʼopʼok k-naʼatik bix u tuukul Dioseʼ, yaan k-aʼalik jeʼex Jobeʼ: «Chéen jumpʼíit le baʼaloʼob tsʼoʼok k-uʼuyikoʼ; le baʼaloʼob tsʼoʼok [k-]uʼuyikoʼ chéen jumpʼéel x-kabaltʼaanil. ¿Máax jeʼel u páajtal u yaʼalik bix u beetik u juum le kʼaʼamkach kíilbaloʼ?» (Job 26:14).

20. ¿Baʼax unaj k-beetik wa yaan baʼax maʼatech k-naʼatik ken k-xok le Bibliaoʼ?

20 ¿Baʼax unaj k-beetik wa yaan baʼax maʼatech k-jach naʼatik ken xok le Biblia, maases wa yaan yil yéetel bix u tuukul Jéeobaoʼ? Unaj k-maas xokik, baʼaleʼ wa láayliʼ maʼ tu páajtal k-naʼatikeʼ, unaj k-ilik bey u súutukil utiaʼal k-eʼesik k-fe tiʼ Jéeobaeʼ. Kʼaʼajaktoʼoneʼ, yaan tekstoʼob tiʼ le Bibliaoʼ ku tsʼáaiktoʼon u páajtalil k-eʼesik jach kʼubik k-óol tiʼ Jéeoba bey xan tiʼ u jatsʼuts modos. Unaj xan u kʼaʼajaltoʼoneʼ maʼ tu béeytal k-láaj naʼatik baʼax ku beetik (Ecl. 11:5). Beyoʼ yaan k-aʼalik jeʼex tu yaʼalil apóstol Pabloeʼ: «¡Bukaʼaj taamil u ayikʼalil [Dios], yéetel u kʼaj óolalil bey xan u naʼat! Maʼ tu páajtal k-tsolik baʼax ku tukultik u beetik, mix ku páajtal k-chʼaʼanuʼuktik u beeloʼob. Tumen ¿máax tsʼoʼok u chʼaʼanuʼuktik u tuukul Yuumtsil? ¿Wa máax tsol u xikin? ¿Máax tu tsʼáaj táanil wa baʼax tiʼ Yuumtsil utiaʼal ku tsʼoʼokoleʼ ka u kʼam u boʼolil? Tumen tiʼ [Dios] u taal tuláakal baʼal, beetaʼab xan tumen letiʼ yéetel utiaʼal letiʼ. ¡Nojbeʼenil tiʼ [Dios] utiaʼal kʼiinoʼob minaʼan u xuul! Amén» (Rom. 11:33-36).

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 14 Tu libroi Números 14:11 tak 20 ku chíikpajal xan le tsikbalilaʼ.

^ xóot’ol 15 Yaʼab máaxoʼob xokik u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ, ku yaʼalikoʼobeʼ le tʼaan hebreo ku suʼutul «tselaba» tu libroi Éxodo 32:10, ku tsʼáaik naʼatbileʼ Jéeobaeʼ ku yilik Moisés bey tiaʼan tu táan le kaaj utiaʼal u tʼaan tu yoʼolaloʼoboʼ, wa jeʼex u yaʼalik uláakʼ tekstoeʼ, waʼalaj chúumuk tiʼ Jéeoba yéetel le israelitaʼob ka «tʼaanaj tu yoʼolaloʼob[oʼ]» (Sal. 106:23; Eze. 22:30). Le oʼolal Moiseseʼ tu yuʼubaj jeʼel u páajtal u yaʼalik tiʼ Jéeoba baʼax ku tuklikeʼ.

¿Kʼajaʼan wa tech?

• ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-juzgartik Jéeoba chéen yéetel le ley u tsʼaamaj wíinikoʼ?

• ¿Bix u yáantkoʼon k-maas bisba yéetel Jéeoba le k-naʼatik bix u tuukul Jesusoʼ?

• ¿Baʼax k-kanik tiʼ le bix úuchik u tsikbal Jéeoba yéetel Moisés bey xan yéetel Abrahamoʼ?

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

¿Baʼax k-kanik tiʼ bix u tuukul Jéeoba ken k-il bix úuchik u tsikbal yéetel Moisés bey xan yéetel Abraham?