Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

¿Máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtal?

¿Máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtal?

¿Máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtal?

«Chéen teech u Sen Kaʼanlil yóokʼol tuláakal le luʼumaʼ.» (SAL. 83:18, NM)

1, 2. ¿Baʼaxten maʼ chúukaʼan chéen u kʼaj óoltaʼal u kʼaabaʼ Dios utiaʼal u salvarkuba máakiʼ?

MAʼ XAANEʼ le yáax ka t-ilaj u kʼaabaʼ Diosoʼ, letiʼe ka eʼesaʼabtoʼon le Salmo 83:18; teʼ Biblia Traducción del Nuevo Mundooʼ, ku yaʼalik: «Utiaʼal ka ojéeltaʼak tumen le máakoʼoboʼ teech, a kʼaabaʼeʼ Jéeoba, chéen teech u Sen Kaʼanlil yóokʼol tuláakal le luʼumaʼ». Desde teʼ kʼiin jeʼeloʼ yaʼab u téenel tsʼoʼok u meyajtoʼon utiaʼal k-áantik uláakʼ máakoʼob u kʼaj óoltoʼob Jéeoba, le u Diosil yaabilajoʼ (Rom. 10:12, 13).

2 Kex jach kʼaʼabéet u yojéeltik máak u kʼaabaʼ Dioseʼ, maʼ chéen letiʼe baʼax kʼaʼabéet utiaʼal u salvarkubaoʼ. Le salmistaoʼ tu yaʼalaj xan: «Chéen teech u Sen Kaʼanlil yóokʼol tuláakal le luʼumaʼ». Jeʼex túun k-ilkoʼ, Jéeobaeʼ letiʼe Máax maas nojoch tiʼ tuláakal baʼaloʼ. Letiʼ beet tuláakal baʼax yaan, le oʼolal unaj u yuʼubaʼal u tʼaan tumen wíinik bey xan tumen le angeloʼoboʼ (Apo. 4:11). Le oʼolal unaj k-tuklik: «¿Máax maas kʼaʼanaʼan in tiaʼal teen?». Jach maʼalob ka tuukulnakoʼon tiʼ le kʼáatchiʼaʼ.

Le baʼax beetaʼab u tuklaʼal tu jardinil Edenoʼ

3, 4. ¿Baʼax tu yaʼalaj le Kʼaasilbaʼal utiaʼal u tusik Evaoʼ, yéetel baʼax tu péeksaj Eva u beete?

3 Le baʼax úuch tu jardinil Edenoʼ ku beetik k-tuklik máax maas kʼaʼanaʼan k-tiaʼal. Teʼ jardinoʼ, juntúul kʼasaʼan ángel kʼuch kʼaj óoltbil bey Satanaseʼ, tu beetaj u tuukul Eva chéen tiʼ baʼax u kʼáat letiʼ, maʼ tiʼ le baʼax u yaʼalmaj Dios ka u beetoʼoboʼ (Gén. 2:17; 2 Cor. 11:3). Evaeʼ tu chaʼaj u tuʼusul, ka tu jaantaj u yich le cheʼ aʼalaʼantiʼob maʼ u jaantkoʼob kaʼachoʼ, úuchik u beetik beyoʼ tu yeʼesaj maʼatech u tsʼáaikuba yáanal u Gobernación Dios. Maʼ tu yilaj Jéeoba bey letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ. Baʼaleʼ ¿baʼax meyajnaj tiʼ le Kʼaasilbaʼal utiaʼal u tusikoʼ?

4 Satanaseʼ jach tu tuklaj baʼax ken u yaʼal tiʼ Eva utiaʼal u tusik le ka tʼaanaj tu yéeteloʼ (xokaʼak Génesis 3:1-5). Yáaxeʼ, chéen tu yaʼalaj «Dios», maʼ tu chʼaʼchiʼitaj u kʼaabaʼ Dios (jeʼex úuchik u beetik le máax tsʼíibt u libroil Genesisoʼ, tiʼ letiʼeʼ meyajnaj le kʼaabaʼ Jéeoba teʼ yáax versículo tiʼ le capítulo 3 *). U kaʼapʼéeleʼ, letiʼeʼ tu kʼáataj baʼax «tu yaʼalaj» Dios maʼ baʼax tu yaʼalaj maʼ u beetaʼaliʼ (Gén. 2:16). Maʼ xaaneʼ, tu beetaj bey utiaʼal u mixbaʼalkúuntik le baʼax u yaʼalmaj Diosoʼ. U yóoxpʼéeleʼ, kex chéen tu juunal le koʼolel yaan kaʼachoʼ, le ka tu tʼaneʼ tu yaʼalajtiʼ «teʼex». Beyoʼ maʼ xaaneʼ táan u péeksik utiaʼal ka u taasuba nojbaʼalil yéetel utiaʼal u yuʼubik bey letiʼ unaj u yaʼalik tiʼ u yíicham baʼax unaj u beetkoʼobeʼ. Jeʼel baʼaxak oʼolal tu yaʼalaj beyoʼ, Evaeʼ tu chʼaʼtuklaj u tʼaan tu yoʼolal letiʼ yéetel u yíicham: «Jeʼel u páajtal k-jaantik u yich jeʼel baʼalak cheʼileʼ».

5. 1) ¿Tiʼ baʼax beetaʼab u maas tuukul Eva tumen Satanás? 2) ¿Baʼax tu yeʼesaj le yáax koʼolel úuchik u jaantik u yich le cheʼ aʼalaʼan maʼ u jaantkoʼob kaʼachoʼ?

5 Satanás xaneʼ tu beetaj u tuklaʼal tumen Adán yéetel Eva maʼ maʼalob baʼax ku beetik Jéeobaiʼ. Tumen tu yaʼalajtiʼob maʼ u jaantkoʼob «u yich mix junkúul cheʼ yaan» teʼ jardinoʼ. Tsʼoʼoleʼ tu beetaj u tuukul le koʼolel chéen tu yoʼolaloʼ, yéetel bix jeʼel u maas maʼalobkíintik u kuxtaleʼ, tumen tu yaʼalajtiʼ «bíin pʼáatkeʼex beyeʼex Dioseʼ». Ka tsʼoʼokeʼ tu beetaj u maas tuukul tiʼ u yich le cheʼoʼ, maʼ tiʼ u Taata yaan teʼ kaʼan, le máax tsʼaamil tuláakal le baʼaxoʼob yaantiʼoboʼ (xokaʼak Génesis 3:6). Evaeʼ tu jaantaj u yich le cheʼoʼ, bey túunoʼ tu yeʼesaj maʼ Jéeoba le máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ.

Le baʼax beetaʼab u tuklaʼal tu kʼiinil Joboʼ

6. ¿Baʼax tu yaʼalaj Satanás yoʼolal le bix u meyajtaʼal Dios tumen Joboʼ, yéetel baʼax páajtalil tsʼaʼab tiʼ Job tumen Dios?

6 Ka máan kʼiineʼ, Job, juntúul máax meyajt Dios yéetel chúukaʼan óolaleʼ, tu yeʼesaj máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtal. Ka aʼalaʼab tumen Jéeoba jach chúukaʼan u yóoleʼ, Satanaseʼ tu yaʼalaj: «Maʼ chéen kunel u meyajtikech yéetel chúukaʼan óolaliʼ» (xokaʼak Job 1:7-10). Jeʼex túun k-ilkoʼ le Kʼaasilbaʼaloʼ maʼ tu yaʼalaj wa maʼatech u yuʼubik tʼaaniʼ, baʼaxeʼ tʼaanaj tiʼ le baʼax péeksik u beetoʼ. Tu yaʼaleʼ ku meyajtik Jéeoba yoʼolal le baʼaxoʼob ku tsʼaʼabaltiʼoʼ, maʼ tumen u yaabiltmiʼ. ¿Chéen máax jeʼel u páajtal u yeʼesik maʼ jaaj le baʼax tu yaʼaloʼ? Chéen Job, le oʼolal tsʼaʼab u páajtalil u yeʼesik.

7, 8. ¿Baʼaxoʼob tu muʼyajtaj Job, yéetel baʼax tu yeʼesaj úuchik u chúukpajal u yóol?

7 Jéeobaeʼ tu chaʼaj u beetaʼal u muʼyaj Job tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ (Job 1:12-19). ¿Baʼax túun tu beetaj Job yoʼolal le sen baʼaloʼob tu muʼyajtoʼ? Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «Jobeʼ, maʼ kʼebanchajiʼ, mix tu yaʼalaj mix baʼal kʼaas tu yoʼolal [Diosiʼ]» (Job 1:22). Baʼaleʼ leloʼ maʼ tu beetaj u makik u chiʼ le Kʼaasilbaʼaloʼ, le oʼolal tu yaʼalaj: «Kaʼalikil maʼ tu xeʼepʼaʼal u yootʼel juntúul wíinikeʼ, tuláakal uts u tiaʼal. Wíinikeʼ, jeʼel u kʼubik tuláakal baʼax u tiaʼal, tu yoʼolal maʼ u kíimsaʼa[leʼ]» (Job 2:4). * Jeʼex túun k-ilkoʼ, Satanaseʼ tu yaʼaleʼ wa ka muʼyajnak Jobeʼ, yaan u yeʼesik yéetel baʼaxoʼob ku beetik maʼ Jéeoba le máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ.

8 Jobeʼ tu muʼyajtaj junpʼéel kʼaakʼas kʼojaʼanil tu beetaj u tuʼutal u wíinklil. Tsʼoʼoleʼ u yataneʼ kʼuch tak u yaʼaltiʼ: «¡Kʼaakʼastʼant [Dioseʼ], ka kíimkech!». Tu tsʼookeʼ óoxtúul máaxoʼob ku yaʼalikubaʼob u amigoʼobeʼ, tu yaʼaloʼobtiʼeʼ yaan baʼax maʼ maʼalob u beetmiʼ, le oʼolal ku muʼyaj (Job 2:11-13; 8:2-6; 22:2, 3). Baʼaleʼ kex yaʼab baʼaloʼob tu muʼyajteʼ, Jobeʼ chúukpaj u yóol u meyajt Dios (xokaʼak Job 2:9, 10). Úuchik u chúukpajal u yóoleʼ tu yeʼeseʼ Jéeobaeʼ letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ. Tu yeʼesaj xaneʼ kex kʼeban wíinkoʼoneʼ, jeʼel u páajtal k-eʼesik maʼ jaaj le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Kʼaasilbaʼaloʼ (ket yéetel Proverbios 27:11).

Le baʼax tu beetaj Jesusoʼ

9. 1) ¿Baʼax tu beetaj Satanás le ka tu yilaj tsʼoʼok u wiʼijtal Jesusoʼ? 2) ¿Baʼax tu beetaj Jesús ka túuntaʼab u yóoloʼ?

9 Le táant u tsʼoʼokol u yokjaʼ Jesusoʼ, Satanaseʼ tu yóotaj u beet u tuukul chéen tu yoʼolal utiaʼal maʼ u yeʼesik Jéeoba maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtal. Óoxtéen túuntaʼab u yóol tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ. Yáaxeʼ tumen u yojel wiʼijeʼ tu yaʼalajtiʼ ka u sut waajil le tuunichoʼoboʼ (Mat. 4:2, 3). Kʼaʼajaktoʼoneʼ tsʼoʼok u máan cuarenta kʼiinoʼob maʼ janak Cristoiʼ, le oʼolal tsʼoʼok u wiʼijtal. ¿Baʼax tu yaʼalaj le ka aʼalaʼabtiʼ tumen le Kʼaasilbaʼal ka meyajnak le páajtalil tsʼaʼantiʼ chéen utiaʼal u yutsiloʼ? Letiʼeʼ maʼ tu beetaj jeʼex Evaeʼ, tu séebaʼanileʼ tu yaʼalaj maʼ ken u beete yéetel meyajnajtiʼ le Biblia utiaʼal u núukikoʼ (xokaʼak Mateo 4:4).

10. ¿Baʼaxten tu yaʼalaj Satanás tiʼ Jesús ka u puluba desde tu maas kaʼanlil le templooʼ?

10 Utiaʼal u beetik u tuukul Jesús chéen tiʼ u yutsileʼ, Satanaseʼ tu yaʼalajtiʼ ka u puluba tu maas kaʼanlil le templooʼ (Mat. 4:5, 6). ¿Baʼax u tuukul kaʼach ka tu yaʼalaj tiʼ Jesús lelaʼ? Le Kʼaasilbaʼaloʼ tu yaʼaleʼ wa maʼ u yúuchul mix baʼal tiʼeʼ yaan u yilaʼal letiʼeʼ u Hijo Dios. Jeʼex túun k-ilkoʼ, letiʼeʼ u kʼáat ka beetaʼak jeʼel baʼaxak tumen Cristo utiaʼal u yeʼesik jach máaxeʼ. Le Kʼaasilbaʼaloʼ jach u yojel yaʼab máakeʼ jeʼel u yóotik u beet tak baʼaloʼob talamtak utiaʼal maʼ u pʼáatal kʼaasil tu táan u maasileʼ. Tsʼoʼoleʼ utiaʼal u tusikeʼ meyajnajtiʼ junpʼéel baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ, baʼaleʼ Jesuseʼ tu yeʼesaj jach u yojel baʼax ku yaʼalik u Tʼaan Jéeoba (xokaʼak Mateo 4:7). Cristoeʼ maʼ tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ, beyoʼ tu yeʼeseʼ, Jéeobaeʼ letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ.

11. ¿Baʼaxten maʼ tu kʼamaj Jesús tuláakal u reinoiloʼob le yóokʼol kaab ku tsʼaʼabal kaʼach tiʼ tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ?

11 Tu tsʼookeʼ Satanaseʼ tu yaʼalaj u tsʼáaik u reinoiloʼob le yóokʼol kaab tiʼ u Hijo Dios utiaʼal u beetik u lúubuloʼ (Mat. 4:8, 9). Baʼaleʼ Jesuseʼ tu yaʼalaj junpuliʼ maʼ u kʼáatiʼ, tumen u yojel wa ku kʼamkeʼ táan u yeʼesik minaʼan u derechoil tiʼ Jéeoba utiaʼal u gobernar, wa u beetik u Reyil tu yóokʼol tuláakal baʼal (xokaʼak Mateo 4:10). Le ka túuntaʼab u yóoloʼ, tu yóoxtéenil meyajnajtiʼ tekstoʼob tuʼux ku chíikpajal u kʼaabaʼ Dios utiaʼal u núukik.

12. ¿Baʼax talamil tu aktáantaj Jesús le ka náatsʼ u kʼiinil u kíimiloʼ, yéetel baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu beetoʼ?

12 Le ka náatsʼ u kʼiinil u kíimsaʼaloʼ, Jesuseʼ tu aktáantaj junpʼéel nojoch talamil. Letiʼeʼ yaʼab u téenel tu yaʼalaj tiʼ u disipuloʼob yaan u kʼubik u kuxtal tu yoʼolal tuláakal máak (Mat. 20:17-19, 28; Luc. 12:50; Juan 16:28). Baʼaleʼ u yojel le ken kíimsaʼakoʼ, yaan u beetaʼal jeʼex u yaʼalik le ley u tsʼaamaj le judíoʼoboʼ yéetel yaan u yaʼalaʼal tsʼoʼok u tʼaan kʼaas tiʼ u kʼaabaʼ Dios. Lelaʼ jach tu beetaj u chiʼichnaktal. Le oʼolal tu yaʼalaj ich payalchiʼ: «In Yuum, wa ku páajtaleʼ token tiʼ le yaayaj óolalaʼ». Baʼaleʼ ka tsʼoʼokeʼ tu yaʼalaj xan: «Baʼaleʼ maʼ u beetchajal le baʼax in kʼáat tenoʼ baʼaleʼ [le] baʼax a kʼáat techeʼ» (Mat. 26:39). Jeʼex túun k-ilkoʼ, úuchik u chúukpajal u yóol tak ka kíimeʼ, tu yeʼesaj Jéeobaeʼ letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil u kuxtaloʼ.

Le baʼax unaj k-beetkoʼ

13. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax úuch tiʼ Eva, Job yéetel Jesucristooʼ?

13 ¿Baʼaxoʼob tsʼoʼok k-kanik tiʼ le xóotʼoloʼob tsʼoʼok k-ilkoʼ? Le baʼax úuch tiʼ Evaoʼ ku yeʼesiktoʼoneʼ wa k-tsʼíiboltik k-kaxtik chéen k-utsileʼ k-eʼesik maʼ Jéeoba le máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtaloʼ. Baʼaleʼ le baʼax tu beetaj Joboʼ ku yeʼesikeʼ kex kʼebanoʼoneʼ jeʼel u béeytal u chúukpajal k-óol k-aktáant le talamiloʼob, kex maʼ k-ojel baʼax beetkiʼ. Wa k-beetik beyoʼ k-eʼesik mantatsʼ k-tsʼáaik táanil Jéeoba ichil k-kuxtal (Sant. 5:11). U tsʼookeʼ, le baʼax tu beetaj Jesusoʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ, unaj u chúukpajal k-óol k-meyajt Dios kex ka k-muʼyajt junpʼéel baʼax jach suʼtsil wa ka pʼáatkoʼon kʼaasil tu táan u maasil (Heb. 12:2). Baʼaleʼ ¿bix jeʼel k-tsʼáaik ichil k-kuxtal le baʼax k-kanikaʼ?

14, 15. ¿Baʼax u jelaʼanil le baʼax tu beetaj Eva yéetel le baʼax tu beetaj Jesús le ka túuntaʼab u yóoloʼoboʼ, yéetel bix jeʼel k-beetik jeʼex tu beetil Jesuseʼ? (Tʼaanen tiʼ le foto yaan teʼ táan juʼun 18.)

14 Maʼ k-tuʼubsik Jéeoba ken túuntaʼak k-óol. Evaeʼ tu chaʼaj u tuʼusul tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ, ka joʼopʼ u sen paktik le baʼax yaan tu táanoʼ: «Tu yilaj kiʼichkelem u yich le cheʼoʼ, ka taakchaj u jaantik» (Gén. 3:6). Lelaʼ maʼ bey tu beetil Jesús tu yóoxtéenil le ka túuntaʼab u yóol tumen Satanasoʼ. Tiʼ cada junpʼéeleʼ maʼ tuukulnaj chéen tiʼ le baʼax ku yeʼesaʼaltiʼoʼ, baʼaxeʼ tiʼ le talamil jeʼel u taasiktiʼoʼ. Tsʼoʼoleʼ meyajnajtiʼ le Kiliʼich Tsʼíiboʼob yéetel u kʼaabaʼ Dios utiaʼal u aktáantikoʼ.

15 Ken túuntaʼak k-óol utiaʼal k-beetik junpʼéel baʼax maʼ maʼalobeʼ, ¿tiʼ baʼax ku chʼíikil k-tuukul? Wa maas k-tuukul tiʼ le baʼax yéetel ku túuntaʼal k-óoloʼ, maas yaan u taaktal k-beetik (Sant. 1:14, 15). Le oʼolal unaj k-ilik k-luʼsik tu séebaʼanil t-puksiʼikʼal le tsʼíibolaloʼob beyoʼ, kex bey ka yanak k-luʼsik u xéetʼ k-wíinklileʼ (Mat. 5:29, 30). Jeʼex tu beetil Jesuseʼ, unaj k-tuukul tiʼ le talamil jeʼel u taasiktoʼonoʼ, maases tiʼ le bix k-bisikba yéetel k-Taata yaan teʼ kaʼanoʼ. Unaj u kʼaʼajaltoʼon le baʼax ku yaʼalik le Biblia yoʼolal le baʼax k-aktáantikoʼ. Chéen bey jeʼel k-eʼesik Jéeobaeʼ letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtaloʼ.

16-18. 1) ¿Baʼaxoʼob jeʼel u jach beetik k-muʼyajeʼ? 2) ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal ka k-aktáant le talamiloʼoboʼ?

16 Maʼ k-pʼuʼujul tu contra Jéeoba yoʼolal baʼax ku yúuchultoʼon (Pro. 19:3). Jeʼex u bin u náatsʼal u kʼiinil le xuʼulsajiloʼ, maas yaʼab máaxoʼob meyajtik Dios táan u muʼyajoʼob yoʼolal nukuch loobiloʼob yéetel uláakʼ baʼaloʼob. Toʼoneʼ k-ojel Jéeobaeʼ maʼ tu beetik junpʼéel milagro utiaʼal u kanáantkoʼon. Le oʼolal jeʼex Jobeʼ, ku yaatal t-óol ken kíimik k-láakʼtsiloʼob wa ken k-muʼyajt nukuch talamiloʼob.

17 Jobeʼ maʼ u yojel kaʼach baʼaxten Dioseʼ ku chaʼik u yúuchul jujunpʼéel baʼaloʼob. Toʼon xaneʼ, maʼ xaaneʼ maʼatech k-naʼatik baʼaxten ku chaʼik u yúuchul jujunpʼéel talamiloʼob. Maʼ xaaneʼ yaan sukuʼunoʼob kíimoʼob yoʼolal junpʼéel nojoch loob, jeʼex le úuch tu luʼumil Haitioʼ. Wa maʼ xaaneʼ, k-ojéeltik juntúul sukuʼun chúukaʼan u yóol u meyajt Dioseʼ beetaʼab loob tiʼ wa kíim tiʼ junpʼéel accidente. Maʼ xaan xaneʼ, toʼoneʼ táan k-muʼyajtik junpʼéel baʼax jach talam wa uláakʼ baʼaxoʼob k-tuklik maʼ tiʼ toʼon unaj u yúuchuliʼ, le oʼolal k-aʼalik: «¿Baʼaxten Jéeoba? ¿Baʼaxten tiʼ teen ku yúuchul? ¿Baʼax kʼaas tsʼoʼok in beetik?» (Hab. 1:2, 3). ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon wa k-tuukul beyoʼ?

18 Maʼ unaj k-tuklikeʼ le máaxoʼob muʼyajtik junpʼéel nojoch talamiloʼ tsʼoʼok u xuʼulul u kʼaʼamloʼob tumen Jéeoba. Lelaʼ bey úuchik u tsʼáaik naʼatbil Jesús le ka tʼaanaj tiʼ kaʼapʼéel nukuch loob (xokaʼak Lucas 13:1-5). Yaʼab baʼaloʼobeʼ ku yúuchul tumen «u súutuk u jáan úuchul wa baʼax» (Ecl. 9:11NM). Jeʼel baʼaxak ka u beet k-muʼyajeʼ, jeʼel u páajtal k-aktáantik wa k-kʼubik k-óol tiʼ «le Dios ku kiʼimakkúuntik k-óol mantatsʼoʼ», letiʼeʼ jeʼel u tsʼáaiktoʼon u muukʼil utiaʼal maʼ u xuʼulul u chúukpajal k-óoleʼ (2 Cor. 1:3-6).

19, 20. ¿Baʼax áant Jesús utiaʼal ka chúukpajak u yóol u aktáant le baʼaxoʼob suʼtsiltakoʼ, yéetel baʼax jeʼel u yáantkoʼon k-beet xan beyoʼ?

19 Maʼ u kaʼantal k-ich mix k-sajaktal k-máans junpʼéel baʼax suʼtsil. Jesuseʼ tu yeʼesaj kabal u yóol ka «tu beetuba jeʼel bix palitsileʼ» (Fili. 2:5-8). Sen beetaʼab u muʼyaj tumen tu kʼubaj u yóol mantatsʼ tiʼ u Taata (1 Ped. 2: 23, 24). Úuchik u beetik beyoʼ, tu tsʼáaj táanil u beetik baʼax u kʼáat Jéeoba, le oʼolal tsʼaʼab yaʼab páajtalil tiʼ teʼ kaʼanoʼ (Fili. 2:9). Lelaʼ letiʼe baʼax ku yaʼalik ka k-beet xanoʼ (Mat. 23:11, 12; Luc. 9:26).

20 Yaan kʼiineʼ k-aktáantik baʼaloʼob jeʼel u beetik k-suʼlaktaleʼ. Baʼaleʼ kʼaʼabéet u yantaltoʼon le tuukul yanchaj tiʼ Pablooʼ, letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Tu yoʼolal leloʼ kin muʼyajtik tuláakal le baʼaloʼobaʼ. Baʼaleʼ maʼatan in chʼaʼik suʼtal tumen teneʼ jach in wojel tiʼ máax in woksmaj in wóol, yéetel jach in wojel letiʼeʼ yaan páajtalil tiʼ utiaʼal u kanáant tak tiʼ le kʼiinoʼ le baʼax in kʼubéentmaj tiʼoʼ» (2 Tim. 1:12).

21. Kex óoliʼ tuláakal máak ku tuukul chéen tu yoʼolaleʼ, ¿baʼax tsʼoʼok k-chʼaʼtuklik k-beetik toʼon?

21 Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ teʼ tu tsʼook kʼiinoʼobaʼ le máakoʼoboʼ «bíin tsʼuʼutchajkoʼob» (2 Tim. 3:2). Le oʼolal bejlaʼeʼ óoliʼ tuláakal máak ku tuukul chéen tu yoʼolal. Baʼaleʼ toʼoneʼ maʼ unaj u joʼopʼol k-tuukul beyoʼ. Baʼaxeʼ ken túuntaʼak k-óol, ken joʼopʼok k-muʼyajtik junpʼéel nojoch loob, wa ken yanak juntúul wa máax u kʼáat u beet k-suʼlaktaleʼ, unaj k-chʼaʼtuklik k-eʼesik Jéeobaeʼ letiʼe máax maas kʼaʼanaʼan ichil k-kuxtaloʼ.

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 4 Le tʼaan Yuumtsil ku chíikpajal teʼ Génesis 3:1 yéetel tiʼ uláakʼ versiculoʼob tiʼ le Bibliaoʼ, ich Hebreoeʼ ku taasik u kʼaabaʼ Dios, Jéeoba.

^ xóot’ol 7 Yaan máaxoʼob xokik u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le tʼaan ku suʼutul «maʼ tu xeʼepʼaʼal u yootʼel juntúul wíinikeʼ», ku tsʼáaik naʼatbileʼ Jobeʼ chéen ku tuukul tu yoʼolal, le oʼolal utiaʼal maʼ u yúuchul mix baʼal tiʼ letiʼeʼ jeʼel tak u yóotik ka kíimik u paalal yéetel u yaalakʼoʼobeʼ. Yanoʼob xaneʼ ku yaʼalikoʼobeʼ ku tsʼáaik naʼatbil utiaʼal maʼ u kíimil máakeʼ, jeʼel u yóotik u peʼert tak junpʼíit u yootʼeleʼ. Jeʼex utiaʼal maʼ u kʼolik u pool máakeʼ, ku takik u kʼabiʼ, bey túunoʼ, ku joʼochik u yootʼel, baʼaleʼ maʼ tu kíimil. Kex maʼ jach ojéelaʼan baʼax u kʼáat u yaʼal le tʼaanoʼ, ku tsʼáaik naʼatbileʼ, Jobeʼ jeʼel u yóotik u kʼub tuláakal baʼax yaantiʼ utiaʼal maʼ u kíimileʼ.

Tsol baʼax k-kanik tiʼ le baʼaxoʼob úuchaʼ:

• Le bix tuʼusik Eva tumen Satanasoʼ.

• Le baʼax tu beetaj Job le ka sen muʼyajnajoʼ.

• Le baʼax tu tsʼáaj táanil ichil u kuxtal Jesusoʼ.

[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 17]

Evaeʼ maʼ tuukulnaj tiʼ le bix u biskuba yéetel Jéeoba kaʼachoʼ

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 18]

Jesuseʼ maʼ lúub tiʼ le túuntaj óolaloʼob tsʼaʼabtiʼ tumen le Kʼaasilbaʼaloʼ yéetel tu yilaj u beetik baʼax u kʼáat Jéeoba

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 20]

Táan u kʼaʼaytajoʼob teʼ pasel nookʼoʼob le ka tsʼoʼok u tíitkuba le luʼum Haitioʼ

Ken yanaktoʼon talamiloʼobeʼ k-kʼubik k-óol tiʼ «le Dios ku kiʼimakkúuntik k-óol mantatsʼoʼ»