Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

«Yaan a beetkabaʼex j-jaajkunajil tiʼ teen»

«Yaan a beetkabaʼex j-jaajkunajil tiʼ teen»

«Yaan a beetkabaʼex j-jaajkunajil tiʼ teen [...] tak tu maas náachil le Luʼumaʼ.» (BAX. 1:7, 8)

1, 2. 1) ¿Máax le maas nojoch j-jaajkunaj tiʼ Jéeoba anchajaʼanoʼ? 2) ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal u kʼaabaʼ Jesús? 3) ¿Bix tu béeykuntil Jesús le baʼax u kʼáat u yaʼal u kʼaabaʼoʼ?

«TENEʼ yoʼolal le jeʼel síijenaʼ yéetel yoʼolal le jeʼel taalen way yóokʼol kaabaʼ: utiaʼal in tʼaan tu yoʼolal le jaajoʼ.» (Xok Juan 18:33-37.) Ka tu yaʼalaj le tʼaanoʼob Jesucristoaʼ táan kaʼach u juzgartaʼal tumen Poncio Pilato, juntúul gobernador romano. Tsʼoʼoleʼ táant xan u yaʼalik tiʼ Pilatoeʼ letiʼeʼ rey. Ka máan wa jaypʼéel jaʼabeʼ le apóstol Pablooʼ tʼaanaj tiʼ Jesús bey juntúul máax maʼ tu chʼaʼaj saajkileʼ, tu yaʼaleʼ «tʼaanaj maʼalob bey juntúul j-jaajkunaj tu táan Poncio Pilatoeʼ» (1 Tim. 6:13). Teʼ yóokʼol kaab tuʼux ku nuʼuktaj Satanasaʼ, u jaajileʼ yaan horaeʼ kʼaʼabéet maʼ u chʼaʼik saajkil máak utiaʼal u beetkuba juntúul «j-jaajkunaj chúukaʼan u yóol yéetel ku yaʼalik u jaajil» (Apo. 3:14).

2 Jesuseʼ tiʼ u chʼiʼibal le judíoʼob taaloʼ, le oʼolaleʼ desde ka síijeʼ juntúul u j-jaajkunaj Jéeoba (Isa. 43:10). Jesuseʼ letiʼe maas nojoch j-jaajkunaj tsʼoʼok u tsʼáaik Jéeoba utiaʼal u tʼaan tu kʼaabaʼoʼ. Letiʼeʼ jach nojoch baʼal tu yilil le kʼaabaʼ tsʼaʼabtiʼ tumen Diosoʼ. Le ángel aʼal tiʼ José, u majan taata Jesús, de ke embarazada María tu yoʼolal espíritu santoeʼ, tu yaʼalaj: «[Maríaeʼ] yaan u yantal juntúul u chan hijo, Jesús unaj a tsʼáaik u kʼaabaʼ, tumen letiʼ kun salvartik u kaajal  tiʼ u kʼebanoʼob» (Mat. 1:20, 21). Óoliʼ tuláakal le máaxoʼob xakʼaltik u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le kʼaabaʼ Jesusoʼ tiʼ u taal tiʼ le kʼaabaʼ Jesúa (Yeshua) yaan ich hebreooʼ. Le kʼaabaʼ Jesúaoʼ u kóom kʼaabaʼ Dios yéetel u kʼáat u yaʼaleʼ: «Jéeobaeʼ Salvación». Jesuseʼ jach tsʼoʼok u béeykuntik le baʼax u kʼáat u yaʼal u kʼaabaʼoʼ tumen tu yáantaj «u kajnáaliloʼob Israel, máaxoʼob beyoʼob tamanoʼob saatloʼobeʼ». Letiʼeʼ tu yáantoʼob utiaʼal ka arrepentirnakoʼob yéetel utiaʼal u kaʼa kʼaʼamloʼob tumen Jéeoba (Mat. 10:6; 15:24; Luc. 19:10). Lelaʼ le beet u chúukaʼan kʼaʼaytik u Reino Dios. Marcos le máax tsʼíibt junpʼéel Evangeliooʼ, tu yaʼalaj: «Jesuseʼ ook Galilea táan u kʼaʼaytik le maʼalob péektsil ku taal tiʼ Diosoʼ, yéetel táan u yaʼalik: ‹Le kʼiin aʼalaʼanoʼ tsʼoʼok u kʼuchul, u Reino Dioseʼ tsʼoʼok u náatsʼal. Kʼex a tuukuleʼex yéetel yanak a fejeʼex tiʼ le maʼalob péektsiloʼ›» (Mar. 1:14, 15). Jesuseʼ maʼ xan tu chʼaʼaj saajkil u yaʼal maʼ maʼalob baʼax táan u beetik kaʼach u nuuktakil le judíoʼoboʼ, yoʼolal lelaʼ letiʼob xaneʼ táakpajoʼob ichil le máaxoʼob beet u kíimsaʼal Jesusoʼ (Mar. 11:17, 18; 15:1-15).

«KIʼICHKELEM BAʼALOʼOB YAAN YIL YÉETEL DIOS»

3. ¿Baʼax úuch tu yóoxpʼéel kʼiin kíimik Jesús?

3 Baʼaleʼ ka tsʼoʼok u kíimsaʼal Jesuseʼ úuch junpʼéel baʼal jach jatsʼuts. Óoxpʼéel kʼiin tsʼoʼokok u kíimsaʼaleʼ kaʼa kuxkíintaʼab tumen Jéeoba yéetel junpʼéel wíinklil jeʼex utiaʼal le angeloʼoboʼ, baʼaleʼ mix bikʼin u kíimil (1 Ped. 3:18). Utiaʼal u yeʼesik tiʼ u apostoloʼob tsʼoʼok u kaʼa líiʼsaʼaleʼ Jesuseʼ tu chíikbesuba tiʼob yéetel junpʼéel wíinklil jeʼex le yaan tiʼ wíinikoʼ. Teʼ kʼiin ka líiʼsaʼab Jesusoʼ tu chíikbesuba kex cinco u téenel tiʼ jejeláas disipuloʼob (Mat. 28:8-10; Luc. 24:13-16, 30-36; Juan 20:11-18).

4. 1) Jesuseʼ ¿baʼax tu yáantaj u naʼat u apostoloʼob yéetel uláakʼ máakoʼob? 2) Tu tsʼoʼokbal u tsikbal tu yéeteloʼobeʼ, ¿baʼax tu yaʼalaj Jesús ka u beetoʼob?

4 U cinco u téenel ka tu chíikbesuba Jesuseʼ, u apostoloʼobeʼ junmúuchʼ yaniloʼob yéetel uláakʼ máakoʼob. Le ka tu chíikbesubaoʼ tu kaʼansajtiʼob jujunpʼéel baʼaloʼob ku kaʼansik le Bibliaoʼ. Jesuseʼ «tu jeʼekʼabtaj u tuukuloʼob utiaʼal ka u naʼatoʼob baʼax u kʼáat u yaʼal le Kiliʼich Tsʼíiboʼoboʼ». Lelaʼ le áant u naʼatoʼobeʼ úuchiliʼ aʼalaʼak teʼ Biblia yaan u kíimsaʼal Jesús tumen u enemigoʼob Diosoʼ yéetel yaan u kaʼa kuxkíintaʼal. Tu tsʼoʼokbal u tsikbal tu yéeteloʼobeʼ tu yaʼalajtiʼob yaan junpʼéel baʼal jach kʼaʼanaʼan u beetkoʼob. Jesuseʼ tu yaʼalajtiʼobeʼ «tu kʼaabaʼeʼ yaan u kʼaʼaytaʼal ka u kʼex u tuukul u kajnáaliloʼob tuláakal le kaajoʼob utiaʼal ka perdonartaʼakoʼoboʼ. Lelaʼ yaan u káajal desde Jerusalén». Tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj xan tiʼob: «Teʼexeʼ yaan a beetik a j-jaajkunajileʼex tiʼ le baʼaloʼobaʼ» (Luc. 24:44-48).

5, 6. 1) ¿Baʼaxten tu yaʼalaj Jesús tiʼ u apostoloʼob yaan u beetkubaʼob j-jaajkunajil tiʼ letiʼ? 2) ¿Baʼax unaj kaʼach u tsʼáaik ojéeltbil u disipuloʼob Jesús?

5 Cuarenta kʼiinoʼob úuchuk lelaʼ Jesuseʼ tu chíikbesuba u tsʼook juntéen, teʼ kʼiinaʼ le apostoloʼoboʼ tu jach naʼatoʼob wal tubeel le baʼax aʼalaʼabtiʼobaʼ: «Yaan a beetkabaʼex j-jaajkunajil tiʼ teen tu kaajil Jerusalén, tiʼ tuláakal u luʼumil Judea, Samaria bey xan tak tu maas náachil le Luʼumaʼ» (Bax. 1:8). Jesuseʼ tu yaʼaleʼ unaj u beetkubaʼob j-jaajkunajil tiʼ letiʼ maʼ tiʼ Jéeobaiʼ. Lelaʼ bey tu yaʼalil tiʼoboʼ tumen le apostoloʼoboʼ israelitaʼob yéetel deporsi u j-jaajkunajoʼob Jéeoba.

Toʼoneʼ maʼatech u xuʼulul k-kʼaʼaytik le baʼaxoʼob ken u beet Dios maʼ kun xáantaloʼ (Ilawil xóotʼol 5 yéetel 6)

6 Le disipuloʼoboʼ unaj kaʼach u káajal u tsʼáaikoʼob ojéeltbileʼ tiʼ Jéeobaeʼ táan kaʼach u meyaj Jesús utiaʼal u salvartik wíinik. Le salvación ku béeykuntik Jesusaʼ maas nojoch tiʼ le bix úuchik u salvartaʼal le israelitaʼob tiʼ u palitsiltaʼaloʼob Egiptooʼ yéetel tiʼ le ka jóoʼsaʼaboʼob Babiloniaoʼ. Le úuchik u kíimil yéetel u kaʼa kuxkíintaʼal Jesusoʼ letiʼe baʼax chíikbes yaan u salvartaʼal wíinik tiʼ junpʼéel baʼal maas nojochoʼ: u xuʼulul u palitsiltaʼal tumen le kʼeban yéetel le kíimiloʼ. Teʼ Pentecostés tiʼ u jaʼabil 33, le disipuloʼob táant u yéeyaʼaloʼoboʼ tu kʼaʼaytoʼob le «kiʼichkelem baʼaloʼob yaan yil yéetel Dios[oʼ]», lelaʼ yaʼab máax kʼame. Bey túunoʼ le kulukbal Jesús tu x-noʼoj u Taata teʼ kaʼanoʼ, káaj u yilik bix u tsʼáaik u fe u milesil  máakoʼob, bix u arrepentiroʼob yéetel bix u kʼuchul u naʼatoʼobeʼ le u kuxtal tu tsʼáajoʼ letiʼe baʼax meyajnaj tiʼ Jéeoba utiaʼal u salvartaʼal wíinikoʼ (Bax. 2:5, 11, 37-41).

«JUNPʼÉEL BOʼOL UTIAʼAL U SALVARTAʼAL YAʼAB MÁAKOʼOB»

7. ¿Baʼax tu yeʼesaj le baʼaxoʼob úuch teʼ Pentecostés tiʼ u jaʼabil 33?

7 Le baʼaxoʼob úuch teʼ Pentecostés tiʼ u jaʼabil 33, tu yeʼeseʼ Jéeobaeʼ tu kʼamaj u kuxtal Jesús tu kʼubaj utiaʼal u salvartaʼal wíinik tiʼ le kʼebanoʼ (Heb. 9:11, 12, 24). Jesuseʼ tu yaʼaleʼ letiʼeʼ «maʼ taal utiaʼal ka meyajtaʼakiʼ, baʼaxeʼ utiaʼal ka u meyajt u maasil bey xan utiaʼal u tsʼáaik u kuxtal bey junpʼéel boʼol utiaʼal u salvartaʼal yaʼab máakoʼobeʼ» (Mat. 20:28). Maʼ chéen le judíoʼob arrepentirnajaʼanoʼob táakaʼanoʼob ichil le «yaʼab máakoʼob» ken u kʼamoʼob u yutsil u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ. Baʼaxeʼ Dioseʼ u kʼáat «ka u salvartuba tuláakal u jejeláasil máakoʼob», tumen u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ «ku luʼsik u kʼeban le yóokʼol kaaboʼ» (1 Tim. 2:4-6; Juan 1:29).

8. 1) ¿Baʼax áant le disipuloʼob utiaʼal u kʼaʼaytikoʼob le baʼax tu beetaj Jesusoʼ? 2) ¿Baʼax eʼesik tu tsʼáaj u yóol le disipuloʼob kʼaʼaytajoʼ?

8 Le yáax disipuloʼoboʼ, ¿seguernaj wa u kʼaʼaytikoʼob yéetel x-maʼ saajkil le baʼax tu beetaj Jesusoʼ? Jaaj, seguernaji. Baʼaleʼ maʼ chéen tu juunaloʼob tu beetoʼobiʼ, áantaʼaboʼob tumen u kiliʼich muukʼ Jéeoba utiaʼal maʼ u chʼaʼikoʼob saajkil (xok Baʼaxoʼob 5:30-32). Veintisiete jaʼaboʼob tsʼoʼokok le Pentecostés tiʼ u jaʼabil 33, le disipuloʼoboʼ tsʼoʼok kaʼach u kʼaʼaytikoʼob «le jaajil yaan ichil le maʼalob péektsil» tiʼ le judíoʼob yéetel le maʼ judíoʼoboʼ, u kʼáat u yaʼaleʼ kʼaʼaytaʼab «tiʼ tuláakal le máakoʼob yanoʼob yáanal kaʼanoʼ» (Col. 1:5, 23).

9. Jeʼex u yaʼalmil Jesuseʼ, ¿baʼax joʼopʼ u yúuchul ichil le múuchʼuliloʼ?

9 Ka máan kʼiineʼ joʼopʼ u yoksaʼal kʼaakʼas kaʼansajoʼob ichil le múuchʼuliloʼ (Bax. 20:29, 30; 2 Ped. 2:2, 3; Jud. 3, 4). Jeʼex u yaʼalmiliʼ Jesuseʼ, Satanaseʼ tu beetaj u maas yaʼabtal máaxoʼob kaʼansik baʼaloʼob maʼ jaajtakiʼ yéetel tu beetaj u seguer u yantal tak «tu kʼiiniloʼob u tsʼoʼokol tiʼ le yóokʼol kaabaʼ» (Mat. 13:37-43). Baʼaleʼ jeʼex aʼalaʼanil xaneʼ Jéeobaeʼ yaan u tsʼáaik Jesús reinar tu yóokʼol wíinik. Lelaʼ béeychaj tu mesil octubre tiʼ 1914, teʼ kʼiinaʼ káaj u «tsʼook kʼiinoʼob» tiʼ u kʼasaʼan yóokʼol kaab Satanás (2 Tim. 3:1).

10. 1) ¿Tiʼ baʼax jaʼabil tʼaanaj le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ? 2) ¿Baʼax úuch tu mesil octubre tiʼ 1914, yéetel baʼax eʼesik jach jaaj bey úuchikoʼ?

10 Treinta jaʼaboʼob táanil tiʼ u mesil octubre  tiʼ 1914, le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ joʼopʼ u kʼaʼaytikoʼobeʼ tu jaʼabil 1914 ken káajak u nuʼuktaj u Reino Dios. Utiaʼal u yaʼalikoʼob lelaʼ tu chʼaʼajoʼob en cuenta le baʼax ku yaʼalik u profecíail Daniel ku tʼaan tiʼ junkúul nuxiʼ cheʼ kúulchʼaktaʼab yéetel káaj u kaʼa nojochtal ka máan «siete jaʼaboʼob[oʼ]» (Dan. 4:16). Jesuseʼ tʼaanaj xan tiʼ le kʼiinoʼob jeʼeloʼ. Utiaʼal lelaʼ meyajnajtiʼ le tʼaan «le kʼiinoʼob tsʼaʼan tiʼ le kaajoʼoboʼ», lelaʼ tu yaʼalaj le ka tu tsolaj baʼax ‹kun eʼesik way yaneʼ› yéetel bix kun «tsʼoʼokol tiʼ le yóokʼol kaabaʼ». Desde tu jaʼabil 1914, le «chíikulal ken u yeʼes way» yaan Cristooʼ jach chíikaʼan u yilaʼaloʼob (Mat. 24:3, 7, 14; Luc. 21:24). Le úuchik u tsʼaʼabal Jesús u beet u Reyil tu yóokʼol wíinikoʼ táakaʼan ichil le «kiʼichkelem baʼaloʼob yaan yil yéetel Dios[oʼ]».

11, 12. 1) ¿Baʼax káaj u beetik Jesús ka joʼopʼ u reinar way Luʼumeʼ, yéetel baʼax úuch ka tsʼoʼoki? 2) ¿Baʼax maas chíikpaj tu jaʼabil 1935? (Ilawil le foto yaan tu káajbal le xookaʼ.)

11 Utiaʼal u yeʼesik táan u reinar way Luʼumeʼ, Jesucristoeʼ káaj u jáalkʼabtik tiʼ u kaʼansaj «le Nojoch Babilonia» le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ (Apo. 18:2, 4). Tu jaʼabil 1919, le maʼ úuch tsʼoʼokok le Yáax Nojoch Baʼateltáambaloʼ, káaj u maas kʼaʼaytaʼal tiʼ tuláakal yóokʼol kaab le baʼax ku meyaj tiʼ Dios utiaʼal u tsʼáaik salvacionoʼ yéetel le baʼaxoʼob jatsʼutstak ken u beet u Reinooʼ. Le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ tu tsʼáaj u yóoloʼob u kʼaʼaytoʼob, yoʼolal lelaʼ u milesil máakoʼob ookoʼob ichil u kaajal Dios yéetel yéeyaʼaboʼob utiaʼal u gobernaroʼob yéetel Cristo teʼ kaʼanoʼ.

12 Tu jaʼabil 1935, maas chíikpajeʼ Cristoeʼ tsʼoʼok u káajal u muchʼik le «uláakʼ tamanoʼo[boʼ]». Teʼ kʼiinoʼobaʼ u millonesil máakoʼob táakpajaʼanoʼob ichil le «junmúuchʼ yaʼabkach máakoʼob» kun taaloʼob tiʼ tuláakal luʼumoʼoboʼ. Yéetel u nuʼuktaj le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ, le «junmúuchʼ yaʼabkach máakoʼo[boʼ]» táan xan u kʼaʼaytajoʼob yéetel x-maʼ saajkil jeʼex tu beetil Jesuseʼ. Letiʼobeʼ táan u kʼaʼaytikoʼob tiʼ tuláakal máakeʼ le salvacionoʼ tiʼ Dios yéetel tiʼ Cristo u taal. Tumen mantatsʼ ku kʼaʼaytajoʼob yéetel chúukaʼan óolal yéetel ku yeʼesik u tsʼaamaj u fejoʼob tiʼ u kuxtal Cristo tu kʼuboʼ, maʼ kun kíimloʼob ken taalak «le nojoch yaayaj óolal» kun xuʼulsik tiʼ u yóokʼol kaab Satanasoʼ (Juan 10:16; Apo. 7:9, 10, 14).

MAʼ U XUʼULUL A KʼAʼAYTIK LE MAʼALOB PÉEKTSILOʼ

13. 1) ¿Baʼax tsʼoʼok k-chʼaʼtuklik k-beetik? 2) ¿Baʼax jeʼel u yáantkoʼon k-beet le baʼax tsʼoʼok k-chʼaʼtuklikoʼ?

13 Junpʼéel meyaj jach táaj jatsʼuts k-tsʼáaik ojéeltbil le «kiʼichkelem baʼaloʼob» tsʼoʼok u beetik Jéeobaoʼ bey xan le ken u beet maʼ kun xáantaloʼ. Yaan horaeʼ maʼ chéen chʼaʼabil u beetaʼaliʼ. Yaʼab sukuʼunoʼobeʼ ku kʼaʼaytajoʼob tuʼux maʼatech u kʼaʼamal le maʼalob péektsiloʼ, yaʼab u pʼaʼastaʼaloʼob, wa yaan tuʼuxeʼ maʼatech u chaʼabal u kʼaʼaytajoʼob. Baʼaleʼ wa bey le tuʼux k-kʼaʼaytajoʼ maʼalob ka k-beet le baʼax tu beetaj le apóstol Pablo yéetel uláakʼ sukuʼunoʼoboʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «K-Dioseʼ tu yáantoʼon utiaʼal maʼ k-chʼaʼik saajkil k-kʼaʼaytteʼex u  maʼalob péektsilil Dios kex táan k-sen chʼaʼpachtaʼal» (1 Tes. 2:2). Toʼoneʼ tsʼoʼok k-chʼaʼtuklik maʼ u xuʼulul k-kʼaʼaytaj, k-kʼáat k-maas tsʼáa k-óol k-beet le baʼax t-aʼalaj tiʼ Jéeoba le ka t-kʼubaj k-kuxtal tiʼoʼ. Toʼoneʼ k-kʼáat k-beetba j-jaajkunaj tiʼ Jéeoba tak ken xuʼulsaʼak tiʼ u yokʼol kaab Satanás (Isa. 6:11). K-ojleʼ le meyajaʼ maʼ tu páajtal k-beetik chéen t-juunal, le oʼolaleʼ jeʼex tu beetil le sukuʼunoʼob teʼ yáax siglooʼ maʼalob ka k-kʼáat tiʼ Jéeoba ka u tsʼáatoʼon u kiliʼich muukʼ, beyoʼ yaan u yantaltoʼon «le páajtalil ku píitmáan tiʼ u muukʼ wíinikoʼ» (xok 2 Corintoiloʼob 4:1, 7; Luc. 11:13).

14, 15. 1) ¿Bix u yilaʼal kaʼach le sukuʼunoʼob teʼ yáax siglo tumen le máakoʼoboʼ? 2) ¿Bix tu líiʼsil u yóol Pedro le sukuʼunoʼoboʼ? 3) ¿Bix unaj k-uʼuyikba wa ku yaʼalaʼaltoʼon baʼal teʼ kʼaʼaytajoʼ?

14 Bejlaʼeʼ u millonesil máakoʼob ku yaʼalikoʼobeʼ cristianoʼob bin yéetel táan bin u adorartikoʼob Dios, «baʼaleʼ yéetel baʼax ku beetkoʼobeʼ ku yeʼeskoʼob maʼ beyiʼ, tumen pʼekbeʼen máakoʼob, maʼatech u yuʼubikoʼob tʼaan yéetel maʼ noʼojaʼanoʼob utiaʼal mix junpʼéel maʼalob meyajiʼ» (Tito 1:16). Teʼ yáax siglooʼ óoliʼ tuláakal máak pʼekmil le sukuʼunoʼoboʼ. Le oʼolaleʼ le apóstol Pedrooʼ tu líiʼsaj u yóoloʼob yéetel le tʼaanoʼobaʼ: «Wa táan a loobiltaʼaleʼex tu yoʼolal u kʼaabaʼ Cristoeʼ, kiʼimak a wóoleʼex, tumen u kiliʼich muukʼ Dios[eʼ] [...] tiʼ jelekbal ta wóokʼoleʼexeʼ» (1 Ped. 4:14).

15 Toʼon u j-jaajkunajoʼon Jéeobaeʼ, ¿jeʼel wa u páajtal xan k-pʼektaʼal teʼ kʼiinoʼobaʼ? Jeʼeleʼ tumen láayliʼ u j-jaajkunajoʼon Jesuseʼ yéetel láayliʼ xan kʼaʼaytik baʼaxoʼob ken u beet u Reinoeʼ. K-pʼektaʼal tu yoʼolal k-tʼaan tiʼ u kʼaabaʼ Jéeobaeʼ láayliʼ bey jeʼex ka aʼalaʼaktoʼon baʼal «tu yoʼolal u kʼaabaʼ Cristo[eʼ]». Jesuseʼ tu yaʼalaj tiʼ le máaxoʼob pʼekmiloʼ: «Teneʼ tsʼoʼok in taal tu kʼaabaʼ in Taata, baʼaleʼ teʼexeʼ maʼ ta kʼamkeneʼex» (Juan 5:43). Bey túunoʼ tuláakʼ ken aʼalaʼaktoʼon baʼal teʼ kʼaʼaytajoʼ unaj u kiʼimaktal k-óol. ¿Baʼaxten? Tumen leloʼ ku yeʼesikeʼ maʼalob yaniloʼon tu táan Dios yéetel u kiliʼich muukʼeʼ «jelekbal» t-óokʼol.

16, 17. 1) ¿Baʼax táan u yúuchul yaʼab tuʼuxoʼob? 2) ¿Baʼax maʼ unaj u xuʼulul k-beetkiʼ?

16 Maʼ u tuʼubul xan toʼoneʼ yaʼab tuʼuxoʼobeʼ táan u maas yaʼabtal máaxoʼob okol ichil u kaajal Jéeoba. Tak teʼ tuʼuxoʼob mantatsʼ ku yúuchul kʼaʼaytajoʼ, láayliʼ yaan máaxoʼob taak u yuʼubikoʼob le maʼalob péektsiloʼ. Le oʼolaleʼ unaj k-ilik k-suut xíimbalt le máaxoʼob taak u kaanbaloʼoboʼ yéetel wa u kʼáatoʼobeʼ unaj k-káajsik tsʼáaik xook tiʼob, beyoʼ yaan k-áantkoʼob utiaʼal u kʼubik u kuxtaloʼob tiʼ Jéeoba yéetel u yokjaʼob. Maʼ xaaneʼ yaan k-uʼuyikba jeʼex Sarie, juntúul kiik kajaʼan Sudáfrica tsʼoʼok maas tiʼ sesenta jaʼaboʼob joʼopʼok u kʼaʼaytaj. Le kiikoʼ ku yaʼalik: «Jach kin tsʼáaik nib óolal tu yoʼolal u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ tumen yoʼolal leloʼ ku béeytal in maas biskinba yéetel Jéeoba, u Yuumil tuláakal baʼal, bey xan in tsʼáaik kʼaj óoltbil u kiʼichkelem kʼaabaʼ». Letiʼ yéetel Martinus, u yíichameʼ, tsʼoʼok u yáantkoʼob yaʼab máakoʼob u meyajtoʼob Jéeoba, ichiloʼobeʼ tiaʼan tu yóox túulal u paalaliʼ. Sarieeʼ ku yaʼalik: «Minaʼan uláakʼ meyaj maas ku taasik kiʼimak óolal jeʼex lelaʼ, tsʼoʼoleʼ Jéeobaeʼ yéetel u kiliʼich muukʼeʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ u xuʼulul k-beetik le meyaj ku tsʼáaik kuxtal tiʼ yaʼab máakoʼoboʼ».

17 Kex wa okjaʼanajoʼon wa kex maʼeʼ, unaj k-tsʼáaik u nib óolalil tiʼ Jéeoba ikil u chaʼik k-antal ichil u j-Jaajkunajoʼob. Le oʼolaleʼ maʼ u xuʼulul k-kʼaʼaytik le maʼalob péektsiloʼ yéetel unaj k-náachtal tiʼ le baʼaloʼob kʼaastak ku beetik u yóokʼol kaab Satanasoʼ. Wa k-beetik beyaʼ yaan k-nojbeʼenkúuntik k-Taata yaan teʼ kaʼanoʼ yéetel yaan u seguer u yantaltoʼon u jatsʼuts páajtalil k-bisik u kʼaabaʼ.