Dlulela kokuphakathi

Dlulela ohlwini lokuphathi

‘Ufakazi Othembekile Esibhakabhakeni’

‘Ufakazi Othembekile Esibhakabhakeni’

‘Ufakazi Othembekile Esibhakabhakeni’

SEKUYIMINYAKA eminingi izimbongi nababhali bezingoma bebabaza ubuhle benyanga. Ngokwesibonelo, ingoma ethile ephefumulelwe uNkulunkulu ikhuluma ngowesifazane “omuhle njengenyanga egcwele.” (IsiHlabelelo SeziHlabelelo 6:10) Nomhubi uhasha inyanga ngokuthi ‘ingufakazi othembekile esibhakabhakeni.’ (IHubo 89:37) Le nkulumo ivezani ngenyanga?

Ngokwethembeka, inyanga izungeza umhlaba izinsuku ezingu-27,3 njalo. Yingakho ukwethembeka kwenyanga kusho ukuthi iyinto ongayethemba. Nokho, kungenzeka ukuthi umhubi wayecabanga ngephuzu elibaluleke nakakhulu. Wabiza inyanga ngokuthi ‘ufakazi othembekile’ engomeni ebikezela uMbuso uJesu afundisa abalandeli bakhe ukuba bawuthandazele.—Mathewu 6:9, 10.

Eminyakeni engaphezu kwengu-3 000 edlule, uJehova uNkulunkulu wenza isivumelwano soMbuso nenkosi yakwa-Israyeli wasendulo, uDavide. (2 Samuweli 7:12-16) Injongo yaleso sivumelwano kwakuwukubekela uJesu Kristu isisekelo esingokomthetho sokubusa kuze kube phakade njengendlalifa kaDavide. (Isaya 9:7; Luka 1:32, 33) Ebhekisela esihlalweni sobukhosi ‘senzalo’ kaDavide, umhubi wahlabelela: “Siyomiswa siqine njengenyanga kuze kube nini nanini, nanjengofakazi othembekile esibhakabhakeni.”—IHubo 89:36, 37.

‘Inkanyiso ebusa ubusuku’—inyanga—iyisikhumbuzo esifanelekayo sokuthi uKristu uyobusa phakade. (Genesise 1:16) Ngokuqondene nalowo Mbuso, uDaniyeli 7:14 uthi: “Ububusi bakhe bungububusi obumi kuze kube nini nanini obungayikudlula, nombuso wakhe ungumbuso ongayikuchithwa.” Inyanga ingufakazi osikhumbuza lowo Mbuso nezibusiso oyozilethela isintu.

[Umthombo Wesithombe ekhasini 32]

Moon: NASA photo